õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi

#

Mult küsiti nõu esimesel hetkel minu-kaugena tunduval teemal, nimelt poiste tööõpetus, kirjutab Sulev Valdmaa:

Haridus- ja teadusminister on teinud õppekava uuendamist ettevalmistavale komisjonile ülesandeks vähendada õpikoormust. Ainete töörühmad on läbi vaadanud 1996 ja 2002 aasta ainekavad ja püüdnud leida võimalusi sisuküsimuste väljajätmiseks või ühendamiseks. Poiste käsitöö ainekava töörühma materjalid on lisatud meilimanustena.

Palume Teid hinnata, kas sõelale jäänud ainesisu on aine seisukohast ajakohasne ja asjakohane.

Palusin luba manuse veebi välja riputada ja lugejatelt nõu küsida, mille ka sain — seega kui teema huvi pakub paluks lugeda “Poiste tööõpetus -> tehnoloogiakasvatus ?” ja kommenteerida siinsamas. Lisan oma arvamuse veidi aja pärast (sest a. tahan seedida b. ei tahaks kedagi kuhugi suunata).

Miks ma arvan, et tehnokratt.net lugejate hulgas on antud teemal arvata soovijaid? Näiteks kui ma olen siin viidanud fablab’ile on olnud üsna jõulisi kommentaare, viimati sai välja pandud artikli eTöökoda on järgmine (parool: töökoda) mustand ning sinna kommenteeris Madis:

See isetegemise jutt jättis mulje nagu arvutiga juhitav freespink oleks midagi väga olulist. Tegelikult on mure hoopis tehnilises kirjaoskuses. Kui inimene oskab oma soovi arusaadavalt üles joonestada siis võiks tubli hiina või eesti meistrimees praegu ja lähemas tulevikus selle tüki tavalise käsijuhtimisel pingiga oluliselt odavamalt valmis teha, kui www.emachineshop.com oma udupeente masinatega. Noores inimeses huvi tekitajana on muidugi veebileht oma arvutijuhitavate läikivate masinatega kõvasti tõhusam, kui õlistes tunkedes meistrimees oma ilmasõjaaegne tehnikaga.

Millele tuleks rõhuda ja mille eest E-Machineshop’i kiita on CAD tarkvara. Joonestamisprogramm mis elementaarselt kontrollib kas asi on üldse valmistehtav ja mille kasutamine ka mitte-tehnikainimesele jõukohane. Selline kasutajat tehnikakohapealt hariv ja muidu kasutajasõbralik CAD progamm võiks lõpks anda noorele inimesele oskuse vajadusel oma soov ka pliiatsiga paberile joonistada nii, et meistrimees sellest aru saab.

Samas on kaheldav, kas see ikka vähendab juhtumeid, kus Tihemetsa või EPA või TPI lõpetanud omameelest tehnikainimene ei suuda külasepale midagi üheselt mõistetavat paberile sirgeldada.

Kas “Poiste tööõpetus -> tehnoloogiakasvatus ?” aitab viimases lõigus kirjeldatud probleemi lahendada/vältida või paneb aluse uuele põlvkonnale udupeentele marketingigurudele?

(ps. mul oli niikuinii plaanis sellest teemast lähiajal ka saade teha, seega on teretulnd ka sooviavaldused avalikul lindistusel osalemiseks :-)

Täna kell 13 lansheerib Tallinn muutunud www.tallinn.ee veebi. Märkimisväärselt kättesaadav ja popp on bussi-trammi-trolliliinide kaardirakendus, sõiduplaaninduse sidumiseni sellega pole kahjuks jõutud eraldi ja millegipärast uudiste alla on peidetud sõiduplaneerija (st saab sisestada 2 aadressi ning algus-kellaaja ning vastuseks marsruudi-soovitused koos ümberistumistega), tundub hetkel mõnevõra beeta olema (proovisin sõita Järvevana tee 9f ehk Uniprindist Tähetorni 21C ehk Unipressi, millegipärast ei näe kaardil kogu teekonda, mõned bussi-soovitused on ilma liininumbrita, peatuse nimele klikates annab viga). AGA IGAL JUHUL VÄGA BRÅ LAHENDUS. Veeb jätab meelde sinu viimati valitud alajaotuse (nt turism) ja uuesti lehele naastes avaneb nimelt see alajaotus (mis esimesel hetkel tekitas segadust, et kuidas ma sinna oranzhi kujunduse peale tagasi jõuan). Mis teie arvate?

Täiendet: tegelt on sõiduplaneerija samas kaardirakenduses kõige muuga, aga sellele pihta saamine nõuab natu süvenemist (nagu juuresolevalt illustratsioonilt näha :-) Täiendet-täiendet: tundub, et esimese katsetuse hetkel vii osa linke veel vanale kaardirakendusele.

