õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi

Mõistagi lasin ma eilse korralise hoolduse käigus kõigile arvutitele ka digitempli uut serti toetava DigiDoc’i versiooni peale panna, preemiaks annab SK.EE täna välja veel uuema versiooni 2.6.10 – ning see palutakse peale panna kõigil sest:

Parandatud versioonis 2.6.9 esinenud probleem, mis ei võimaldanud kontrollida formaadis DIGIDOC-XML 1.1 ja DIGIDOC-XML 1.2 allkirjastatud dokumente.

Ehk et 2.6.10 on siis uut digitemplit toetav versioon mis ka tegelikult töötab (ausalt öeldes ei viitsi isegi hakata uurima mis puhul ma nende 1.1 ja 1.2 versiooni DigiDoc’ide otsa võin komistada, SK kah igaks juhuks ei seleta – küllap siis piisavalt sageli, et häbeneda). Paigaldamise lehel on ka link MSI’dele… juhuks, kui Sulle installer.id.ee ei meeldi. Teine koht kust leiab käsitsi allalaadimiseks vajaliku träni on https://installer.id.ee/manualinstall_est.htm

Tervitame vaprat arenduskollektiivi ja jääme põnevusega järgmisi uuendusi ootama :-)

Viimastel päevadel on sagenenud juhtumid, mil mulle kirjutavad Priit Pulleritsu tudengid lootuses oma kodutöö tarbeks saada teada minu positsiooni tulejoonel käsitsi kirjutamise vs arvutiklaviatuuril tippimine. Tutvustavad ennast viisakalt ja esitavad küsimuse stiilis:

Pöördusin teie poole, sest arvasin, et Teie suudaksite ära tõestada arvutitrükkimise positiivset mõju. Kas Teie arvates saaksid inimesed hakkama sama edukalt kui nad kasutaksid arvutikirja rohkem kui käsikirja?

Või siis sama asi veidi gutenberglikumas dimensioonis:

Mida arvate väitest, et inimeste käekiri on läinud halvemaks seoses trükitehnika kasutuselevõtuga?

Mul pole loomulikult midagi tudengite harimise vastu, aga kuna neist ainult 1 (üks) suutis minus oma küsimuse vastu huvi tekitada… siis vahest ma jagan mõningaid tähelepanekuid. Nimelt kui küsid kelleltki arvamust, siis anna alati ka kontekst mis sinus küsimuse tekitas – antud hetkel tuleb välja, et umbes kuu tagasi ilmus Newsweek’is vastav arvamuslugu ning tudengid peaksid seda täpsemalt fokusseerima. Minule jõudnud kirjad on aga sisult järgmised:

1. taustata küsimus, kehitasin õlgu ja jätkasin tööd; nüüd avastasin ka Newsweek’i loo attachist
2. taustata küsimus, “OMG see hakkab korduma”
3. küsimus “kas tohiks esitada mõned küsimused” (no kui sa juba mu aega kulutad siis küsi kohe, ma kas vastan või ei)
4. ja siis üks kiri mis sai ka vastuse sest selgitas lühidalt lahti mida tahab

Selle viimase kirja paneks siinkohal terves mahus välja (teavitasin tudengit kah, et nagu vahel juhtub võib “allikas” selliseid lükkeid teha, sest elu on karm ent ebaõiglane; edit: Marise lahkel nõusolekul lisatud nüüd ka tema nimi):

Olen Maris Talvari ja õpin Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Võtan hetkel Priit Pulleritsu ühte ainekursust (Uudise sotsioloogia), mille raames tuleb meil teha väike uudislugu ühest Newsweeki artiklist http://www.newsweek.com/id/184751 (loo tuum seisneb selles, et arvuti kasutamine, täpsemalt klaviatuuril trükkimine on kaotanud käsitsi kirjutamise tähtsust, mis ka mõnes mõttes õigustab end).

Mäletan, et käisite eelmise õppeaasta sügisel ühe ainekursuse raames (Meediakasutuse praktikum- Pille Pruulmann-Vergerfeldt) meile rääkimas internetiturundusest, mis oli väga huvitav.

Kui ma selle ülesande sain, mõtlesin kohe, et Teil oleks kindlasti selle artikli kohta arvamus. Seega kirjutan Teile sellise pika kirja, lootes saada tagasisidet.

