Mult küsiti nõu esimesel hetkel minu-kaugena tunduval teemal, nimelt poiste tööõpetus, kirjutab Sulev Valdmaa:
Haridus- ja teadusminister on teinud õppekava uuendamist ettevalmistavale komisjonile ülesandeks vähendada õpikoormust. Ainete töörühmad on läbi vaadanud 1996 ja 2002 aasta ainekavad ja püüdnud leida võimalusi sisuküsimuste väljajätmiseks või ühendamiseks. Poiste käsitöö ainekava töörühma materjalid on lisatud meilimanustena.
Palume Teid hinnata, kas sõelale jäänud ainesisu on aine seisukohast ajakohasne ja asjakohane.
Palusin luba manuse veebi välja riputada ja lugejatelt nõu küsida, mille ka sain — seega kui teema huvi pakub paluks lugeda “Poiste tööõpetus -> tehnoloogiakasvatus ?” ja kommenteerida siinsamas. Lisan oma arvamuse veidi aja pärast (sest a. tahan seedida b. ei tahaks kedagi kuhugi suunata).
Miks ma arvan, et tehnokratt.net lugejate hulgas on antud teemal arvata soovijaid? Näiteks kui ma olen siin viidanud fablab’ile on olnud üsna jõulisi kommentaare, viimati sai välja pandud artikli eTöökoda on järgmine (parool: töökoda) mustand ning sinna kommenteeris Madis:
See isetegemise jutt jättis mulje nagu arvutiga juhitav freespink oleks midagi väga olulist. Tegelikult on mure hoopis tehnilises kirjaoskuses. Kui inimene oskab oma soovi arusaadavalt üles joonestada siis võiks tubli hiina või eesti meistrimees praegu ja lähemas tulevikus selle tüki tavalise käsijuhtimisel pingiga oluliselt odavamalt valmis teha, kui www.emachineshop.com oma udupeente masinatega. Noores inimeses huvi tekitajana on muidugi veebileht oma arvutijuhitavate läikivate masinatega kõvasti tõhusam, kui õlistes tunkedes meistrimees oma ilmasõjaaegne tehnikaga.
Millele tuleks rõhuda ja mille eest E-Machineshop’i kiita on CAD tarkvara. Joonestamisprogramm mis elementaarselt kontrollib kas asi on üldse valmistehtav ja mille kasutamine ka mitte-tehnikainimesele jõukohane. Selline kasutajat tehnikakohapealt hariv ja muidu kasutajasõbralik CAD progamm võiks lõpks anda noorele inimesele oskuse vajadusel oma soov ka pliiatsiga paberile joonistada nii, et meistrimees sellest aru saab.
Samas on kaheldav, kas see ikka vähendab juhtumeid, kus Tihemetsa või EPA või TPI lõpetanud omameelest tehnikainimene ei suuda külasepale midagi üheselt mõistetavat paberile sirgeldada.
Kas “Poiste tööõpetus -> tehnoloogiakasvatus ?” aitab viimases lõigus kirjeldatud probleemi lahendada/vältida või paneb aluse uuele põlvkonnale udupeentele marketingigurudele?
(ps. mul oli niikuinii plaanis sellest teemast lähiajal ka saade teha, seega on teretulnd ka sooviavaldused avalikul lindistusel osalemiseks :-)
15 Kommentaarid
Minu lapse koolidirektor ütles poiste tööõpetuse õpetajale, et hea õpetaja saab hakkama ka kriidi ja tahvliga.
Ja sellel koolil pole juba palju aastaid poiste töpa õpetajat. Sest see kes oli, leidis mõistvama suhtumisega töökoha. 9 klassis sahkerdatakse mingi number tunnistusele ja kõik.
Aga tegelikult sellise nö tehnilise oskuse või hariduse omamine paljalt kooliprogrammiga on võimatu. See nõuab väga palju isiklikku tööd ja pühendumist. Kooliaeg jääb selle jaoks liiga lühikeseks.
