õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi

Kaarel Allik vihjas, et järgmisel nädalal algab TTÜ tehnoloogiakoolis gümnaasiumiõpilastele mõeldud kursus Kraapurid – sissejuhatus programmeerimisse (võib arvata, et seal veebis olev regamistähtaeg 27.10 on venitatav). Kraapurid on originaalis Scratch ehk MITi MediaLab’i loodud keel mille abil peaks saama õpetada nii programmeerimist, meediat kui paljut muud (kes on gümnaasiumist läbi võivad vaadata video-tutoriali). Kursus toimub teisipäevaõhtuti läbi kahe kuu ja on tasuta.

Olgu mainitud, et TTÜ tehnoloogiainstituudi lehelt leiab ka muid kursuseid, nt Kreemide valmistamise tehnoloogia II: Kreemi koostisest karbi disainini (mis grupi täituvuse järgi otsustades on popim kui progemine). Geodisain- geoloogia, maavarad, majandus algab jaanuaris, samuti Robot igaühele 2009!.

Aga hetkel siis need Kraapurid. Kui veidi Scratchi veebis ringi vaadata on see oluliselt lõbusam alustuseks kui C++ (või PL/1 millest mina alustasin, Jürgensoni piibli järgi mõistagi).

Tegin Haridusministeeriumi korraldatud koolijuhtide infopäeval ettekande (küber)kiusamisest – või õigupoolest palju laiemalt netist kui (elu)keskkonnast ning lõhest digitaalpärismaalaste ja -immigrantide vahel. Sisu keerles suuresti lugemis-soovituste ümber ja olgu need siis ka siia kirja pandud, sama tekst peaks minema ka ministeeriumi veebi infopäeva esitluste juurde (ehk pea-aegu ametlikud soovitused juba).

• danah boyd kirjutab (küber)kiusamisest nii: cyberbullying, võtmetsitaadina võiks esile tuua  “I’m unbelievably frustrated by how most of those adults emphasize the CYBER rather than the BULLYING. It’s as if the internet is the cause of the bullying. The internet does not cause bullying, but it does MIRROR and MAGNIFY bullying.”

• danah seisukohad jäid mulle silma ka News & Observeri artiklis How can cyberbullies be stopped? – kiusu olemus “What fuels cyberbullying is “status in schools — popularity, hierarchies, who’s cool, who’s not,” said Danah Boyd, a fellow at the Berkman Center for Internet and Society at Harvard Law School who studies teens’ behavior on MySpace, Facebook and other social-networking sites.” ja tüüplahenduse ehk seadustega reguleerimise mittetoimivus “Legislators are overreacting, said the Berkman Center’s Boyd. “These laws aren’t doing anything. What we desperately need is education and discussion,” along with greater attention from parents and other adults to the heavy pressures and expectations weighing on adolescents.”.
• Ametlikest lahendustest on impressiivne brittide Teachernet’is olev Cyberbullying. Safe to Learn: embedding anti-bullying work in schools. Tõsi, see läheb lahku minu muudest soovitustest – tegu sellise nummerdatud lõikudega tegevuskavaga kust sõnum “saa aru mis toimub ja räägi inimesega” läbi ei paista . Ütleme nii, et ka see on üks alternatiiv aga kuna minu klassijuhataja eelistas seda va rääkimise nippi siis ma olen teisest koolkonnast
• vahepala – How children lost the right to roam in four generations. Noorte koht avalikus ruumis on muidugi laiem teema, ei leia hetkel õiget artiklit…
• Mida need noored seal küberis siis teevad?  Pikem lugu sellest mida noored netis teevad – ehk et arendavad oma identiteeti ja õpivad vigadest – Kids, the Internet, and the End of Privacy: The Greatest Generation Gap Since Rock and Roll
• veelkord danah boyd ja Why Youth Heart Social Netowrk Sites: The Role of Networked Publics in Teenage Social Life.

