IDkaart: 2 nädalat esimeste kasutajateni

[ NB: see lugu on alles kirjutamisel, seega arusaadavalt suht poolik; kes tahab, võib oma kaastöö / küssad lisada kommentaaride alla (katsun teksti vastavalt muuta, kommentaarid lähevad tõenäoliselt loo valmimisel kirve alla) … ja lugu nähtavasti ka ise mitmeks; ja pane palun tähele, et nurksulgudes olev on reeglina märkused minule endale, aga kui satud vastust teadma siis lisa see aga julgelt Kommenteeri! all jutule sappa ]

IDkaardi ehk elektroonilise isikutunnistuse teema on siiani keerelnud peab / ei pea, maksab / ei maksa ümber ning kaardiprojektile endale pole kellelgi mahti olnud tähelepanu pöörata. Põhjuseks ühelt poolt seesama poliitiline sõda ja asjaga seotud isikute tagasihoidlik soov mitte sattuda tule alla ning samas eestlase tüüpiline suhtumine ehk “me siin vaikselt nusserdame midagi, kui kõik valmis siis vahest räägime natu lähemalt kah”.

1. jaanuarist 2002 on aga IDkaart reaalsus ning need, kes kodanikupäeval 26. novembril pass.ee veebilehel soovi avaldasid (veidi alla 5000, kui “korduvalt soovi avaldanud” kodanikud maha arvata) ning aasta lõpuks oma taotlused (1730) ilma suuremate vigadeta täitsid, peaksid 28.01.2002 oma kaarte ka hakkama kätte saama. Esimesed 200 antakse välja 28ndal toimuval üritusel Tallinnas [kus täpselt?] ja ülejäänud peaksid saama kätte nende poolt taotluses märgitud kohas. Kindlasti tekib 28ndal meeletult palju küsimusi ja minu tagasihoidlik soov on tekkivat infotulva veidi ennetada… ehk pikema aja peale jaotada.

Keda IDkaardi projektiga seonduv huvitab, on kindlasti leidnud asjasse puutuvat inffi — aga paraku on see “keskmise kasutaja” jaoks veidi liiga suur mass läbi lugeda. Igaks juhuks siiski ka siinkohal olulisemad viited:

  • www.id.ee on IDkaardi koduleht, siit leiab nii projekti ajaloo, EstEID profiilid (kaardi sisu kirjeldused), aga ka viited lisalugemiseks digiallkirja, dokumendihalduse ja PKI teemadel ning IDkaardi postilisti arhiivi
  • www.pass.ee on Kodakondsus- ja Migratsiooniameti lehekülg, kus saab olema üleval kogu IDkaarti puutuv informatsioon, sh vajalikud draiverid jne
  • www.riik.ee/riso/digiallkiri leiab digiallkirja töörühma protokollid (väga huvitav lugemine kui veidi asjast taipad), viited digiallkirjaga seotud seadustel jms dokumendtidele, samuti ühe digiallkirja-seminari materjalid
  • www.sk.ee on Sertifitseerimiskeskus — nende poolt välja antud sertifikaadid kantakse IDkaardile ja nende serveri abil kontrollivad kõik sinu digiallkirja kehtivust
  • www.riik.ee/ristmik räägib X-teest ehk andmekogude ristkasutusest, üheks ligipääsuvõimaluseks saab olema IDkaart
  • www.fineid.fi on Soome IDkaardi koduleht

Siit edasi aga siis minupoolne lühike ülevaade hetkeseisust ca 2 nädalat enne “seda päeva”, kirjutatud eesmärgiga vältida totaalset üllatust :-) Jagaks teema alustuseks kaheks, ehk milleks kaarti 28ndal kasutada saab ja mida on selleks vaja nii riistvara kui ka softi poole pealt. Esimeste kommentaaride alusel sai põhjalikumalt ette võetud e-posti teema, vt IDkaart: e-posti allkirjastamine, lisaks ka eraldi suurte piltidega lugu draiverite installimisest, Outlook’i seadistamisest ja allkirjaga e-posti saatmisest vastuvõtmisest.

Mida saab kasutada 28.01.2002?

Siin toodud teenuste kohta on seisuga 11.01.2002 levinud arvamus, et vähemalt mingil tasemel on nad 28.01.2002 kasutatavad — funktsionaalsus ja kasutusvõimalused võivad soovida jätta, aga esimeste IDkaartide saajatel on võimalus proovida & kommenteerida. Lühidalt öeldes loodetakse käima saada kõik “esimese ringi” rakendused, mida on viimase poole aasta jooksul mainitud.

