Kuidas ma faktidega vassisin

Perhaps the truth is less interesting than the facts? küsis RIAA The Register’ilt ja see meenus mulle kohe, kui leidsin Arvutimaailma veebist loo Keelefoorumi vastu väike huvi kus “Peeter Marvet, keda peetakse mõnes ringkonnas ka arvamusliidriks” saab nagu tolmab faktivigade eest, mis olla paljudes kuulajates imestust tekitanud. Nimelt väitnud Marvet, et keelefoorumi vastu on väike huvi. Mis just nagu kinnitaks Arvutimaailma seisukohta?

Veidike tausast: Keelefoorumi teemadeks olid õiguse ja halduse keel, infotehnoloogiakeel ning ajakirjanduskeel, iga teema jaoks olid valitud ettekandja ja oponent, osa päevast möödus temaatilistes töörühmades ja õhtul võeti arutatu kenasti kokku. Lõiguke kutselt:

Foorumi eesmärk on tutvustada eesti keele kõikide kasutusvaldkondade arendamiseks koostatava strateegia (2004-2010) eeltöid, töötada välja ühisseisukoht strateegia struktuuri suhtes ning kavandada strateegia koostamiseks (tähtaeg 31. detsember 2003) vajalikud järgmised sammud (järgmised keelefoorumid, rahvaarutelu, läbirääkimised erakondade ja ettevõtjatega jne).

Pean keele arengukava äärmiselt oluliseks teemaks nii infotehnoloogia vallas kui ka laiemalt, samas tundub mulle (ja mitte ainult mulle) mainitud ajakava… kuidas nüüd viisakalt öeldagi… lohisev? Keeleoptimistid loodavad, et omavahel juttu puhudes hakkavad asjad soovitud suunas liikuma ning on heietanud samal teemal vähemalt nii kaua, kui mina olen keeleüritustele sattunud. Rääkimata sellest, et foorumil tekitas hämmastust näiteks sõjaväes ja meditsiinis kasutatava keele kõrvalejätmine arengukavast ning keeletehnoloogia täielik mahavaikimine.

Aga tuleme infotehnoloogia keele juurde. Olles Arvi Tavasti seisukohtadega 100% nõus oli tema oponeerimine suht keeruline töö. Mingi sõnum peale “polegi nigu midagi oponeerida” võiks ju ikka olla. Ja sellega seoses otsustasin ma alustada tähelepanu juhtimisega foorumi korralduses esinevatele puudujääkidele — jälle on valdavas enamuses kohal keele-spetsid ning keelekasutajad on kutsumata jäetud.

Kuluaaridest kuuldud info alusel oli üritus korraldatud kutsetega, kuna osalejatele oli ette nähtud ka lõunasöök ja õhtune ministri vastuvõtt. Eelmisel päeval tuttavaid ITajakirjanikke läbi meilides sai mulle selgeks, et ükski neist toimuvast üritusest ja selle olulisusest seni teada ei olnud saanud. Saadaoleva toidu hulk määras kutsutute ringi?

Alustaks ettekannet tervitusega eriala-inimestele, keda saalis pea-aegu et ei ole (järgnevad väljavõtted on minu esinemise-eelsetest mäkmetest, laval sai neid veidi laiendatud-täiendatud aga mitte olulises osas muudetud):

Lugupeetavad Keelefoorumil osalejad!

Nagu ma aru saan on siin kombeks sõnavõtu alguses kohaletulnuid tervitada, siis mina tahaksin eraldi esile tuua järgmised osalejad:

  • Infotehnoloogia-firmade esindajad (palun andke käega märku, jah-jah)
  • Riigihangete korraldaja ja infopoliitika haldaja Eesti Informaatikakeskus eesotsas Imre Siiliga, samuti Riigi Infosüsteemide osakond, kodanikuportaali eesti.ee rajaja
  • Mõistagi ka kõiki kohalesaabunud tegevjuriste
  • Ja ajakirjanduse esindajaid, eriti tore on näha siin kõigi suuremate ajakirjandusväljaannete IT-ajakirjanikke, ja väga tore oli ka näha ürituse avamisel ministrite sõnavõttude ajal kohal kõigi kolme telekanali võttegruppe. Kahju, et ministrid pidid ajakirjanike survel saalist väljuma, et uudiste jaoks eksklusiivintervjuusid anda.

