Kool ja kolhoos

Kinobussi-tuuri järellainetusena sattusin sügisel Tarvastu Gümnaasiumisse (mis tegelikult asub Mustlas) rääkima sellest, kuidas võimalikult lihtsate vahenditega saab teha multikaid. Vääriks vist eraldi kiitvat äramärkimist, et orgunni oli enda peale võtnud Märt Haan kes osutus üldsegi mitte arvutiõpetajaks vaid hoopis õpilaseks — aga see selleks.

Kui olime teinud multikaid, katsetanud videot & Netmeetingu abil videokonverentsi siis jõudis kätte aeg mõelda teoste avaldamise peale ja minu suureks üllatuseks tuli välja, et veebitegemine on asi mida peetakse laiema seltskonna jaoks veidi keeruliseks teemaks. Juhuslikult tuli see mulle meelde täna kui avastasin, et Audru kool on katsetanud meie kolhoos.ee veebiteenust arvutitunnist.

HTML + notepad + flash või hoopis sisu?

Mulle tundub, et siiani on koolides veebindust õpetatud suht vahendi-keskselt: ehk et on olemas HTML, seda saab kribada notepad’is (kui hästi läheb, siis ka Frontpage’is) ja mingid väga advanced vennikesed teevad flashi ja PHPd aga kuna see on progremmeerimine, siis “tänases tunnis me sellest ei räägi”.

Tegelikult on olemas ka kolmas tee: nimelt kasutada olemasolevaid lihtsaid (ja soovitavalt tasuta) abivahendeid mis lubavad keskenduda sisule ja aitavad muuta veebi koolitöö osaks. Suhtlus klassijuhataja ja klassi vahel? Miks ka mitte — vaata vaid kuidas viimasel ajal on hakanud tekkima klasside veebisaite. Vanemad klassid teevad ise, nooremate puhul on tegu pigem õpsi ettevõtmisega.

Minu lemmik sellest vallast on www.hot.ee/tiiaklass mis sai ka eraldi ära märgitud hot.ee kodulehtede konkursil: see on kodukas, mis aitab klassil ennast ühe seltskonnana tunda ja annab põhjuse sealt läbi astuda nii asjaomastel näiteks viktoriinimise eesmärgil kui ka kõigil “jänese sõpradel ja sugulastel” — ma mõtlen selle all mõnda tädi Amandat, kes elus esimest korda julgeb arvuti taha tulla eesmärgiga näha, et seal netis on tõesti väljas Rasmuse joonistatud unistuste auto. Ehk tegu on kodulehega, mis töötab ehk paneb inimesi ennast külastama, annab lastele tunnustust ning kõigi eelduste kohaselt toob interneti juurde seljatäie uusi kasutajaid.

Keeruline = mina ei tea, kuidas seda teha

Mõistagi on see kõik keeruline, raskesti teostatav ja mis eriti hull — nõuab pidevat ponnistust, et asja asja elus hoida. Kuuldavasti saaks ka lihtsamalt, sest on olemas mingi PHP ja muud skriptid, aga see eeldab jällegi MySQLiga serverit ja nii edasi ja nii edasi.

Aga saab muideks veel lihtsamalt: nimelt on planeedi Maa n+1 miljardi elaniku hulgas suht suur hulk neid, kes juba oskavad PHPd & muid trikke ja on kõik täisväärtuslikuks eluks valmis kribanud: näiteks Drupal mille peal jookseb www.trip.ee (väärib mainimist, kuna selle taga olev seltskond on tõenäoliselt üks kompetentsemaid Eestis sisuhaldustarkvara osas), või siis Slash mida kasutab minut.ee, või siis PHP-Nuke / PostNuke… mida kasutab vist valdav enamus Eesti ise-tegijaid, näiteks www.mesi.ee

Tõsi küll, need nõuavad ikkagi korralikult konfitud serverit ja suht teadmisterohket kodanikku installimas, aga kuna ma tahaksin rääkida mõnedest eriti lihstatest lahendustest mis mulle väga meeldivad, siis olgu alustuseks tutvustatud ka veidi laiem maailmavaade :-)

Eriti lihtsad lahendused

Kõige lihtsam lahendus on mõistagi see, kui kogu keeruline elu käib kusagil serveripurgis ja sina saad rahumeelselt oma koolitöö veebi kolimisele mõelda.