• … mis on muuhulgas üks osa ühest raamatust, mis kuulub John D. and Catherine T. MacArthur Foundation Series on Digital Media and Learning hulka (ja mulle tundub, et selle võiks küll HM koos naha ja karvadega eestindada, vaatamata surutisele ja kõigele muule).
• John Palfrey ja Urs Gasseri 9 müüti noortest ja internetist ning nende raamat Born Digital.
• Ei saa me mööda mängudest, rohkem või vähem vägivaldsetest: Don’t Shoot – Why video games really are linked to violence. By Amanda Schaffer
• Mängudest veel, Pew uuringust – Contrary to the notion of the lone gamer playing violent video games, the study reveals that game playing can incorporate many aspects of civic and political life and is social, nearly universal, and encompasses a variety of genres, including racing, puzzle, action and adventure games.
• Ettekande käigus sai mainitud ka sellist asja nagu security theater. Kuna hilisemale kooliturvalisusest rääkinud ettekandjale tuli saalist selleteemaline küsimus ja tundub, et mõiste pole väga tuntud meie maal… siis olgu siinkohal viidatud The Things He Carried

Ettekanne ise oli selline:

Kuna Jüri Saar ilmutas eelmisel nädalal tükkhaaval oma finantskriisi põhjuste ja tagamaade paberi mis sisaldab ohtralt tsitaate ja viiteid edasilugemiseks ning mina olen sattunud kuulama häid This American Life’i ja Planet Money podcaste siis otsustasin teha veel ühe saate koos Jüriga ja mängida ette lühitsitaate oma iPod’i pleilistist – lihtsalt eesmärgiga ergutada kodumaist publikut kuulama/lugema rohkem rahvusvahelist meediat.

Olgu need soovitused siis siin esile toodud, kellel muud head lisada siis lisagu kommentaariumisse ja tõstan hiljem postitusse üle.

Kõigepealt:

• This American Life’i The Giant Pool of Money selgitab finantskriisi tagamaid – millest sündis krediidimull, kes selle võitsid ja kuidas läheb laenuvõtjatel ning investeerimispankuritel… Tihe ja hea kuulamine (olgu öeldud, et originaaleeter oli mai alguses). Taskuse laadimine raha eest, aga kes tahab otsib netist 355.mp3 nimelist faili ja leiab ;-)
• This American Life’i Another Frightening Show About the Economy on sügisene vaade mis keskendub krediidikriisile ning sobib samuti nii kuulamiseks kui ülekuulamiseks. Taskusse laadimise soovitus tuletage palun ise.
• Mõlemad saate kokku pannud Alex Blumberg ja Adam Davidson teevad igapäevast taskuhäälingut Planet Money nime all, soovitan soojalt tellida ja kuulata.

Lisatud:

• Viimase aja Planet Money hulgast tasub kindlasti kuulamist You’re Buying Banks – mis selgitab kenasti CDOde tausta ja ühtlasi seda, et koos pankadega võivad maksumaksjad saada osa David Bowie ja pubide kassavoost…
• Rubriiki “tagajärjed, mida reguleerijad ja regulatsiooni kasutajad poleks osanud oodata” sobib Credit Crisis May Force Metro to Pay Millions – USA ühistranspordi-ettevõtteid on kasutanud huvitavaid skeeme, kus maksude optimiseerimise eesmärgil (vara amortiseerimine) on veerem müüdud pankadele, sealt tagasi liisitud ning maksutulu pooleks tehtud. Tehingu garandiks AIG mis enam väga garant ei ole ning pankadel on tekkinud hea mõte raha kohe tagasi küsida. (via Planet Money)
• Maksumaksja pääste-rahaga krediidikriisi lahendamine on muidugi regulaatorite lootus, samas võib olla hea mõtte ka lihtsalt teisi panku kokku osta: JP Morgan: Of Course We Won’t Use Bailout Money To Make Loans (via Elveri jagatud tähelepanekud)
• (mida lisada? peaks olema selline keskmisele kodanikule arusaadav, mitte hardcore-investeerimisnõuanne :-)

Üldiselt peaks vist korralikuks hakkama. Mul on miski ports tehnokrati-teemasid vahelduva eduga peas, aga paneks need kirja ning siis hakkaks nädalast nädalasse vaatama kes õnnestub “homme salvestama” saada (kogemuse kohaselt on salvestuse pikemalt ette kokkuleppimine saadanast, sest niikuinii kas juhtub midagi olulist või unustab külaline tulla vms :-). Kirjutan pähe tulemise järjekorras, vahest vaid veidike teemasid koondades.