Vabandust, need tervitused olid vist mõeldud mingile teisele üritusele. Aga minu meelest andsid need üsna kenasti edasi minu hinnangu tänasele üritusele.

Edasi otsustasin korrigeerida-täiendada mõningaid puntke Arvi ettekandes:

Minu ülesanne oli siinkohal oponeerida Arvi Tavasti ettekandele, kahjuks on seda väga raske teha kuna Arvi infotehnoloogia keele kaardistamise käigus intervjueeris teiste eriala-inimeste hulgas ka mind ja ma näen, et valdav osa minu seisukohtadest on ka kirja läinud. Lokaliseerimine, vajadus lisada keelenõue riigihangetesse, avatud baas terminoloogia kogumiseks-haldamiseks — see on muideks super-idee, soovitan ka kõigile teistele keele-aladele. Mujal maailmas on sellised projektid minu meelest väga edukad. Miks ei kasutata väga häid uusi sõnu? Aga äkki need ei ole kasutajate meelest head!

Pärast põhjalikku kaalumist leidsin siiski paar teemat, mis vääriksid Arvi ettekandest esile toomist. Kõigepealt parandused:

  1. ML müüb siiski eestikeelse Winiga arvuteid [meil oli Arvi ja Arvo Mägiga eelnevalt vaidlus teemal, kas WinXP eestikeelset versiooni ikka uute arvutitega kaasa pannakse]
  2. Üks valdkond, kus riigi tugi lokaliseerimisel oleks teretulnud, on vabavara [vahemärkus: Arvi on seisukohal, et lihtsalt tõlkimise eest maksta ei oleks vahest hea mõte; olen nõus — aga mingi komm võiks minu meelest olla; ja kindlasti on vaja riigi rahalist abi õigekirjakontrolli-poolitaja jms loomisel]
  3. Teema “eesti keele õpe TPIs” variatsioon [Arvi väitis, et inseneri-erialade tudengitele ei õpetata eesti keelt; Leo Võhandu lükkas selle saalist ümber; samas — Arvi väide tugines TTÜ rektori kinnitusel] – kus peaks õpetama ITajakirjanikke? Äkki peaks olema erikursus ka ITkolldezis, TTÜs, st insenerile mitte lihtsalt keeleõpe vaid ka ajakirjanduse alused?

Edasi teema, mille üle olime eelnevalt Arviga vaielnud — ehk et kas keeletehnoloogia nõrk areng annab tulemuseks eestikeelse kasutaja mahajäämise tehnoloogia-rongist või lähevad kõik inglise keelele üle:

Kuidas mõjutab meid eestikeelse kõnetuvastuse jms tehnoloogia puudumine

  1. me jääme ajast maha, Eesti töötaja konkurentsivõime kahaneb
  2. me läheme üle inglise keelele, Eesti töötaja konkurentsivõime kahaneb

Ja kah muideks kokkulepitud etteheide:

Sinisilmsus

  1. meedia praktiliselt ei kajasta probleemi, keeleteema on päevakorral peamisel keeleveeru-rubriigi rollis kus tuuakse esile patuseid, kes “järele” asemel “järgi”¨kirjutavad (või vastupidi)
  2. kes meist on näinud riigihanget, kus oleks kirjas nõudmine eestikeelse tarkvara kohta?
  3. milline on reaalne raha, millest räägime? aastaks 2003 on eelarves 3,5 mil, sellest pool läheb sõnastikele, ca 1,8 mil keeletehnoloogiale. arvutame korra, palju vaja võiks olla keeletehnoloogia arendamiseks.

