Jant vabade sagedustega

[kellel soov minu lugu täiendada / parandada, lasku aga käia — oleks tore võimalikult täielik pilt kokku korjata]

Et kõik ausalt ära rääkida, peaks alustama eelmise aasta detsembri algusest, nimelt 04.12.2000 Tehnokrati saatest, milles rääkisime 2,4 GHz peal toimivatest raadio-netilahendustest. Järgmisel nädalal 11.12.2000 saate tarbeks Sideametis muudest telefoniteenustest Jüri Jõemaga (SA peadirektor) rääkides tuli juhtumisi ilmsiks nende vastuseis 2,4 GHz ala kasutamiseks teenuseosutajate poolt. Nimelt on päris mitmed võrgud (nt www.ewn.ee) ehitatud selles sageduses ja tekitavad väidetavasti kõvasti probleeme segades teineteist ja samuti neid, kes tahavad enda tarbeks kohtvõrke rajada (loe põhjendusi loo lõpuosast).

Asudes asja lähemalt uurima ilmneb paraku, et keegi võrguehitajatest ja teenusepakkujatest (va. vahest Tele2) ei ole seisukohal, et probleemi annaks lahendada teenusepakkujate alast väljaviimisega — pigem piisaks kergest vaba sagedusala kontrollist. Nimelt on seal kasutatava tehnika võimsus 100mW peale piiratud ja kui seda jälgida, peaks olukord olema igati kontrolli all. Lisaks tundub enamus teenusepakkujatest omavahel piisavalt hästi läbi saama, et tekkivad probleemid õnnestuks lihtsalt lahendada.

Paraku on ka “piraate”, kes eetrit solgivad. Seejuures polegi vahest seadme väljundvõimsus kui niisugune küsimuseks, pigem kasutatav lisavõimendus ja antennid, mis seadmetele kohatud.

Eksperiment

Kui on suured eetrisolkijad, siis neid peaks olema üsna lihtne tabada. Liiguvad ringi legendid Olümpia katusest (mida kasutab Wireless) ning samuti mõnedest kiirtest sadama kandis, Tõnismäel ning Akadeemia Raamatukogu katusel. Tehnokratt otsustas võtta ette pool-teadusliku eksperimendi ja võimalikult lihtsate vahenditega mõne probleemse antenni tuvastada.

Meie varustuseks oli Toomas Kadarpik 3K Group’ist ja tema varustuseks sagedusanalüsaator koos suundantenniga. Käisime nn Äripäeva maja ja SAS Radissoni katusel ning panime paika umbkaudsed sektorid, millest oli näha kahtlaselt tugevat signaali 2,4 GHz alas. Äripäeva katuselt olid kohad suunaga Tõnismägi / Toompea (meie tehnika ei lubanud eriti suurt täpsust) ning suusahüppe torn Mustamäel, SAS Radissoni katuselt leidsime suuna mis jäi Rahvusraamatukogust vasakule. Lisaks oli seal näha ka veidi müra Olümpia katuselt ning eriti hull reostus Toompea suunalt.

Nendes puntkides salvestatud spektrid leiad siit: Spektrid 20.02.2001.

Sõites kesklinnas ringi ja võrreldes katustelt nähtud sagedusi julgeme väita, et üks nähtud segajatest asub Haridusministeeriumi katusel Tõnsimäel: kolm suundantenni.

Kommentaar Sideametilt

Olles tuvastanud antennid mis on küll probleemiks, kuid ei kuulu “üldkasutatava teenuse” alla, tekkis meil vastupandamatu soov uurida Sideameti seisukohta — tunnistan ausalt, et lootsin nende poolt kerget suunamuutust. Näiteks sellist, et võetaks ette kerge sagedusala kontroll (vaba ala, aga 100mW piir peal) ja… taibatakse, et kas teenusepakkumise piiramise põhjendusena toodud valitsuse määrust on valesti tõlgendatud või siis vajaks see muutmist.