• Viimati jäi mul tänu Tarbijakaitse / ettemaksu teema paisumisele Jüri Saarega rääkimata auhindadest innovatsiooni edendajana. Jüri on selle laupäeva saates.
• Käimas on kohalikul tasandil Assapauk ja laiemalt Cyber Security Awareness month. SANS ISC on käinud välja isegi kena nädalakava mida jälgida… Ning Kauril siin kommentaarides on oma seisukoht…
• Ahjaa, meil on ju RoveDigital jne. Ning mind huvitab miks tegeleb kodanike internetist ära hirmutamisega MKM alla kuuluv CERT ning mitte SM alla kuuluv küber-kripo.
• Andmekaitse Inspektsiooni uus peadirektor Viljar Peep. Saksa proksid käisid just Eestis külas ja mainisid, et “Ka meil on andmebaasid, kuid need on väga harva omavahel ühendatud. Peamiselt on saanud takistuseks erinevad andmekaitse küsimused”. Kas meil on andmekaitse küsimused parmini lahendatud või on lihtsalt kuudi uks kinni naelutatud?
• Priit Võhandu rääkis just Krediidiinfo konverentsil huvitavalt tõenäosuste kasutamisest ärilistes otsustusprotsessides (2% klientidest on paadunud mittemaksjad, 8% tekitavad probleeme ja 90% on väga korralikud – seega mida andmepõhisem on otsustusprotsess seda vähem peedistatakse seda rõhuvat enamust)
• Tegelikult tahaks ma rääkida kellegagi ka sellest kuidas on mööda pannud Wall Street’i quant jock’id. Klassivend Märten arvas… Välismäärajas vist, et valemites vajavad miskid kordajad natuke timmimist. Mulle tundub, et see kordaja on turundus & müük (laen kui toode vajab müümist, paar astet vahendajad tagab meile meeldivalt margninalipõhise müügitegevuse).
• Meediast jäi jalgu robotmannekeen ning sellega seoses Maarja Kruusmaa ja Heikki Haldre. Õigupoolest on vist ka miski teistpidine projekt plaanis samas vallas… Igastahes huvitav.
• Ilmar Tamm ja K5. Tahaks saada üle infotasemest “steering committe otsustab mis tegema hakatakse”.
• (ahjaa, meil oli kunagi miski küberkaitseliidu teema, mis sellest on saanud? ma pole torkinud, aga kohati kostab nagu kommuun siiski tegutseks miskis ühises suunas?)
• Õiguskantsler Indrek Teder ning mitmed teemad – sh jälitustegevus… (ja mulle meeldiks, kui nende järgmine aruanne oleks viki, mitte PDF-tekstijoru :-)
• Laborinti ja Enteri jutust jäi välja agiilse arenduse teema (kuna sellele sai saates vihjatud kirjutas Marek Kusmin ja lubas demoda kuidas neil asi käib… on’s veel huvilisi?).
• Ajaloo-intekad jäid suvel suht pooleli. Rein Jürgenson sai maha TPI arvutinduse raamatuga, lisaks on veel hulk vanameisterid nagu Lippmaa (mitu Lippmaad isegi), Villems (samuti mitu). Ja keskõik veel.
• Toivo Tänavsuu kirjutab igast uuest kohalikust sisuhaldusrakenduse pakkujast kui suurest maailmavallutusest. On’s kah midagi?
• Platvorm: enterprise või vabavara? Ühel kevadisel OpenCoffee’l ja E!UK järgsel vastuvõtul sattusid ette seonduvad jututeemad – ehk kui on vaja skaleerida muutub litsentsitasu märkimisväärseks ja paljude meelest on mõistlik kobida vabavaralisele platvormile. Jutuseltsilistest meenuvad Modera, Postimees, EOmap…
• ITneeger Elver shareb oma GoogleReader’i fiidis ohtralt iPhone ja Androidi teema lugusid. See on tal vist ärialane huvi, et siis mis?
• Sten Tamkivi tabamine Visioonist-lahendusteni järelsaates ei õnnestunud… aga pärast seda on mulle jäänud silma mh Seedcamp kus ta kohal (esinemas?) käis. Seedcampist võiks rääkida kindlasti.
• Tänasel OpenCoffee’l sattusin lobisema Kaur Lohkiga. Ma olen mõnevõrra skeptiline Rate rahvusvaheliste ambitsioonide osas… aga igastahes oleks selle üle tore vaielda.
• 18-19 nov toimub rahvusvaheline noorsootöö konverents „Noorsootöötaja leitud küberdžunglist!”, lubasin olle üheks moderaatoriks. Aga eks ma pean selle teemaga keskmisest rohkem tegelema :-)
• Smartlink tegeleb uue IDkaardi-softi aretamisega, mis muuhulgas peab olema open source ja puha. Mi sellega plaanid on?
• ipestonia.wordpress.com ja patendindus. pole ammu tegelenud, kui selle blogi jälgimine välja arvata
• Marianne Mikko ja meediaraport. Kas see läks nüüd läbi? Marianne arvas, et pärast hääletust võiks temaga rääkida…