Minu edasine rehkendus lähtus sellest, et normaalne oleks kaks alternatiivset töösuunda, à 10 inimest. Võttes keskmiseks palgaks “5000 kätte” (ca Eesti keskmine palk, lihtne rehkendada) tuleb koos maksudega 10tuh kuus, aastas 120 tuh, mitmete era- ja riigijuhtide hinnangul lisandub sinna teine samapalju muid kulusid (ruumid, arvuti, koolitus jne). Ehk ca 250tuh per nina per aasta, kokku 5 miljonit krooni aastas. Ma heameelega rehkendaksin küll pigem spetsialisti-palgaga ehk ca 10tuh kätte, seega 10 miljonit aastas puhtalt kahe projekti ülalpidamiseks.

Ning sinna lisaksin ma teise samapalju “seemneraha”, sest kui tarkvara lokaliseerimine on hetkel käima läinud oleks keeletehnoloogia-rakenduste elujõudu vaja veidi poputada. Selle raha eest oleks võimalik soetada riigi- ja õppeasutustele keeletehnoloogiat kasutavat reaalset tarkvara: masintõlge, kõnetuvastus jne. Sest hetkel on keeletehnoloogia-arendajate jaoks üheks oluliseks probleemiks nimelt rakendustarkvara tootjatega suhtlemine. “Seal” oldaks valmis eesti keele tugi oma süsteemile lisama… aga reeglina lüüakse käega kuuldes ennustust võimalike turumahtude kohta.

Tulles nüüd tagasi AM teemakäsitluse juurde, siis vääriks minu seisukohast esiletoomist järgmine osa:

Arvi Tavastit oponeeris Peeter Marvet, kelle sõnavõtt tekitas paljudes kuulajates imestust, kuna Marvet eksis korduvalt faktidega.

Ta väitis, et korraldatud foorumi vastu ei tunne ajakirjanikud huvi, kuigi kohal oli nii raadio- kui trükipress. Samuti väitis Peeter Marvet, keda peetakse mõnes ringkonnas ka arvamusliidriks, et Eesti riik ei ole korraldanud riigihankeid vabavara eestindamiseks, kuigi tegelikult vastav töö käib.

Kohal käisid uudist tegemas Eesti Raadio ja KUKU ajakirjanikud, kohal olid ka Piret Frey ja Jaan Vare Arvutimaailmast ning Arvo Mägi Delfist, Raivo Juurak ajakirjast Haridus… Ainar Ruussaar oli kah kohal, aga ühena esinejatest ja minu väide ajakirjanduse huvi puudumise kohta leidis mäletamist mööda kinnitust ka tema ettekandes.

Riigihangete osas oli küsimus nimelt eestikeelse tarkvara nõudest, millest on räägitud viimased n+1 aastat ja mis kohe kuidagi ei taha realiseeruda. Kui ma aga eksin siis ei saa ma üldse aru, miks infotehnoloogia-keele töörühm oma lõppotsusesse sisse pani ettepaneku lisada eestikeelse tarkvara nõue riigihangetesse. Küllap eksis ka suuremast hulgast arvamusliidritest koosnev töörühm lihtsalt faktidega.

Või äkki on minu peedistamise taga hoopis see vihje EIK’i ja RISO esindajate puudumise kohta? Arvutimaailm kuulub teadupoolest EIK’i juurde ja oma ülemuse kaitseks tasub mõistagi seista. Või siis minu poolt töörühmas avaldatud arvamus, et Arvutimaailma rahastamist ei tasuks keele(tehnoloogia)arengukava alt teha — või kui, siis peaksid samal moel tuge saama ka teised infotehnoloogia-väljaanded nagu näiteks Arvutikasutaja ja ITee, sest ka nemad aitavad massidesse viia infotehnoloogiakeelt.

Olgu põhjus see või teine, igal juhul olen ma õigustatult riigi toel ilmuvalt ajakirjalt pasunasse saanud, sest unustasin riigi poolt korraldatud üritusel viisakuse jättes ütlemata “Aitähh kokale, toit see maitses mokale”. Mis oli ju selle ettevõtmise peamine eesmärk, jah?

  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.