Head Pisikesed Ideed

Head Pisikesed Ideed ei sündinud üleöö — selle toote, või siis täpsemalt tunnustuse, time to market ehk aeg pisikeset ideest kuni tänase teostuseni on tervelt nädal. Nimelt taipasime ühel hetkel, et ITLi Aasta Tegija, Teo ja Idee tiitlid lähevad kindlasti mõnele suurejoonelisele projektile või ettevõtmisele — samas võib tegelik trend turul olla midagi hoopis muud ja vahest vajaks promo hoopis mõni valdkond, mis on unustusse vajunud.

Sellest siis ka mõte teha Head Pisikesed Ideed, millega märgiksime ära meie meelest olulised, järgimist väärivad ja ühtlasi üsna lihtsalt järgitavad ettevõtmised. Seekord anname me välja kolm käsitsi maalitud lipsu, igaühel neist kujutatud pisike loomake nimega Lepatriinu.

Hoopis keerulisemaks osutus küsimus sellest, KELLELE peaks lipsud andma. Või õigemini, mis on trendid — sest kuigi me anname need üle nimelise tunnustusena, tahaksime, et teile jääks meelde pigem see, MILLE EEST lips loosi läks.

Lips #1 — Keerulise tehnoloogia rahvalähedane propaganda. Liiga sageli kasutatakse kolme-tähe-lühendeid ja haibitakse nende abil oma tehnoloogia keerukust ja võimsust. Meie meelest on palju olulisem keerulised asjad lihtsalt lahti seletada, näiteks need mänguks pöörates. Mitmel suvel on Regio korraldanud GISi (=geoinfosüsteem) lihtsaks tutvustuseks netimänge nagu Voitkajaht üleelmisel ja suvine kaardimäng eelmisel aastal. Lihtsad asjad on arusaadavad, lihtsaid asju on ka lihtsalt lihtne teha. Ärge kuulake marketingiosakonda kes ütleb, et seda lihtsat asja ei saa teha kuna meil pole ette nähtud ülelinnalist reklaamikampaaniat selle toetuseks. Saab ikka, arvab kindla peale Teet Jagomägi Regiost.

Lips #2 — Riiklikust erinev mõtlemine. Kuuldavasti on eesti keele kaitse põhiseadusega pandud valitsuse kukile, kahjuks pole nad päris täpselt suutnud defineerida, mis asi on eesti keel ning miks me seda üldse vajame. Oluline on võtta letti Popcorn Plaza või lugeda kokku o-tähti Bistroos, IT seisukohalt hoopis olulisem ehk keeletehnoloogia ei pane paraku kedagi kõrvu ja rahakotiraudu liigutama. Õnneks on olemas üksikud entusiastid ja firmad, kes asjaga siiski tegelevad. Me võiksime siinkohal mainida pisikest Tartu firmat Filosoft, Küberi keelelaborit või hoopis Indrek Heina Eesti Keele Instituudist. Aga nemad on sellega tegelenud aastaid, võtaks parem ette mõne — kui mitte öelda ainsa — kliendi. EMT on investeerinud hetkel katsejärgus olevasse projekti, mis ühendaks kõnetuvastuse ja mobiilse parkimise. Kõnetuvastusest palju lihtsamad keeletehnoloogilised lahendused ootavad aga pikisilmi oma rakendajaid, näiteks soovitaks siinkohal uurida kõigilt dokumendihaldussüsteemide pakkujatelt, kas nende otsimootorid ka morfoloogilisest analüüsist kuulnud on. Raul Vahisalu EMTist on meie teada keelega sina peal.

Lips #3 — Pioneer kes sunnib teisi tegutsema. Internetiajastul kerkivad esile need, kes suhtuvad uutesse lahendustesse põhjendatud optimismiga. Paraku on paljud siiski pigem äraootaval seisukohal kui mitte öelda, et suhtuvad progressi nagu koolipoiss kontrolltöösse: äkki jääb täna ära. Õnneks on olemas ka selliseid, kes tasapisi, lahendus-lahenduse haaval oma kuulsust kasvatavad ja teisi orana tagant sunnivad. Esimene ajaleht, kes lisas oma veebi teiste poolt küsitavaks väärtuseks peetud foorumid, online-uudised, toe WAPile, veebitelevisiooni on loomulikult — Äripäev. Aga me ei taha siinkohal anda välja auhinda tehnoloogia eest. Meie meelest on palju tähtsam see, et Äripäev on meie kogemuse kohaselt ainus väljaanne Eestis, mille ajakirjanikud veebis ka pidevalt lugejatega suhtlevad, hankides tagasisidet ja põhjendades oma väiteid. Igor Rõtov Äripäevast on ära tabanud kaua hoitud saladuse — internet võimaldab kahesuunalist suhtlust.