Misveel? Kommentaarige, kui mulle meeldib siis kopin siia sappa :-) Iseendaga seotud teemasid võib kah nimetada

Kommentaaridest ja muudest kontaktidest:

• Martin Paljka vihjas Mägi/Vitsuti Infosõda. Tõepoolest, on endalgi see mõte olnud
• Jaak Ennuste arvas kommentaarides, et SEO-turundus. Tore näha, et sellega tegelevad juba ka vanakooli-IT-tegelased, mitte ainult e-turunduse entusiastid :-)

Hommikul tabas mu pilk bussipeatusest miski pangaröövli-plakati. Pisike viide assapauk.ee’le tekitas kerge kahtluse, et äkki on lukufirmal midagi teoksil… kuniks lipukesed allnurgas tõid mind reaalsusesse tagasi: alanud on sotsiaalkampaania kodanike teadlikkuse tõstmiseks küberturvalisuse valdkonnas.

Loomulikult on igasugune harimine tervitatav, AGA… sõnumi võiks alati enne üldsuse ette paiskamist läbi mõelda, sest samuti nagu id.ee/rekord kampaania puhul seisan raske küsimuse ees: kas aidata kaasa või pigem mitte. Tookord olid probleemiks:

• digiallkirjastamise sidumine mõttetu rekordiga
• konkreetse digiallkirjastamise protsessi läbipaistmatus (ah löö siia oma PIN2, me siis allkirjastame midagi)
• sisutühi sait mõningate linkidega väljapoole – tõsi, sealpool ettevalmistamata landing-page’idega

Sedapuhku on point lihtsam – hirmutada kodanikud arvutikasutajad mõtlema ning pakkuda neile kohe-kasutamiseks paar-kolm nippi. Järgmine kuu tuleb uus kampaania järgmiste nippidega, siis veel üks ning umbes poole aasta pärast on meil küberturvaline ühiskond.

• assapauk! Vähemalt hetkel ei tea ma midagi kampaania edasisest arengutest. Tõenäoliselt on see one-off ettevõtmine ning miskite esmaste stooridega ka piirdutakse. Samas ütleb iga õps, et teadmist on vaja kinnitada. Ning kasutajat hoitakse arvutimängu juures pakkudes talle uusi leveleid, ülesandeid ja vingemaid “bazunne”.

Sotsiaalse kampaania puhul on oluline tekitada lumepallieffekt ning nii id.ee/rekord kui käesoleva puhul on esimese hetke meediakajastus linnukese-tegemist-vääriv ja link jookseb läbi ka blogidest/foorumitest. vt http://delicious.com/tag/idrekord ja http://delicious.com/tag/assapauk

• assapauk! Pärast algust kukkus id.ee/rekord kajastus järsult, kuigi ma tegin kohusetundliku otsinguringi (google, google blogsearch, technorati jne) iga paari päeva takka. Õnge ei jäänud ei blogisid ega peavoolumeediat. Who cares, üks reklaam kõik… Seekordsed videod ja taustapildid… nojah. Osad särgid oleksid Tulnuka-Valdise maailmas isegi täiesti pandavad (tõsi, tuleks lisada Pässa-Riksi tuled ja noore-pere-laenuga uued valuveljed).