Koht kus lapsed erinevaid tehnilisi oskuseid ja teadmiseid saaks omandada oleks minumeelest sellised koolivälised ringid kus ehitatakse mudeleid mingeid masinaid või muid analoogseid põnevaid asju. Sest seal tuleb kombineerida palju oskuseid ja tehnikaid. Enamasti saab sealt lühikese ajaga suuremad tehnilised teadmised ja tööoskused kui kogu kooliaja vältel. Vähemalt minul oli nii.
Aga see nõuab juba nii KOV kui riigi koostööd ja on tunduvalt keerulisem kui kuskil projektikesi pastakast välja imeda (nüüd klaviatuurist välja toksida). Ja keerukus seisneb just rahastamises.
Aga peamine probleem on see, et lapsed arvuti tagant kätte saada ja mingit huvi äratada tehnikas ja ise tegemises. Kui see on tehtud siis edasi on juba lihtsam.
Kusjuures ma mõtlesin suht samas suunas. Ainult et selle suuna pealt, et kui me räägime õppeainete integreerimisest ning mõtleme ainsale gamer-generationi poolt tunnistatavale õppemeetodile (ehk läbimängimine) siis kas ei annaks seda huvitekitamist siduda teiste õppeainetega (esimese mõttena näiteks kehaline kasvatus+motosport)?
Oma üllatuseks avastasin et toimuvad tööõpetuse olümpiaadid.
Koolis või kodus valminud tootena ootame kas põnevaid liikuvaid mänguasju või kodudes vajaminevaid originaalse konstruktsiooniga esemeid või ka hobideks kasutatavaid huvipakkuvaid tooteid.
http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/tko.html
Võtad kolm paremat saatesse?
Imelik et sellega tegeleb endine TPÜ, mitte TTÜ
Ettepanekud?
Mitu konkurssi. Programmeerimise konkurss, robotikonkurss, puidutöö konkurss, metallitöö konkurss, arvutijoonistuste konkurss jne.
DIY komplektid. Igaüks saab valida mille kallal terve veerandi pusib.
peda ongi ju koht kus tööõpetuse õpetajaid õpetatakse…
neegerloom kirjutas:
…Aga peamine probleem on see, et lapsed arvuti tagant kätte saada …
Kas ei ole mitte nii, et tuleks nagu inimeste m8tteviisi nii pidi suunata, et arvuti ei ole asi iseeneses, vaid arvutitaga teostatav ongi REAALSE MAAILMA ASJADEGA tegelemine?
Kui Sa oled nad sealt tagant “k2tte saanud”, siis mis edasi? Minu jaoks k8lab see t2nap2eva kontekstis umbes sama moodi nagu umbes viiekymnendatel oleks k8lanud v2ide:
…Aga peamine probleem on see, et lapsed sealt raamatuvirnadega kirjutuslaua tagant kätte saada …
Ka arvutiga m2ngimine on v2ga hariv tegevus, eeldusel, et kooliasjad tegemata ei j22 ja tegu ei ole narkomaania stiilis m2ngurlusega. Kui vanasti kasutati taskukalkulaatorit selleks, et mingeid arve kokku rehkendada, siis t2nap2eval kasutatakse arvutit, et systeeme ja tsenaariume “kokku rehkendada”. OK, yks keskmine v2ike koolilaps ei kirjuta arvutil veel ise 3D-simulaatorile skripti ja ei modelleeri fyysikatunnis 8petatud mehhaanikat fyysikatunnis n2idatud valemite abil, kuid leian, et edaspidises elus ette tulevate ylesannete lahendamiseks ja 8pitava materjali lihtsamaks omandamiseks on kyll oluline, et see praegu-veel-lapsuke ennast t2nap2eva arvutim2ngudes kuvatavaga, t2iesti abstraktse 3D-ruumi ja seal toimuvate abstraktsete syndmustega KODUSELT tunneks.