Oleme pidanud oma uudislugu ka kitsendama, fokusseerima.

Sellest tulenevalt oleks minu küsimused Teile järgmised:

1. Kuidas on mõjutanud arvuti sage kasutamine (trükkimine klaviatuuril) inimese käekirja kvaliteeti

2. Kas õpilastel on vajadust pöörata nii palju tähelepanu kursiivkirja, kirjatähtede õppimisele, kui tänapäeval käsitsi suurt enam ei kirjutata, vaid kasutatakse arvuti klaviatuuri trükkimiseks (kirjutamiseks)? Kas peaks sisse seadma ka klaviatuurikasutuse õpetuse?

Nagu näha suutis ta esimeses lõigus edastada selle kes ta on ja miks kirjutab, linkida artiklile ning pakkuda sisukokkuvõtte. Edasi leidis ta viisi mainida, et ta on ka “minu tudeng” (kelle suhtes ma tunnen keskmisest suuremat kohustust vastata; mitte-tudeng oleks võinud saada karma-boonust viidates mõnele minu artiklile või raadiosaatele kus olen sarnast teemat käsitlenud, see kvalifitseeriks selle vähemalt “lugejakirjaks” mis samuti nõuab vastamist) ning teha komplimendi viisil mis on oluliselt vähen-cheesy kui ülejäänute omad (üldiselt kiputi vastust saama mind visionääriks tituleerides vms). Ning seejärel veelkord rõhutus, et nad peaksid teemat mingis suunas fokusseerima.

Vastus läks selline:

1. Kuidas on mõjutanud arvuti sage kasutamine (trükkimine klaviatuuril) inimese käekirja kvaliteeti?

sellele küsimusele saab vastata ainult juhul, kui on olemas konkreetne uurimus, niisama oletada pole nagu mõtet

Ma kahtlustan, et käsitsi kirjutamine arendab veel midagi peale võime kirjutada – ehk siis käelist osavust (samuti nagu laste dzuudotrenni vaadates on näha, et mõne jaoks on see maadlus ja mõne jaoks annab elementaarse oskuse oma käsi-jalgu enam-vähem koordineeritult liigutada… millest tal kaheldamatult kunagi hilisemas elus kasu on).

Ja kui me oletame et arendab, siis kas selle asendab teistsorti näpuliigutamine?

Samas on meid ümbritsevas keskkonnas veel piisavalt palju mitte-digitaliseeritut, näiteks mul tootmises panevad trükkalid ruudulisse kaustikusse kirja masina probleemid ning keegi peab need sealt suutma välja lugeda et midagi parandada. Jah loomulikult võiks ka selle arvuti peale viia (ja vahest isegi peaks, tõstaks masina remontimise efektiivsust)… Aga on piisavalt olukordi kus see oleks mõttetult kulukas. Ehk täpselt samuti nagu meil on vikid üheks tööks ja ajaveebid teiseks on vahel vaja tippida ja vahel kirjutada.

OMAETTE küsimus on see, et kindlasti tuleks ka efektiivset “masinkirja” koolis õpetada…

Lisaks vihjasin, et kui teda huvitavad arvamused mida artikkel tekitab leiab abi kui otsida artiklile linkivaid postitusi: Google, Google Blogsearch ja Technorati.

Kui kellelgi on huvi teemat siinkohal lisaks kommenteerida siis oldagu lahked, ma saadan lingi ka tudengitele ja Priidule :-)

Laupäeval algavad kaks vikipeedia-artiklite kirjutamise võistlust: eestlased kirjutavad Norrast (sama info pressiteatelisemas formaadis norra.ee veebis) ja norrakad kirjutavad Eestist, võitjal avaneb võimalus sõita kohale ja kontrollida kirjapandu paikapidavust omal nahal. Kui otsustada postituste all olevate kategooriate järgi on tegu esimese sellise ettevõtmisega Eestis, Norras paistab neid ka varem toimunud olevat.

