Jant vabade sagedustega

[kellel soov minu lugu täiendada / parandada, lasku aga käia — oleks tore võimalikult täielik pilt kokku korjata]

Et kõik ausalt ära rääkida, peaks alustama eelmise aasta detsembri algusest, nimelt 04.12.2000 Tehnokrati saatest, milles rääkisime 2,4 GHz peal toimivatest raadio-netilahendustest. Järgmisel nädalal 11.12.2000 saate tarbeks Sideametis muudest telefoniteenustest Jüri Jõemaga (SA peadirektor) rääkides tuli juhtumisi ilmsiks nende vastuseis 2,4 GHz ala kasutamiseks teenuseosutajate poolt. Nimelt on päris mitmed võrgud (nt www.ewn.ee) ehitatud selles sageduses ja tekitavad väidetavasti kõvasti probleeme segades teineteist ja samuti neid, kes tahavad enda tarbeks kohtvõrke rajada (loe põhjendusi loo lõpuosast).

Asudes asja lähemalt uurima ilmneb paraku, et keegi võrguehitajatest ja teenusepakkujatest (va. vahest Tele2) ei ole seisukohal, et probleemi annaks lahendada teenusepakkujate alast väljaviimisega — pigem piisaks kergest vaba sagedusala kontrollist. Nimelt on seal kasutatava tehnika võimsus 100mW peale piiratud ja kui seda jälgida, peaks olukord olema igati kontrolli all. Lisaks tundub enamus teenusepakkujatest omavahel piisavalt hästi läbi saama, et tekkivad probleemid õnnestuks lihtsalt lahendada.

Paraku on ka “piraate”, kes eetrit solgivad. Seejuures polegi vahest seadme väljundvõimsus kui niisugune küsimuseks, pigem kasutatav lisavõimendus ja antennid, mis seadmetele kohatud.

Eksperiment

Kui on suured eetrisolkijad, siis neid peaks olema üsna lihtne tabada. Liiguvad ringi legendid Olümpia katusest (mida kasutab Wireless) ning samuti mõnedest kiirtest sadama kandis, Tõnismäel ning Akadeemia Raamatukogu katusel. Tehnokratt otsustas võtta ette pool-teadusliku eksperimendi ja võimalikult lihtsate vahenditega mõne probleemse antenni tuvastada.

Meie varustuseks oli Toomas Kadarpik 3K Group’ist ja tema varustuseks sagedusanalüsaator koos suundantenniga. Käisime nn Äripäeva maja ja SAS Radissoni katusel ning panime paika umbkaudsed sektorid, millest oli näha kahtlaselt tugevat signaali 2,4 GHz alas. Äripäeva katuselt olid kohad suunaga Tõnismägi / Toompea (meie tehnika ei lubanud eriti suurt täpsust) ning suusahüppe torn Mustamäel, SAS Radissoni katuselt leidsime suuna mis jäi Rahvusraamatukogust vasakule. Lisaks oli seal näha ka veidi müra Olümpia katuselt ning eriti hull reostus Toompea suunalt.

Nendes puntkides salvestatud spektrid leiad siit: Spektrid 20.02.2001.

Sõites kesklinnas ringi ja võrreldes katustelt nähtud sagedusi julgeme väita, et üks nähtud segajatest asub Haridusministeeriumi katusel Tõnsimäel: kolm suundantenni.

Kommentaar Sideametilt

Olles tuvastanud antennid mis on küll probleemiks, kuid ei kuulu “üldkasutatava teenuse” alla, tekkis meil vastupandamatu soov uurida Sideameti seisukohta — tunnistan ausalt, et lootsin nende poolt kerget suunamuutust. Näiteks sellist, et võetaks ette kerge sagedusala kontroll (vaba ala, aga 100mW piir peal) ja… taibatakse, et kas teenusepakkumise piiramise põhjendusena toodud valitsuse määrust on valesti tõlgendatud või siis vajaks see muutmist.

Aga see oli muidugi wishful thinking. Sideamet jäi enda juurde: neil on õigus. Seejuures oli eriti huvitav nende kommentaar meie eksperimendile: keegi pole neile kunagi öelnud, et probleeme oleks, ja kuigi kõik sagedusala solkijatest kogu aeg räägivad, on Tehnokratt esimene, kes seda ka ütleb (tõesti suht arusaamatu väide, ei vaidle vastu).

Ehk lühidalt — auväärsetel ametnikel pole lihtsalt viitsimist asjaga tegeleda. Jube vastik on suurt antenni mööda linna kaasas lohistada jne.

Veel taustast

Kogu jandi aluseks on Telekommunikatsiooniseadusel põhinev Vabariigi Valitsuse määrus pealkirjaga Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu opereerimise ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamise nõuded, täpsemalt kaks lõiku sellest:

  • Peatükk 3, § 5, lõik (1) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu opereerimisel on lubatud kasutada üksnes teede- ja sideministri 31. märtsi määrusega nr 19 kinnitatud «Eesti raadiosageduste plaanis» (RTL 2000, 45, 671; 90, 1389) primaarseks kasutuseks ettenähtud raadiosagedusi ja raadiosagedusala, mille kasutusviisiks ei ole sätestatud üldkasutatav.
  • Peatükk 8, § 35, lõik (3) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator, kelle võrgus kasutatakse üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks sekundaarseks kasutuseks mõeldud raadiosagedusi või nende sagedusalade kasutusviisiks on Eesti raadiosageduste plaanis sätestatud üldkasutatav, peab üle minema primaarseks kasutuseks mõeldud sagedustele hiljemalt 1. jaanuaril 2003. a.

Kogu probleem näikse siin olevat nimelt selles, kes või mis on üldkasutatav võrk — kas näiteks meie saates näidatud KPNQwesti antenn teletorni küljes kvalifitseerub? Aga mis saaks, kui selle kaudu netti saavad kodanikud teeksid MTÜ ja tekitaksid olukorra, kus võrk ei ole enam kõigile võrdselt kätte saadav?

Nimelt pannakse üldkasutatava teenuse ja võrgu mõisted paika Telekommunikatsiooniseaduses nii:

  • § 2. Telekommunikatsiooniteenus, lõik (2) Telekommunikatsiooniteenus käesoleva seaduse tähenduses on üldkasutatav, kui see on võrdsetel alustel kättesaadav kõigile kasutajatele.
  • § 3. Telekommunikatsioonivõrk, lõik (2) Telekommunikatsioonivõrk käesoleva seaduse tähenduses on üldkasutatav, kui seda kasutatakse osaliselt või täielikult üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks.

Kes tahaks asja edasi kommenteerida?

  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.