tööõpetus -> tehnoloogiakasvatus

#

Mult küsiti nõu esimesel hetkel minu-kaugena tunduval teemal, nimelt poiste tööõpetus, kirjutab Sulev Valdmaa:

Haridus- ja teadusminister on teinud õppekava uuendamist ettevalmistavale komisjonile ülesandeks vähendada õpikoormust. Ainete töörühmad on läbi vaadanud 1996 ja 2002 aasta ainekavad ja püüdnud leida võimalusi sisuküsimuste väljajätmiseks või ühendamiseks. Poiste käsitöö ainekava töörühma materjalid on lisatud meilimanustena.

Palume Teid hinnata, kas sõelale jäänud ainesisu on aine seisukohast ajakohasne ja asjakohane.

Palusin luba manuse veebi välja riputada ja lugejatelt nõu küsida, mille ka sain — seega kui teema huvi pakub paluks lugeda “Poiste tööõpetus -> tehnoloogiakasvatus ?” ja kommenteerida siinsamas. Lisan oma arvamuse veidi aja pärast (sest a. tahan seedida b. ei tahaks kedagi kuhugi suunata).

Miks ma arvan, et tehnokratt.net lugejate hulgas on antud teemal arvata soovijaid? Näiteks kui ma olen siin viidanud fablab’ile on olnud üsna jõulisi kommentaare, viimati sai välja pandud artikli eTöökoda on järgmine (parool: töökoda) mustand ning sinna kommenteeris Madis:

See isetegemise jutt jättis mulje nagu arvutiga juhitav freespink oleks midagi väga olulist. Tegelikult on mure hoopis tehnilises kirjaoskuses. Kui inimene oskab oma soovi arusaadavalt üles joonestada siis võiks tubli hiina või eesti meistrimees praegu ja lähemas tulevikus selle tüki tavalise käsijuhtimisel pingiga oluliselt odavamalt valmis teha, kui www.emachineshop.com oma udupeente masinatega. Noores inimeses huvi tekitajana on muidugi veebileht oma arvutijuhitavate läikivate masinatega kõvasti tõhusam, kui õlistes tunkedes meistrimees oma ilmasõjaaegne tehnikaga.

Millele tuleks rõhuda ja mille eest E-Machineshop’i kiita on CAD tarkvara. Joonestamisprogramm mis elementaarselt kontrollib kas asi on üldse valmistehtav ja mille kasutamine ka mitte-tehnikainimesele jõukohane. Selline kasutajat tehnikakohapealt hariv ja muidu kasutajasõbralik CAD progamm võiks lõpks anda noorele inimesele oskuse vajadusel oma soov ka pliiatsiga paberile joonistada nii, et meistrimees sellest aru saab.

Samas on kaheldav, kas see ikka vähendab juhtumeid, kus Tihemetsa või EPA või TPI lõpetanud omameelest tehnikainimene ei suuda külasepale midagi üheselt mõistetavat paberile sirgeldada.

Kas “Poiste tööõpetus -> tehnoloogiakasvatus ?” aitab viimases lõigus kirjeldatud probleemi lahendada/vältida või paneb aluse uuele põlvkonnale udupeentele marketingigurudele?

(ps. mul oli niikuinii plaanis sellest teemast lähiajal ka saade teha, seega on teretulnd ka sooviavaldused avalikul lindistusel osalemiseks :-)

Postitatud rubriiki Arhiiv, Foorum. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.

15 Kommentaarid