Lugesin natukene tekst aadressilt
http://www.tehnokratt.net/stories/storyReader$32487
Seal oli mitmes kohas fraas, mis ligikaudu tsiteerides oli:eetilised ja väärtushinnangulised tõekspidamised tehnoloogiast.
Ma ei kujuta kyll ette, kuidas saab sisuliselt t668petuse tunnis, mingi jublaka arvutil, paberil v8i k2sitsi konstrueerimise k8rval k2sitleda “v22rtushinnanguid” ja “eetikat”. H2sti, v22rtushinnanguid selles kontekstis vast saab k2sitleda, et saab ehk selgitada, milline tehnika, milline v8te, millist tehnikat kasutav freespink yhte v8i teist asja kiiremini-ilusamini-efektiivsemalt-kvaliteetsemalt teeb, yldises stiilis siis, et palun pidag sellise
jublaka valmistamisel toda automaat-freespinki
v22rtuslikumaks kui seda t66riistahunnikut seal
toanurgas, aga “eetika”? Kuhu v8i kuidas mahub siin eetika? Loomulikult, teadus, tootmine ja filossoofia on v2ga tihedalt seotud, aga ma ei kujuta ette t668petuse 8petajat, kes valdaks korralikult nii tootmise poolt kui filossoofiat.
Ma kujutan ette, et ma tuleks ja kuulaks m8nda asja isegi huviga, v2hemalt mul oleks kyll sellisest t668petuse tunnist ehk midagi 8ppida.
H2sti, minu praeguse postituse iva seisneb selles, et tollel aadressil toodud tekstiga on kyll natukene liiga yllaks mindud. Igayks v8iks ikka proovida j22da oma liistude juurde ning praktilist laadi dokumentide korral v8iks tekst olla kah konkreetsem, mitte stiilis: teeme, muudame, parandame.. :)
Kas see nüüd päris eetika on, aga suhtumine tööriistadesse ja töökohta on küll oluline teema.
Et iga töörist pannakse riiulisse tagasi puhastatult ja teritatult, et teisel inimesel poleks vaja end enne tööleasumist seaks vihastada.
Soovitus siis paberite treijatele – vähemalt alamates astmetes rohkem ruumi tavalisele töökultuurile.
Et praeguses koolisüsteemis on selle töökultuuri osaga midagi viltu näitab mu isa empiiriline teooria – mida kõrgemalt on mees, keda ta oma töökotta meisterdama lubab, haritud seda vähem too enese järgi koristada suvatseb.
jah, tpy. see oleks ka küsimus miks peab füüsikute ja füüsikaõpetajate koolitamine lahus toimuma. insenerid ja tehnloogiaõpetuse õpetajad eri koolides.
Jah arvutiga mängimine on arendava tegevus. Samuti kui sellega käib kaasas pidevalt uute mängude sikutemine “ei tea kust aukudest” nende kräkkimine ja muu sellega kaasnev “arendav” tegevus. Ja kui papa-mamma poest pidealt uusi mänge ei osta siis need oskused tekivad oi-oi kui kiiresti.
Aga nüüd tekib küss, et kui ta on harjunud ilusa 3D keskonnaga kus kõik käib nagu võluväel, siis mida me talle töökojas alternatiiviks pakume? Verd, higi ja pisaraid? Ja kuna käeline tegevus vajab arendamist siis esimesed asjad ei tule sugugi nii välja nagu mõeldud. Ja sellises olukorras väga paljud loobuvad ja eelistavad edasi puhtas ja ilusas keskkonnas oma asju edasi toimetada. Kui just erilist sundi või vajadust muud teha pole.
Muidugi on ka loomulikult erandeid.
Aga siin ongi peidus põhiprobleem: Kuidagi motiveerida midagi ise tegema hakkama. Kui see on tehtud siis edasi on juba lihtsam.