Minul on siinkohal kaks lemmikut: kõigeapealt muidugi superlihtne blogger.com, kus sa saad teha oma weblog’i ehk ajaveebi — suht populaarne kodulehe vorm, kuhu autor nagu päevikusse uusi kirjeid lisab. Registreerid ennast kasutajaks, lased endale weblog’i teha, määrad selle avaldamise kohaks näiteks oma veebikodu hot.ee all ja edasine on ainult brauseriaknasse järjekordne tekst tippidi, olulised lingid lisada ja Post & Publish… ehk veebis see ongi.

Blogger sobib ideaalselt päevikupidajatele, aga keerulisemate kodukate tegemise jaoks siiski mitte — alustades vajadustest keerukama ülesehituse järgi, soovist tõsta uudiste asemel esiplaanile midagi muud, lisada kommentaare-foorumeid vms.

Manila ja kolhoos.ee

Mina kasutan varsti 2 aastat sellist softi nagu seda on Userlandi Frontier server ja selle peal jooksev Manila sisuhaldustarkvara ning veidi rohkem kui aasta on Tehnokratt pakkunud võimalust seda kasutada ka kõigile soovijatele www.kolhoos.ee all (sarnaseid teenuseid on mujalgi maailmas, aga ei tea hetkel ühtegi teist tasuta toimivat).

Alustamine jällegi lihtsamast lihtsam: lähed www.kolhoos.ee, sealt valid uue saidi loomise, tipid sisse saidile soovitava nime, oma nime, e-posti, parooli ning valid välja soovitava kujundusepõhja… ja ongi valmis, näiteks http://minukodukandi.kolhoos.ee, kuhu sa saad oma e-posti aadressi ja parooli abil adminnina sisse logida, kõike seda mõistagi veebibrauseri abil.

Igal leheküljel leiad sa nupu kirjaga Edit This Page, sellele vajutades avaneb samas brauseriaknas lehekülje tekst lihtsas kuid kõigi eluks vajalike funktsioonidega editoris — õigupoolest on editor küll WYSIWYG vaid juhul, kui kasutad brauseriks IE 5.0 või uuemat, muudel puhkudel näed HTML-teksti koos kasutatud tagidega.

Adminnina sees olles näed lehe ülaservas ka Ainult toimetajatele menüüd, kus on valikud nagu Artiklid, Pildid, Gem’id, Foorum, Eelistused ja veel mõned asjad. Artiklite all saad teha juurde uusi veebilehti, Pildid lubab mõistagi saata veebi pilte, Gem’ide all mõeldakse suvalisi faile (olgu see siis musa või Wordi .doc)… ja loomulikult on kogu tekkiv sisu kommenteeritav (ja Foorum lihtsalt nimekiri kõigist postitustest, sh artiklid-pildid ise ja nende kommentaarid). Oma kolhoosi siseselt tekivad lingid kui paned pealkirja jutumärkidesse: nt “Kool ja kolhoos” -> Kool ja kolhoos, jutumärkides pildinimi asendub aga vastava pealkirjaga pildiga.

Kes tahab, leiab Eelistuste alt muidugi ka võimalused kõik endale meeldival viisil ümber kujundada: lehekülgede kujunduspõhjad, navigatsioonimenüüd jne jne jne. Kogu sisu on mõistagi ka tõlgitav, paraku pole minul olnud aega seda tööd ette võtta ja seega kohtab kolhoosis eestit ja inglist suht segamini.

OK, oletame, et asi toimib — mis see kooli puutub?

Tuleks tagasi loo alguse juurde, ehk katsuks jõuda notepad’is HTMLi kribamisest sisu loomiseni. Olen igati nõus, et sellisel viisil on tehtud suur hulk Eesti hariduse jaoks olulisi veebisaite, aga samas on ka suht kurb vaadata näiteks neti.ee alt kooliveebide alajaotust: suur osa neist kipub olema surnud, põhjuseks sageli staatilise veebi muutmise keerukus ehk et sellega saab hakkama vaid mõni üksik häkker.

Minul tekkis esimene oluline seos kolhoosi ja kooli vahel, kui sattusin kevadel Amsterdamis kokku sealse Briti kooli õpetaja Peter Ford’iga kes oli just mõni kuu varem käima saanud saidi class6f.com — tõsi küll tänaseks on 6ndast saanud 7mes ja kogu kool on veebi kolinud, vt www.bsablogs.com. Kenasti jagatud mudilastest suuremateni ja igal õpsil on oma klassi jaoks veebileht kus nende tehtav kirjas, vt näiteks pilte sellest kuidas 3W klassis teadlased külas käisid.