Aga auhinnast huvitavam on minu jaoks hoopis see (mis Google’i otsingu alusel tundub kah Eesti Esimene olevat):

Vikipeedia töötoad toimuvad Tallinnas laupäeval, 4. aprillil kell 14:00-18:00 Vene tn 5 ja Tartus esmaspäeval, 6.aprillil kl. 16:00-20:00 Domus Dorpatensise majas Raekoja plats 1/Ülikooli 7. Töötoas töötatakse mõne Vikipeedia artikli kallal ning selgitatakse Vikipeedia võimalusi ja reegleid.

Vaat kui tore. Olgu öeldud, et asja eestvedajad on Vikipeedia-fännid Norrast ja Eestist kes on saanud kampa ka mõlema maa saatkonnad. Väljakuulutamine on natuke äkiline ja “huvide lahtiütluse” osas on korrektne mainida, et sattusin ettevõtmise peale kuna minu kaasa töötab Kuninglikus Norra Saatkonnas – aga kuivõrd ma ei saa vastu kiusatusele ka ise kohale minna siis promon lootuses aidata kaasa laheda seltskonna kogunemisele :-)

Ilmneb, et täna st 27.03.2009 kaotab senine DigiDoc kliendi versioon võime uusi dokumente allkirjastada digitembeldada ja seniseid allkirju kontrollida. Uuendus ilmutatakse 27.03.2009, väljakuulutusega idBlogis – natuke äkiline see muudatus tundub muidugi… ja kuna mõnigi asi mulle alguses segaseks jäi siis küsisin üle ja tundub, et –

• allkirjastamise võime puudutab DIGITEMPLI kasutajaid, st ettevõtteid kes on endale hankinud võimaluse allkirjastada mitte kasutaja ID-kaardiga vaid ettevõttele väljastatud kaardiga (nt müük saab digiallkirjastada arveid, kaarti kasutab selleks volitatud ametipostil istuv töötaja); näiteks näen ma miskist ammusest SEB-maksekorralduse ddoc-kviitungist, et selle ajatempli andmiseks kasutatud sert aegubs 27. märts 2009. a. 13:48:40
• allkirjade kontroll puudutab aga kõiki kasutajaid kes soovivad avada DIGITEMPLIGA allkirjastatud ddoc faile, näiteks juhul kui sa saadad kellelegi makse tõendamiseks SEB netipangast digiallkirjastatud maksekorralduse koopia või laed endale alla digiallkirjastatud kontoväljavõtte (olgu öeldud, et SEB on siinkohal toodud lihtsalt näitena mida mul õnnestus mugavalt reprodutseerida – nemad pole selles asjas süüdi vaid kaaskannatajad nagu me kõik)

Kohe ddoc faili avamisel näed sellist teadet:

Olgu öeldud, et nupp “Võimalikud lahendused” üritab avada brauserit ja viib mind aadressile file:///C:/-requestPending%20-osint%20-url%20http://www.sk.ee/digidoc/support/errorinfo/?code=123&app=DigiDoc ning selle sabast eraldatud http://www.sk.ee/digidoc/support/errorinfo/?code=123&app=DigiDoc suunab id.ee esilehele (selmet pakkuda konkreetset lahendust veale number 123).

Jätkates OK’ga avaneb kasutajale selline pilt:

Ja kui nüüd topelt-klõpsida allkirjastaja peal siis saame veelkord teada, et on probleem:

Mis siis muud kui virtuaalsed jalad selga ja aadressile http://installer.id.ee uut ID-kaardi softi paigaldama! (loodame, et see läheb veel edukamalt kui Kaupsil)

ps. lisaks kirjutab mulle Kalev Pihl SK’st, et tänane versioon parandab ka Vista all toimimisega seotud probleemi mis kuuldavasti mitmeid kasutajaid juba mõnda aega on häirinud.

Kuivõrd Google Apps for Domain kasutuselevõtu edusammude kohta oli kommentaariumus küsimus on vahest sobilik hetk teha vahekokkuvõte ja jagada mõningaid ekraaniviisoreid.