Tsiteerides iseennast — arvutiõpetuse peamiseks probleemiks on mentorite puudumine. Ehk siis selliste õpetajate puudumine, kes suudaksid mängimise/chattimise pöörata 3D simude tegemiseks või mis iganes. Olles Kinobussi töötuba teinud võin kinnitada, et noorte veenmine teemal “see mida ma sulle tahaks õpetada on lahedam kui mängud ja chat” on täiesti võimalik.
A mis puutub eetikasse — siis ma hakkasin just mõtlema eri õppeainete sidumise üle ja tuli pähe selline kõrgtehnoloogiline näide nagu kehaline kasvatus ja doping :-)
Mõistlik diskussioon, aga üks virin oleks.
Rääkides POISTE tööõpetusest ja tehnoloogiakasvatusest ühes lauses jääb vägisi mulje, et salamisi käib sinna juurde aheldame-naised-kraanikausi-külge suhtumine. Asendada puurimine, kopsimine, kudumine ja küpsetamine millegagi, mis tänapäeval eluliselt vajalik on, on kindlasti mõistlik mõte, aga see ei saa käesoleval sajandil olla sooliselt diskrimineeriv.
tjah, minuni jõudnud tekstist jookseb läbi “poiste käsitöö” aga samas on tekstis viidatud ka 2002.a riikliku õppekava kohta, et selles “kirjutatakse soolisest võrdsusest (töö- ja tehnoloogiaõpetuse ja käsitöötundide läbiviimiseks jagatakse õpilased soolisust arvestamata kahte rühma, seejuures arvestatakse nii õpilaste kui ka lastevanemate soove)”
Peeter kirjutas:
A mis puutub eetikasse — siis ma hakkasin just mõtlema eri õppeainete sidumise üle ja tuli pähe selline kõrgtehnoloogiline näide nagu kehaline kasvatus ja doping :-)
Ma arvan, et see oleks 22rmiselt huvitav. N2iteks: teha kooskt66d m8ne kohaliku kobedama arstiga v8i mitme arstiga ja teha eksperiment, et kuidas m8jutab eri elustiilide rakendamine fyysilist j8udlust ja vaimset j8udlust. M8nel kontrollt66devabal perioodil panna kokku menyy, p2evareziim, seej2rel teha vereproovid, fyysilise vormi proovid, ja siis eksperimenteerida ja hiljem, klassiruumis iga inimese p8hjal m88tetulemusi analyysida. Noh, loomulikult tuleb seda teha vabatahtlikkuse alusel, kuid juu 3 v8i 4 vabatahtlikku klassist ikka leiab ja teistel on kah huvitav k8rvalt vaadata ja tegevuses kaasa lyya.
T8eliselt geniaalne viis tervise8petuse l2biviimiseks.
Nii et, jah Peeter, kui leiduks piisavalt 2gedaid kehalise kasvatuse 8pse, piisavalt koost66valmis kooli t66tajaskond, v2ikene rahanutsakas analyyside ja muu pudi/padi jaoks(hridusministeerium? heategevus? projetk?) siis sobivad kehaline kasvatus ja doping
22rmiselt h2sti kokku. :-)
Tänud, hea näide. Mul oli kah selline seljakarva-tunne, et seda dopingu-teemat annab kuidagi eetiliselt käsitleda ilma, et oleks vaja kaasõpilasele kempsu alpimaja teha või aadrit lasta :-)
Aga mul on ikka kahtlus,et tegelikult selle jutu aluseks oleva paberi on sünnitanud olukord, kus koolidel pole raha ega muid ressursse elementaarsel tasemel tööõpetuse jätkamiseks ja nii püütakse käelist tegevust asendada suulisega. S.o. aeglane mandumine selle asemel, et leida vajalik raha j.m. või jättagi kogu senine tööõpetus huvialaringide ja/või lapsevanemate endi kanda.
Kui juba kinotegemist ( http://www.kinobuss.ee/ ) ja füüsikat ( http://www.fyysika.ee/fyysika/fa2005/teadusbuss/ ) lasteni bussiga viiakse, võibolla tuleks sama tööõpetusega teha?