õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi

Kirjutasin järgneva Wolli ajaveebi kommentaariks … aga väärib ka siin eraldi äraviitamist: nimelt on Peeter P. “Wolli” Mõtsküla saanud maha wLex nimelise “seaduserappija” täiendustega — wLex võtab e-Riigi Teatajast seadused ning ehitab neile juurde sisukorra, lingid varasematele versioonidele, võrdlusmootori jms. Omaette väärtus on wLex-list mis seadusenimede ametlikud lühendid lingib vastava seaduse värskeima versiooniga, st tekstis seadusele viidates on nüüd võimalik mugavalt kasutada midagi sellist: TeleKS §9. SUPER!

mesikäpp ütles selle kohta nii, et wLex lõikab eRT toodetud leiva viiludeks ja määrib või peale. hea võrdlus. õiguskeskus lisab sinna veel vorstiviilu ja sätib salatilehe kah juurde.

Mul on meeletult hea meel, et keegi taipas leiba viilutada, võitada jne — see on märk täiesti uutmoodi mõtlemisest, mis mõistagi saab tulla ainult kusagilt sealt suunast, kus teatakse, mis asi on GPL jne :-)

Samamoodi tuleks nüüd korraldada mash-up ka kõigile muudele e-riigi pudividinatele. Olles siin mõningate seadustega just tegelenud (AutÕS, TKS, ElSS) tahaksin ma sealt muudatuse juurest linki veel ka seletuskirjale, komisjoni protokollile, saaliprotokollile hääletustulemusele… ehk wLex + TheWorkForYou + veel midagi…

Ja e-riigi arendajad võiksid üritada aru saada, miks Wolli wLexi tegi, ehk mis senistel süsteemidel viga on.

wow. Surfates www.corante.com ajaveebe jäi näppu teema VoIP’ist ja mesh’ist, ehk siis kuidas “internetitelefonindust” rakendada traadita mesh-võrkudes (st kus tugijaamad suhtlevad omavahel ja netiühendust “käest kätte” edasi annavad). Kaks nuppu Locustworld’i veebist: Voice on the Mesh – VON Fall 04 – Boston ja LocustWorld Voice over Mesh – More New IP Telephony Services.

Locustworld on üks omapärane firma, mis aretab softi traadita võrkude jaoks, rakendamiseks community wireless’ina, kehva netiühendusega piirkondades vms. Kogu nende soft on mõsitagi vabalt allalaetav, aga saab ka osta valmiskonfitud kaste. Ja tuge. Ja nimelt sulle vajalikku arendust. Ning nad elavad sellest ära. Cool.

Teine viidatud uudis räägib muideks sellest, et nende APde softi on edukate katsetuste järel lisatud Digiumi “avatud lähtekoodiga kodukeskjaamasoft” Asterisk, muutes mesh-wifi ühtlasi alternatiivseks telefonivõrguks (mida mõistagi annab siduda tava-võrguga). Olen just hetkel testimas Asteriski, tõsi mitte ise süsteemi konfides vaid www.voicenet.ee abil — nad pakuvad muuhulgas võimalust osta nende poolt Asteriskiga konfitud & testitud servereid (ehk et ma maksan raua ja nende know-how eest, soft nagu öeldud vaba, hind kuni 100 kasutaja jaoks mõeldud purgil “midagi 20 tuhande kanti”) ning saan mõistagi ka nende kaudu tava-telefonivõrguga ühenduda.

Nagu Postimees kirjutab on ka Informaatikanõukogu andnud oma panuse käimasolevasse netipiraatluse-kampaaniasse: Informaatikanõukogu toetas lepingu sõlmimist Microsoftiga. Eriti tore on see, et:

Riik on ja jääb seejuures avatuks, rõhutas majandusministeerium, sest leping on avasammuks rendimudeli rakendamiseks ka teiste tarkvaratootjatega.

Varsti on siis võimalik rentida ka Firefoxi ja OpenOffice.org’i, kui nimetatud grupeeringud muidugi leiavad piisavalt ressurssi et Elioni helpdesk ära koolitada.

Tegelikult tahaks rohkem lugeda lairibastrateegia kohta, see oli ligipääsu osas mõni aeg tagasi seotud plaaniga kirjutada Elektroonilise Side Seadusesse lairiba sisse kui inimõigus (ok, universaalteenus tegelt :-), aga too kaval plaan ei läinud läbi. Nüüd peaks siis olema mingi uus strateegia vist? Samal teemal varem Minutis (peamiselt MS lepe, aga ka veidi strateegiat — mh viited infopoliitika2005’le ja Aaslaiu artiklile Arvutikasutajas)

Nii, miks Google ei leia üles mu pisikrattide lasteaeda, kuigi neil kodukas täitsa olemas on? See link peaks asja paari päevaga parandama: Tallinna Mesimummu Lasteaed (kui sul on sageli muutuv ajaveeb uurib Google seda igapäev, indekseerib uudised ja mõistagi ka lehed millele viitad).

Kolhoos (ja ka tehnokratt.net) peaks nüüd oluliselt püstim olema. Mõni päev tagasi oli üle 2300 saidi (vist, ei lugend kokku, kolepalju igal juhul), nüüd ca 930. Enamus vikati ette jäänutest olid kas pikka aega tühajalt ja tegevuseta seisnud või siis tehtud pärast klausli “fännisaidid ja härripotter saavad kinga” püstitamist uute saitide tegemise lehele ning osutusid esmaste tunnuste alusel vikativäärilisteks. Põhjuseks muideks homne ROBOTEX 2004, eelmine aasta oli kolhoosis asuva www.robotex.ee püsivusega probleeme.

Vikat, muideks, jätkub. Ma usun, et jõuda 400-500 saidi peale alla võiks olla täitsa reaalne — ning seejärel saab juba rääkida adkevaatsest töökiirusest ja stabiilsusest. Ja lubada uute saitide tegemist, näiteks ajaveebnikele :-)