küsimise võlu ja vastamise valu

Viimastel päevadel on sagenenud juhtumid, mil mulle kirjutavad Priit Pulleritsu tudengid lootuses oma kodutöö tarbeks saada teada minu positsiooni tulejoonel käsitsi kirjutamise vs arvutiklaviatuuril tippimine. Tutvustavad ennast viisakalt ja esitavad küsimuse stiilis:

Pöördusin teie poole, sest arvasin, et Teie suudaksite ära tõestada arvutitrükkimise positiivset mõju. Kas Teie arvates saaksid inimesed hakkama sama edukalt kui nad kasutaksid arvutikirja rohkem kui käsikirja?

Või siis sama asi veidi gutenberglikumas dimensioonis:

Mida arvate väitest, et inimeste käekiri on läinud halvemaks seoses trükitehnika kasutuselevõtuga?

Mul pole loomulikult midagi tudengite harimise vastu, aga kuna neist ainult 1 (üks) suutis minus oma küsimuse vastu huvi tekitada… siis vahest ma jagan mõningaid tähelepanekuid. Nimelt kui küsid kelleltki arvamust, siis anna alati ka kontekst mis sinus küsimuse tekitas – antud hetkel tuleb välja, et umbes kuu tagasi ilmus Newsweek’is vastav arvamuslugu ning tudengid peaksid seda täpsemalt fokusseerima. Minule jõudnud kirjad on aga sisult järgmised:

  1. taustata küsimus, kehitasin õlgu ja jätkasin tööd; nüüd avastasin ka Newsweek’i loo attachist
  2. taustata küsimus, “OMG see hakkab korduma”
  3. küsimus “kas tohiks esitada mõned küsimused” (no kui sa juba mu aega kulutad siis küsi kohe, ma kas vastan või ei)
  4. ja siis üks kiri mis sai ka vastuse sest selgitas lühidalt lahti mida tahab

Selle viimase kirja paneks siinkohal terves mahus välja (teavitasin tudengit kah, et nagu vahel juhtub võib “allikas” selliseid lükkeid teha, sest elu on karm ent ebaõiglane; edit: Marise lahkel nõusolekul lisatud nüüd ka tema nimi):

Olen Maris Talvari ja õpin Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Võtan hetkel Priit Pulleritsu ühte ainekursust (Uudise sotsioloogia), mille raames tuleb meil teha väike uudislugu ühest Newsweeki artiklist http://www.newsweek.com/id/184751 (loo tuum seisneb selles, et arvuti kasutamine, täpsemalt klaviatuuril trükkimine on kaotanud käsitsi kirjutamise tähtsust, mis ka mõnes mõttes õigustab end).

Mäletan, et käisite eelmise õppeaasta sügisel ühe ainekursuse raames (Meediakasutuse praktikum- Pille Pruulmann-Vergerfeldt) meile rääkimas internetiturundusest, mis oli väga huvitav.

Kui ma selle ülesande sain, mõtlesin kohe, et Teil oleks kindlasti selle artikli kohta arvamus. Seega kirjutan Teile sellise pika kirja, lootes saada tagasisidet.

Oleme pidanud oma uudislugu ka kitsendama, fokusseerima.

Sellest tulenevalt oleks minu küsimused Teile järgmised:

1. Kuidas on mõjutanud arvuti sage kasutamine (trükkimine klaviatuuril) inimese käekirja kvaliteeti

2. Kas õpilastel on vajadust pöörata nii palju tähelepanu kursiivkirja, kirjatähtede õppimisele, kui tänapäeval käsitsi suurt enam ei kirjutata, vaid kasutatakse arvuti klaviatuuri trükkimiseks (kirjutamiseks)? Kas peaks sisse seadma ka klaviatuurikasutuse õpetuse?

Nagu näha suutis ta esimeses lõigus edastada selle kes ta on ja miks kirjutab, linkida artiklile ning pakkuda sisukokkuvõtte. Edasi leidis ta viisi mainida, et ta on ka “minu tudeng” (kelle suhtes ma tunnen keskmisest suuremat kohustust vastata; mitte-tudeng oleks võinud saada karma-boonust viidates mõnele minu artiklile või raadiosaatele kus olen sarnast teemat käsitlenud, see kvalifitseeriks selle vähemalt “lugejakirjaks” mis samuti nõuab vastamist) ning teha komplimendi viisil mis on oluliselt vähen-cheesy kui ülejäänute omad (üldiselt kiputi vastust saama mind visionääriks tituleerides vms). Ning seejärel veelkord rõhutus, et nad peaksid teemat mingis suunas fokusseerima.

Vastus läks selline:

1. Kuidas on mõjutanud arvuti sage kasutamine (trükkimine klaviatuuril) inimese käekirja kvaliteeti?

sellele küsimusele saab vastata ainult juhul, kui on olemas konkreetne uurimus, niisama oletada pole nagu mõtet

2. Kas õpilastel on vajadust pöörata nii palju tähelepanu kursiivkirja, kirjatähtede õppimisele, kui tänapäeval käsitsi suurt enam ei kirjutata, vaid kasutatakse arvuti klaviatuuri trükkimiseks (kirjutamiseks)? Kas peaks sisse seadma ka klaviatuurikasutuse õpetuse?

Ma kahtlustan, et käsitsi kirjutamine arendab veel midagi peale võime kirjutada – ehk siis käelist osavust (samuti nagu laste dzuudotrenni vaadates on näha, et mõne jaoks on see maadlus ja mõne jaoks annab elementaarse oskuse oma käsi-jalgu enam-vähem koordineeritult liigutada… millest tal kaheldamatult kunagi hilisemas elus kasu on).

Ja kui me oletame et arendab, siis kas selle asendab teistsorti näpuliigutamine?

Samas on meid ümbritsevas keskkonnas veel piisavalt palju mitte-digitaliseeritut, näiteks mul tootmises panevad trükkalid ruudulisse kaustikusse kirja masina probleemid ning keegi peab need sealt suutma välja lugeda et midagi parandada. Jah loomulikult võiks ka selle arvuti peale viia (ja vahest isegi peaks, tõstaks masina remontimise efektiivsust)… Aga on piisavalt olukordi kus see oleks mõttetult kulukas. Ehk täpselt samuti nagu meil on vikid üheks tööks ja ajaveebid teiseks on vahel vaja tippida ja vahel kirjutada.

OMAETTE küsimus on see, et kindlasti tuleks ka efektiivset “masinkirja” koolis õpetada…

Lisaks vihjasin, et kui teda huvitavad arvamused mida artikkel tekitab leiab abi kui otsida artiklile linkivaid postitusi: Google, Google Blogsearch ja Technorati.

Kui kellelgi on huvi teemat siinkohal lisaks kommenteerida siis oldagu lahked, ma saadan lingi ka tudengitele ja Priidule :-)

Postitatud rubriiki sahteldamata asjad. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.

5 Kommentaarid