[ ahjah, lähen nüüd lansheerimisüritusele kah. Kui mult peaks küsitama mida oleks võinud teisiti teha tuletan meelde kunagist ideed koostada linnaametnike julgustamiseks ajaveebi reeglid. Kui keegi lähima ca 1h jooksul midagi kommenteerib katsun ka neid arvamusi edastada ]

Aabram kirjutab hädadest ID-kaardi kasutamisel, valimise kontekstis — aga probleem on iseenesest laiem ja ajalooline. Kui puudub motiiv tehnoloogia usability testimiseks ja tagamiseks on reaalne usability raske tulema. Mis oleks motiiv? Kasutajad, kes pruugivad ID-kaarti millekski muuks, kui poes pangakaardiga makstes ja piiri ületades (ja bussipiletina). Sest on olemas reaalsed teenused, mis teevad elu mugavamaks. Ja need teenused tõesti toimivad ilma igakordse ametisse/panka ettehelistamata.

Aabram kirjeldab üsna täpselt seda, millega tegelesin täna õhtul oma ema juures. Tuli nimelt järsku pähe mõte, et olen 5min kaugusel ja e-hääletuse lõpuni ca 2 tundi, aitaks natuke. Olukorda komplitseerisid Win95, muinsuskaitselise väärtusega kaardilugeja ja ID-kaardi algusaegadel installitud soft. Ütleme nii, et pärast kolmveerandtunnist pusimist sai asi tehtud minu läpaka pealt. Kusjuures IE all see ei õnnestunud ka seal, kasutasin eelnevalt (Firefoxi abil) alla-laetud .exe’t. Võrdlemisi masendav.

Nüüd peaks kasutama juhust, et e-hääletus on ID-kaardi keskmisest enam tähelepanu-fookusesse sokutand ning mitte kordama ID-kaardi launchi järgset kollektiivset kuudepikkust pohmelli. Let’s make sure the darn thing works.

PS. minu huumor ei ole kuuldavasti ajakirjanikele arusaadav ja ma isegi kujutan ette miks. Olgu siis igaks juhuks lisatud, et ülaloleva point pole mitte üleskutses hakata nüüd IDkaardi infrat kottima, vaid pigem soovitus teha endale selgeks, mis on vaja ühe olulisel määral kokkuhoidu ja mugavust pakkuva tehnloogia keskmisele kodanikule kasutatavak muutmiseks — ning siis torkida adekvaatsel määral neid, kes võiksid asja reaalselt käima jooksta. Adekvaatsel ses mõttes, et neil on kah tuge vaja.

Lühikokkuvõtteks: päris unconference meil täna välja ei kukkunud, aga tulemus oli oluliselt etem paari-aasta-tagusest — ja mulle meeldiks väga arvata, et selle taga on tudengite aktiivsemaks muutumine (aga äkki olin ma ise lihtsalt varem ilge tropp :-)

• Mis ma oleks tahtnud: rabavalt originaalseid & tõenäoliselt isegi toimivaid ideid püstitatud probleemide lahendamiseks
• Mis ma sain: lahedalt arenenud vestluse, kus saalist pidepunkte noppides õnnestus mul läbi käia enamus minule olulisena tundunud teemasid

Aitäh kõigile osalejatele (sh erit korraldajatele), arvamised/hinnangud teretulnud kommentaaridena/trackbackidena või del.icio.us’is märksõnaga petskratile tähistatuna.

Täna kell 18 olen ma TTÜ audikas VII-131, sest TTÜ IT-teaduskonna üliõpilasnõukogu korraldab loengusarja “Silmad lahti” ja palus mind esinema vabalt valitud teemal. Minu vastus läks tookord selline:

Avatud mõtlemine ei ole see, kui mina jt midagi südamelähedast räägime. Me peaks saama tudengid rääkima.

Ütle kas meil annaks kuidagi leida miski 4-5 tegelast kellel oleks oma sõnum? Ma võiks panna mingi üldise suuna, milleks oleks laias laastus sotsiaalsed tehnoloogiad (kuidas teha delfi või rate mis ei edendaks vihkamist, kuidas teha X firmale veebis “kliendiüritus” tüüpi saada foto või pane üles oma garaazhibändi lugu mis ei langeks kildkondliku spämm-hääletuse ohvriks).

Ahjah, asja formaat oleks unconference (otsi seletust googlist).

Formaalselt on pealkiri: “Kuidas teha rate, mis ei edendaks vihkamist”. Aga sisuliselt soovitaksin ma pigem lugeda läbi need 2 linki, mis ei anna küll otsest vastust, ent aitavad häälestuda lainele:

• Joel Spolsky — Building Communities with Software
• Clay Shirky — Group as User: Flaming and the Design of Social Software

Tegin eile katsetust IT Kolledzhi tehnosuhtluse esmakursuslaste peal, meil tekkis päris lahe vestlus. Ja mind väga huvitaks unconference’i formaadi testimine.