Aga see oli muidugi wishful thinking. Sideamet jäi enda juurde: neil on õigus. Seejuures oli eriti huvitav nende kommentaar meie eksperimendile: keegi pole neile kunagi öelnud, et probleeme oleks, ja kuigi kõik sagedusala solkijatest kogu aeg räägivad, on Tehnokratt esimene, kes seda ka ütleb (tõesti suht arusaamatu väide, ei vaidle vastu).

Ehk lühidalt — auväärsetel ametnikel pole lihtsalt viitsimist asjaga tegeleda. Jube vastik on suurt antenni mööda linna kaasas lohistada jne.

Veel taustast

Kogu jandi aluseks on Telekommunikatsiooniseadusel põhinev Vabariigi Valitsuse määrus pealkirjaga Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu opereerimise ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamise nõuded, täpsemalt kaks lõiku sellest:

  • Peatükk 3, § 5, lõik (1) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu opereerimisel on lubatud kasutada üksnes teede- ja sideministri 31. märtsi määrusega nr 19 kinnitatud «Eesti raadiosageduste plaanis» (RTL 2000, 45, 671; 90, 1389) primaarseks kasutuseks ettenähtud raadiosagedusi ja raadiosagedusala, mille kasutusviisiks ei ole sätestatud üldkasutatav.
  • Peatükk 8, § 35, lõik (3) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator, kelle võrgus kasutatakse üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks sekundaarseks kasutuseks mõeldud raadiosagedusi või nende sagedusalade kasutusviisiks on Eesti raadiosageduste plaanis sätestatud üldkasutatav, peab üle minema primaarseks kasutuseks mõeldud sagedustele hiljemalt 1. jaanuaril 2003. a.

Kogu probleem näikse siin olevat nimelt selles, kes või mis on üldkasutatav võrk — kas näiteks meie saates näidatud KPNQwesti antenn teletorni küljes kvalifitseerub? Aga mis saaks, kui selle kaudu netti saavad kodanikud teeksid MTÜ ja tekitaksid olukorra, kus võrk ei ole enam kõigile võrdselt kätte saadav?

Nimelt pannakse üldkasutatava teenuse ja võrgu mõisted paika Telekommunikatsiooniseaduses nii:

  • § 2. Telekommunikatsiooniteenus, lõik (2) Telekommunikatsiooniteenus käesoleva seaduse tähenduses on üldkasutatav, kui see on võrdsetel alustel kättesaadav kõigile kasutajatele.
  • § 3. Telekommunikatsioonivõrk, lõik (2) Telekommunikatsioonivõrk käesoleva seaduse tähenduses on üldkasutatav, kui seda kasutatakse osaliselt või täielikult üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks.

Kes tahaks asja edasi kommenteerida?

  • Marko Männik

    Kommentaar järgmisele artiklis toodud väitele:

    “Lisaks oli seal näha ka veidi müra Olümpia katuselt ning eriti hull reostus Toompea suunalt (on väidetud, et see võiks olla ASO link üle Tabasalu Paldiskisse).”

    ASO ei oma ühtegi raadiolinki Toompea piirkonnas. ASO ühenduseks Tallinn – Paldiski liinil kasutatakse transmissooniteenust EMT’lt, mis pole kindlsti realiseeritud vabasageduspiirkonnas ning ei alga ka Toompealt.

    Lugupidamisega,

    Marko Männik

    ASO juhataja

    05117525

    • Peeter Marvet

      Vabandan siinkohal kontrollimata infi veebi panemise pärast (ja ülaltoodud lause on põhiloost ka eemaldatud).

  • Jaanus Toomsalu

    Olen ise sellise ‘koolkonna’ pooldaja kes nõuavad ETSI nõuete kehtestamist linnades 6 kuu jooksul. See tähendab, et klientseade + antenn oma võimendusega ei oma suuremat võimsust kui 100mW.