Teenustega seotud tegelased on kindlasti rõõmsad kui rõhutan, et nad said proovikaardid / draiverid kätte 07.01.2002 ning enne 28.01.2002 praktiliselt puuduvad “keskmised kasutajad”, kelle peal rakendusi reaalselt katsetada. Ehk teatav muna & kana probleem ning esimesed kaardisaajad on paraku sunnitud leppima sellega, et nad on esimesed ;-)

Sinu arvutis saab kasutada:

  • Internet Explorer’it ja Netscape’i sertifikaate tunnistavatesse veebiteenustesse (vt allpool) sisselogimiseks
  • Outlook’i / Outlook Express’i e-posti allkirjastamiseks ja krüpteerimiseks
  • Adobe Acrobat’i (v. 5.0) PDF-dokumente allkirjastamiseks (tasuline plug-in, ca 1000 krooni) ja Acrobat Reader’it nende allkirjade kontrolliks (tasuta plug-in)
  • Lisaks on IT Süsteemidel olemas lahendused veebivormide ja XMLi allkirjastamiseks

NB: Kuna teema e-posti allkirjastamisest ja sellega seotud nimi.perenimi_0000@pass.ee aadressist tekitas eriti elavat huvi, siis kirjutan sellest pikemalt eraldi artiklis: IDkaart: e-posti allkirjastamine.

Veebiteenustest saab kasutada

  • pass.ee alt leiab vajalikud draiverid ja käitumisjuhised
  • toimib pass.ee postiserver
  • hanza.net ja U-net netipangad (tõenäoliselt saame demoda 20.01.2002 Tehnokratis)
  • Kodakondsus- ja Migratsiooniameti info (saad jälgida oma avalduste liikumist, kontrollida enda kohta käivaid andmeid, võtta võrgust oma passipilti)
  • e-Maksuamet
  • esimesed X-tee päringud (rahvastikuregister, äriregister on jutuks olnud)

Mida on vaja IDkaardi kasutamiseks?

Kaardilugeja

Kiipkaart on enamuse (sh arvutifirmade) jaoks midagi täiesti müstilist: minnes poodi pakutakse kaardilugejaks pärast mõningast arupidamist mistahes piluga karpi (harilikult CompactFlash’i vms lugeja) ja need, kellel tõesti kaardilugejad olemas, pole tõenäoliselt seda veel Eesti IDkaardiga testinud. Loomulikult on kaardilugejad olemas & katsetatud üksikutel IDkaardiga seotud firmadel, nt ID Süsteemid ja IT Süsteemid. Pakkujate väike hulk tähendab aga mõistagi seda, et hinnad ei pruugi olla teab mis paindlikud — hetkel on levinuim number 700-800 krooni kandis, klaviatuur koos sisseehitatud kaardilugejaga ca 1400 krooni [hinnad peaksid olema koos KM — kontrollida üle].

ID Süsteemide väitel sobib enamus tänapäevastest kaardilugejatest, mis loevad on asünkroonseid protsessoriga kiipkaarte, lisaks veel võiks jälgida vihjeid, et toetab PC/SC draivereid ja T=0 T=1. Nagu kõik teadjad vihjavad, toodetakse kaardilugejaid mõistagi erineva kvaliteediga, probleemideks ühelt poolt tootjafirma draiverite võimalikud vead ja teiselt poolt mehaanika, täpsemalt kontaktid. Nagu ikka, võib olla tegu nätieks suvalise plekiga, kullatud vedru-kontaktiga või kullatud rullikuga ja sellest sõltub, kui sageli sul lugemine ebaõnnestuda võib.

IT Süsteemid toob oma IDkaardi draiverite readme-failis ära ka nimekirja nende poolt testitud seadmetest:

  • Gemplus GemPC410
  • Omnikey CardMan 2020 (koos Cherry RS6700 USB klaviatuuriga)
  • Towitoko Chipdrive Micro 100 V3.4
  • Kobil KAAN Twin

Mina leidsin aga ühe koha, mis hinna paugult 2 x alla tõmbab, nimelt ITC (tuntud vahest rohkem Kontoritehnika lammutuskoja nime all) kus ollakse mõnda aega tegelenud erinevate kiipkaardiprojektidega ja sellega seoses on neil kaardilugejate tarnete osas harilikust erinevam hind: Towitoko Chipdrive Micro eest (ja see on selline kena pisike kaardilugeja, mida mh Soome IDkaardi projekti puhul kasutatakse, nagu ka aastalõpu-Tehnokratis näha oli) küsitakse ca 300+km (ja uus kogus pidavat kohe-kohe saabuma).

Lisaks: www.fineid.fi on väljas ka nende koostatud ühtesobivustabel — ei oska arvata, kas see 100% meile sobib, aga vahest vähemalt väikese vihje tootjate peale annab huvilistele.

Draiverid

  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.