Hüpe ja hype, haip ja ai-pii

Müügipresentatsioonid on harilikult üles ehitatud üsna kindla mudeli järgi: võetakse mingi teema ette ja hakatakse sulle järgemööda ette söötma marketingi-kodanikke, kes kõik veenvalt põhjendavad presenteeritava vajalikkust, kasulikkust, tervislikkust ja loomulikult erakordselt soodsat hinda. Ning arvutite ja tele-kommi puhul mahub kuhugi sinna vahele ka retooriline küsimus „Onju et sa oled väga progressiivne, eksju?“. Kui nüüd kuulaja juhtumisi ei ole spetsialist kipub tehnovaimustus üsna ruttu peale tulema.

Mina sattusin aga kevadel ühele äärmiselt omapärasele Nokia pressi-üritusele, kus piitsa ja prääniku meetodil üritati mulle selgeks teha kolmanda generatsiooni mobiilside tarvilikkust. Piits ja präänik tähistab siinkohal taktikat, kus kuulajale söödetakse järgemööda ette teineteisele totaalselt vastu rääkivaid jutupaunikuid – pakuks, et eesmärk on müüa segadusse aetud kuulajale maha nii uus kui vana tehnoloogia ning seejuures koos „täisteenuse“ ehk elukestva konsulteerimisega. Tegemist on edasiarendusega ei-mäleta-mis usulahu nipist lennujaamades propagandakirjanduse müügiks: nimelt peab müügimees potentsiaalse kliendi ees üles-alla hüppama ja võimalikult entusiastlikult müüdavat raamatut laulval häälel ette kandma kuni ohver abitusest rahakoti järgi haarab.

Sedakorda kokku põrganud maailmavaated olid sellised: üks esindas internetti, GPRSi ja paljuoodatud kolmandat generatsiooni – nende seisukoha järgi on tore, kui sinu taskus olev „terminal“ (sest telefoneerimine on ju vaid üks tema funktsioonidest) oskab vajaduse korral sidevõrku sõnumeid toppida ja sealt temale mõeldut välja noppida. Selle asja laiem nimetus on pakettside (GPRS tähendab muideks general packet radio service) ning kogu internet elab selle kukil, tuntuimaks lühendiks IP. Äärmiselt mugav, kui tahad pikemat aega olla netiühenduses aga ainult vahetevahel midagi reaalset liigutada: näiteks kontrollides iga veerand tunni järel e-postkasti sisu.

Teine klann oli aga just valmis saanud uue Nokia kommunikaatoriga (Nokia xxxx) mida teadupoolest reklaamib mingi tõukerattaga äri-inime ja mis millegipärast kasutab laia maailmaga side pidamiseks hoopis teist GSMi-edasiarendust: nimelt oskab ta võtta mitu kõnet korraga ning seeläbi kiiremat ühendust pidada. Vastav lühend on HSCSD ning seda Eesti GSM-operaatoritel ei ole olnud, ei ole ja kuuldavasti ei saa ka tulema. Osad kurvastavad, sest hulk raudselt püsti tõmmatud kõnesid küll maksab paraja kopika