1. esialgses kavas oli Thunderbird sees kui “paneks selle kah, äkki meeldib”, pilootkasutus näitas aga Outlooki suuri probleeme kasutajatega kellel on palju folder’eid (mis konkreetsel puhul tähendab müügi-inimesi) ning ma kandsin selle lõplikult maha (kui keegi kasutaja soovib, siis muidugi seadistan); see muudab ka vahetuse lihtsamaks, sest sain installida/seadistada Thunderbird’id mida kasutajad saavad uudistada ning õigel hommikul päriseks käima tõmmata
2. kasutajate harjumused/töökorraldused on erinevad, kindlasti tuleb enne elu esimest deployment’i õppida neid kõiki mõistma; oi-see-on-raske-ent-huvitav
3. leida need kasutajad kes sind (a) välja kannatavad (b) julgelt tagasisidet annavad on omaette ettevõtmine; (tänud siinkohal Leale kelle peal tuunisin Outlooki ja Laurile kellega avastasime, et see ikkagi ei tööta ja laseb korke läbi)
4. ka Thunderbirdil on hulk iseärasusi mis vajavad kasutajate mugavuse nimel arvestamist ja eel-konfimis; osa neist võib olla seotud Outlooki harjumustega (millise liigutuse peale kiri loetuks kuulutatakse) ja osa on lihtsalt veidrused – nt ei saa ma Junk-nupuga spämmi GMaili spämmifolderisse liigutada kui adaptive filter pole sisse lülitatud, samas ei pea mh Google heaks mõtteks kahte spämmifiltrit järjestikku hoida (ma loodan et mõtlesin välja netiavarustes seni kirjeldamata häki – ja neid on tegelikult mitmeid); Thunderbirdu sortsu kallale ei läinud, üks NK2-failide eksportimise utiliit aga vajas sudimist, installisin Pythoni ja õppisin seda exeks “kompileerima”
5. ma tegin isegi Exceli-tabeli mis kasutajatele ühekordseid (end turvalisi ja mugavalt hääldatavaid) paroole välja mõtleb; coming to think of it – selle peaks Google Spreadsheet’ina avaldama ja kuulsaks saama :-)
6. sisuliselt möödus piloot nii, et kasutajal tekkis probleem, mina leidsin paar tunniga lahenduse, testisime, kirjeldasin lahenduse, viisin selle sisse on tüüpkonfi;
7. piloodi lõpptulemuseks on mul seadistused ja bat-fail, mis installib arvutisse kõik vajaliku softi koos pluginatega, käivitab kalendri migratsiooni, sisaldab tööriistu Outlook’i autofill-aadresside ületoomiseks jne; muideks, ma usun et see autofilli ületoomine Google’i kontaktidesse aitab vältida uutel kasutajatel “darn, see loll arvuti arvas et mu klient on spämm” sündroomi teket; ühe kasutaja-arvuti seadistus on umbes 10 minutit kui juttu pole vaja ajada (äärmiselt abiks on see, kui Tamrex kolleegidele tulekahju-evakuatsiooni-õppuse korraldab samal ajal kui sina arvuteid üle käid :-)
8. juttu tuleb ajada piloot-kasutajatega; ülejäänutele tegin ekraaniviisorid ning loodan olla valmis järel-toeks

Hetkel on lõpetamata:

1. firma-sisesed protsessid, nagu käitumine töötaja lahkumise korral (postikonto arhiveerimine testitud, kirjeldamata), uuele töötajale töökoha seadistamine, puhkuse-asendamine jne
2. eelmiste kohta ekraaniviisorid adminnile
3. D-päev on kah alles ees
4. piloodi ajakulu ületas oluliselt ennustatu – mistõttu peaks nüüd vist mõtlema kuidas seeläbi saadud kogemus kestvamaks kassavooks muuta läbi teenusepakkumise; lõppkasutaja-info saab olema avalik, firmasisene “dokumendihaldusprotsess” vahest pakutava teenuse osa… aga kas kui palju infot peaks reklaami nimel veel välja käima?

Ekraaniviisorid ise on sellised, kvaliteediga… olen tegelikult sigarahul. Tehtud Techsmith Camtasiaga 16:9 formaadis (kõrgus 600px), kodeeritud MP4 formaati ja üles laetud. Fullscreen on udune aga tavalises Youtube suuruses väääga sheff mu meelest. Sisulises osas on mõistagi tertulnud ettepanekud, et mis puudu ja mis üle :-)

(siinkohal embeditud 480px laiad versioonid on kehvemad, aga vaadake Youtube’is 640px laiusena)

GMaili kasutamine brauseris

GMaili seadistamine

Google Calendar kasutamine ja seadistamine

Thunderbird GMaili IMAP-kliendina