Kui see mõtlematule digiallkirjastamisele kutsumine välja arvata oli kevadine üsna OK kampaania.

• assapauk! Kus on kodanikuühiskonna-advokaatide silmad? “süüdi võid jääda sina” on kogu ettevõtmise loosung ja see viitab justnagu võimalusele, et liiga lihtne parool või troojalane võib su kinnimajja viia. Mõned karistusseadustiku paragrahvid on minu meelest veidi liiga karmid jah, aga kui asi nii hull oleks telgiksin ma juba ammu Toompeal ning oleksin kõvasti kaalus alla võtnud (tõsi, siis ei tohiks vist ka Toompeal meelt avaldada ning mind toidetaks nina kaudu). Viimati kui kontrollisin oli meil lisaks haigele fantaasiale olemas ka mitmeastmeline kohtuvõim mis peaks isegi patsiga politseinike ja prokuröride tööõnnetused (nagu Katre läpaka konfiskeerimise) mingile tasemele jõudes mõistusega lahendama.

Soovitused… on nagu on. Kas kodanikud ka reaalselt hakkavad saitides erinevaid 1ume1e0p4rt tüüpi paroole kasutama on õnneks raske mõõta, nagu ka laiemas mõttes kampaania edukust. Vahest nad vähemalt ei kliki igale poole – see suurendab minu kogemuse kohaselt muideks nende hulka, kes vastavad eitavalt ka Windowsi või viirusetõrje uuenduse pakkumisele. Selles mõttes on muidugi õpitud, ei mingit 50tuhat allkirja vms kampaania käigus higistamist nõudvat mõõdikut pole välja käidud, vähemalt avalikult mitte.

• assapauk! sedapuhku on vaid üks välislink mis viib Computer Emergency Response Team of Estonia kodulehele kust saab omakorda pika teksti läbi teada, et ametlikult on tegu lihtsa ja ilusa nimega Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbeintsidentide käsitlemise osakonnaga, mis on ka ainus koht kust huviline võib kuiva üldsõnalist infot hankida. Et mis arvutikaitse.ee? Mingid mõttetud mehed tõmblevad, nende soovituste peale me muidugi ei lingi ju, tekitaks sihtgrupis segadust. Pealegi, see on meie kampaania.

Javeel. Paljude Eesti e-asjade puhul märgitakse ära ükskeelsust. Muukeelsed on need, kes kutsuvad foorumites üles meie servereid pingima ning seeläbi riigi uppi lasevad.

• assapauk! muukeelsed on võimelised kasutama internetti selleks, et riikliku kampaania sisu ära tõlkida ja lahti mõtestada. 600 tuhhi eest midagi sellist juba ei teeks, pealegi tegeleb integratsiooniga hoopis teine ministeerium (või Herman Simm perega?).

Jõudu, sõbrad! Ma peavoolumeediale katsun asja ikka roosamas valguses näidata, aga siin netis omavahel võib ju vahest ka kirja panna mis ma asjast tegelikult arvan. Tore kui reklaami-inimesed reklaami-kampaaniaid teevad ja sellega ka meie alale tähelepanu juhivad … aga vahest harva võiks nagu küsida, et mis arvad või nii. Minult või Henrikult või Ando Urbaselt… Ah vahet pole. Reklaam, see on imelihtne.

Lähen pahteldan nüüd lage edasi. Süüdistage mind siis surutises või Lissaboni strateegia rakendamata jätmises.

PS. paroole hoian PasswordSafe’is, arhiiviketas on kaitstud TrueCrypt’iga ning mälupulgaks ostsin just DimaDima’lt Ironkey (ning kui vaja kahtlasemas neti-osas surfata kasutan virtuaalmasinat ja TORi, lihtsalt anonüümsemaks teeb SecureIX’i VPN).

PPS. peale www.assapauk.ee võiks kohale viia ka assapauk.ee – tallinn.ee statistikast jäi silma, et 10% aadressi sissetippijatest jätab www ära.