    Teine asi on maal paiknevate linkidega, Eestimaa elaniketihedus maal on selline nagu ta on ja igavesti hää oleks kui Eesti riik lubaks maal võimsusi ületada. Mitte suurendades klientseadme väljundvõimsust vaid kasutades väga kitsa suunadiagrammiga antenne. kui kaks sellist antenni vaatavad üksteise otsa ütleme 25 km kauguselt, on nende vahel piltlikult ainult “raadiokiir” ja piisavalt kõrgele asetatud antennid ei sega niipea kedagi, liiatigi kui selles piirkonnas on elanike 1,5 ühe ruutkilomeetri kohta.

    Seda _peaks_ lubama niikaua kuni Eesti elatustase on igalpool tõusnud nõndapalju, et saaks igatsugu kallimaid vidinaid osta.

    Kogu Eesti ei ole veel ainult Tallinn, et selle linna näitel kogu Eestile seadusi teha.

    Teine asi on HotSpot internetiteenus ehk traadivaba internet kõikjal kus sa seda vaid soovid ja mille arengut eelpool toodud seaduseparandus küll piirama hakkab. Kui kellegi huvid põrkuvad saab vajaduse korral säädust seda ja teistpidi väänata ja teha teatavas geograafilises kohas plats puhtaks.

  • Jüri Malsub

    Esindan oma peaga mõtlevat Eesti inimest ja tahan, et mõtlejaid oleks rohkem.
    On olulised ja vähemolulised asjad. Internet on tänase asjade seisuga oluline ja mitte ainult. Oluline on ka see kiirus, kui peatselt Internet N-inimeseni Eestis jõuab, sellest sõltub eestlase läbilöögivõime maailmaturul. Interneti all mõtlen nähtust, mis on soodne ja kiire. Soodne on ta siis, kui pakkumine teenusele toimub vabal turul. Kiire ja kasutatav igapäevatöös on mõistega püsiühendus seonduv. Liikuv inimene saab ka teiste lahenduste baasil hakkama (WAP, 3G tulekul , modem…)
    VABA turg ja eriti vabade sageduste alas on Eestis olemas. Siin tõesti pole isiklikult veel segamistega kellegi poolt kokku puutunud, sest antud tehnika puhul toimub asi pisut teisiti, kui tuntud raadiotehnika puhul.
    Õhus jätkub ruumi kõigile, kui tegijad käituvad omavahel inimlikult. Selline liigse võimsuse õhku kütmine pole hetkel kindlasti pahatahtlik ja tuleneb lihtsalt asjatundmatusest.Võimsused tuleb viia alla piirini, kus töö on normis.
    Pakun välja moodustada VABADE SAGEDUSTE ÜMARLAUD, mis ametkonnavälise ettevõtmisena kooskõlastaks omavahelist tegevust õhus ja siit saaks ka head nõu. 3K on nõus olema kooskäimise kohaks.
    VABADE SAGEDUSTE keelamine on puhas monopolistide lobitöö, selline jama tuleb ära muuta. EestiVAENULIK seaduslik akt.

    • Taavi Saimre

      Natuke offtopic Vabade Sageduste Ümarlaua kohta:

      Vabad sagedused on ka veel:

      27Mhz ( nn. lällar ehk CB – Citizen Band)

      446 Mhz ( FRS e. Family Radio Service)

      Kas panete seal ka kõva korra kehtima? Kindlasti oleksid selle peale pahased väga paljud CB kasutajad, kuna seal on 50W või 100W võimendi igapäevane ( max lubatud 4W). Kuid kuna nendel sagedustel erilist andmesidet ei toimu, puudub tõenäoliselt ka teie huvi nende vastu seega ei sobi nimetus Vabade Sageduste Ümarlaud päris täpselt.

      Soovitus: 2,4G ümarlaud

      P.S. õhus EI jätku ruumi kõigile, eeter on vägagi piiratud loodusvara.

  • Peeter Marvet

    Rääkisin just telefonis Ants Litvinoviga Teede- ja Sideministeeriumist ja ma usun, et me jõudsime nimelt sellesamale järeldusele — ehk et ta räägib oma ülemustega ja me võtame kokku seltskonna asjast arusaajaid kodanikke, kellega asi sirgeks rääkida.

  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.