Kindlasti soovitaks aga võtta ette sellise Peter Fordi poolt üleval hoitava veebi nagu www.schoolblogs.com mis on mõeldud nimelt õpetajatele — ehk et kuidas võib veebikirjutamisest koolis kasu olla, alates lihtsalt referaatidega veebi kolimisest, kirjutama õppimisest (vrd kirjandiõpetus) kuni muude rakendusteni, näiteks kuidas veeb võiks aidata õpetaja-praktikandil temale “laenatud” klassiga ühist keelt leida…

Muideks, üks teine koht kus kooli-veebindus õitseb on Kern County USAs kus juhtumisi elab Bryan Bell (kes on disaininud enamuse Manila kujunduspõhjadest mis ka kolhoosis kasutusel) — enamuse linke peaks leidma sellesama www.kern.org alt, aga võib lisa piiludaka www.bryanbell.com

Eestis? Meie kolhoosist on heaks näiteks pelgukas.kolhoos.ee, lisaks võiks vihjata ka Tallinna Inglise Kolledzi Füüsikaklubi, Haridusosakond (jajah, vaadake aga järgi, mis osakond see selline on :-)

Päris lõpuks

Ja loomulikult peaks siia lõppu lisama, et sama sorti lahendusi on kindlasti teisigi, näiteks Aimur Liiva Tiigrihüppest näitas mulle sellist saiti nagu cce.peda.net/magazines kust leiab ka mitme Eesti kooli ajalehed — tegemist on äärmiselt tänuväärse ettevõtmisega, aga softi poolt pakutavad võimalused vahest veidi lihtsavõitu. Ning kindlasti pakub mõni WebCT kasutajatest välja mõtte, et kuna see on õpetamiseks mõeldud siis miks mitte seda ka muudeks koolirakendusteks kasutada…

Lõppeks pole muidugi vahet, mille abil veebi teha — oluline oleks jõuda võimalikult ruttu HTMLi faasist sisuni ning minu meelest aitab sellele kaasa, kui kasutatav lahendus on:

  • algtasemel ära õpitav ühe tunniga ehk piisavalt lihtne
  • oma olemuselt fun ja mõnus pruukida
  • pakub veidi pikema pusimise korral võimalust isikupärastamiseks
  • võimaldab õpilastele teha OMA pesasid mis samas oleksid suht lihtsalt kommuunideks ühendatavad
  • pakub piisavalt suhtlusvahendeid, nagu foorumid / kommentaarid jne

Tehnokratil on kolhoos.ee püsti ning kes iganes huvi tunneb, võib proovida & kasutada — või midagi muud välja pakkuda.

PS. mina olen muideks häämeelega nõus huvilistel veidi “kätt hoidma” ja nõu andma, et vaid asja käima saaks.

  • Larko

    Olen eelolevaga enamasti nõus, kuid torkas mulle natuke kummalisena silma pidevalt kõlanud vastuolu tekitamine HTMLi õpimise ja veebinduse sisu vahel. Ega siis keegi ei hakka selleks veebi tegema et HTMLis midagi sisse toksida. Kõigepealt peab ju mõni mõte ehk sisu olema, mida veebis edastada, seda olenemata kasutusel olevatest vahenditest. Ilma sisuta veebi tegemine on ju enamasti mõtetu, võrdub sellega, et enne rääkida ja pärast (paremal juhul) sellele mõelda, mida öeldud sai. Paraku tuleb küll selliseid avaldusi iga päev ette nii kõnes, kirjas, veebis kui trükis ja eetriski.

    Mis puudutab Bloggerit, ei piirdu selle kasutusvõimalused üksnes päeviku tüüpi veebi tegemisele, ehkki see on Bloggeri peamine kasutusvaldkond. Kui ma oma esmase Bloggeri veebiga umbes 14 kuud tagasi alustasin, olid esmaste kuude sissekanded täiesti seda laadi lühikesi mõtekajastusi. Hiljem hakkasin pikemaid artikleid kirjutama, kusjuures Blogger esmapilgul eriti praktiline ei paista olevat.

    Kui HTML enam vähem selgeks saatud, hakkasin neid artikleid eraldi lehekülgedel avaldama, kuid leidis Blogger ikkagi kasutust esilehtena, kuhu saab üsna lihtsalt artikli pealkirja ja sissejuhatuse koos viitega artikli leheküljele paigutada. Sellise lahenduse puhul võivad artiklid asuda füüsiliselt hoopis teises serveris, nagu on asi mu soome ja inglisekeelse Bloggeriveebi puhul. Rootsikeelse ajaveebi aga paigutasin algusest peale ühele serverile. Sellisel lahendusel on kahtlemata oma eelised.

    Blogger võib ka laisa kodulehekujundaja vahendiks olla. Mina näiteks tegin Bloggeril kaunis lihtsa koduka oma õetütrele lootuses, et ta ise hiljem hakaks tasapisi seda täiendama ja parandama. Seda annab vist veel tükk aega oota, sest Prantsusmaal ei kooliõpilasi lubata üldsegi arvutiga mässama, veebi tegemise tutvustamisest rääkimatagi. Ehk on prantslased seda võrd jõukad, et saavad endale lubada IT arengust kas või Eestist maha jääda!

    Olen nõus, et peened foorumirakendused Bloggeri puhul ei tööta. Bloggeriveebi puhul pole siiski keelatud külalisteraamatut kasutamast, kusjuures CGI-skripte ei pruugi ise õpida. Mul on näiteks olemas külalisteraamat, kuhu viited olemas mitmelt erinevalt saitilt. Vajaduse korral kommenteerin raamatu sissekandeid just selles veebis, kus ilmunud artiklit nad puudutavad. Muideks, see raamat võimaldab ka sissekande autori IP-aadressi selgeks nuhkimist, mis on kuritarvitamise puhul kasulik.

    Kõige Kolhoosit puudutavaga olen pea et täiesti nõus. Kiidusõnad Parteile, Valitsusele ja Kolhoosi Juhatusele pole iial liigsed. Oma üheaastase kolhoosniku praktika alusel saan seda kinnitada, et Kolhoosiga saab hakkama igaüks, kellele lugemine ja kirjutamine üle jõu ei käi. Pean küll seda tunnistama, et päris alguses isegi see lihtne vahend kipus mind natuke tantsutama, aga vähemalt kogu süü polnud minu ega ka Kolhoosi oma.

    Pean siiski lisama, et ka Kolhoosis pole see teps mitte kahjuks, kui natuke HTMList ja Javast aru saad. Lihtsate tagide abil on märksa praktilisem lehe kujunduses näiteks pilte ja taustavärve kasutada kui üksnes WYSIWYG-editoril. Kui Sa näiteks lihtsalt pildi pealkirja jutumärkides sisse toksid, siis avaneb see pilt lehel täpselt samas suuruses, kus see serverile sisetatud. HTML-tagide abil saab seda väikdemaks teha ning kergemini artikli juurde soovitud kohta paigutada. Näiteks selle väikse nalja puhul on Siim Kallase pilt tegelikult Mart Laari omast ligi kaks korda suurem, kuid lehel nad avanevad võrdse suurusega.

    Foorumi ja üldsegi interaktiivsuse võimalused on Kolhoosis kahtlemata vahvad. Tugevaks küljeks loen ka seda, et kuigi lihtne algaja jaoks, on Kolhoosis üks ja teine maiuspala ka harjunud kasutaja jaoks olemas. Mina olen igapäevse ajaveebi välja andmise juures vajalikud rutiinid juba ammu endale selgeks saanud, aga sellegi poolest on mul Kolhoosi võimaluste puhul veel nii üht kui teistki tuvastamata.

    Vahendi lihtsus on siiski kahe teraga mõõk. Kergelt tekib sellest lihtsusest tahtmatus midagi juurde õpida, kuna juba minimaalsete oskustega hakkama saab. Koolis ollakse ikkagi selleks et õpida. Kui Sa mõne keerulise ülesande juba kord lahendanud oled, saad ka sellest kergemini aru, kui suurepärane värk võib üks lihtne rakendus olla.

    Ei teagi kokkuvõtes, kas ma Petsiga nõusse jään või mitte. See arutelu sarnaneb vist muna ja kana vahekorra arutamisele. Olen seisukohal, et sisu peab kõigepealt olema, ilma selleta pole veebist kui vahendist üldse mingit kasu. Lihtsate rakendustega on mõtekas alustada, kuid pole teps mitte paha oma silmaringi laiendada ja pidevalt ka midagi keerulisemat juurde õpida.

    Enamus lugejatest külastab veebilehti ikka sisu pärast, kuid vahepeal tekib tahmine midagi peenemat ära teha. Tädi Amandale piisab kindlasti sellest, et ta Rasmuse joonistatud autot vaatab ja võib-olla selle kohta foorumisse kommentaari lisab. Rasmusele aga on kasuks, kui ta midagi peale selle auto joonistamise ka õpib.

  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.