e-hädandus

Aabram kirjutab hädadest ID-kaardi kasutamisel, valimise kontekstis — aga probleem on iseenesest laiem ja ajalooline. Kui puudub motiiv tehnoloogia usability testimiseks ja tagamiseks on reaalne usability raske tulema. Mis oleks motiiv? Kasutajad, kes pruugivad ID-kaarti millekski muuks, kui poes pangakaardiga makstes ja piiri ületades (ja bussipiletina). Sest on olemas reaalsed teenused, mis teevad elu mugavamaks. Ja need teenused tõesti toimivad ilma igakordse ametisse/panka ettehelistamata.

Aabram kirjeldab üsna täpselt seda, millega tegelesin täna õhtul oma ema juures. Tuli nimelt järsku pähe mõte, et olen 5min kaugusel ja e-hääletuse lõpuni ca 2 tundi, aitaks natuke. Olukorda komplitseerisid Win95, muinsuskaitselise väärtusega kaardilugeja ja ID-kaardi algusaegadel installitud soft. Ütleme nii, et pärast kolmveerandtunnist pusimist sai asi tehtud minu läpaka pealt. Kusjuures IE all see ei õnnestunud ka seal, kasutasin eelnevalt (Firefoxi abil) alla-laetud .exe’t. Võrdlemisi masendav.

Nüüd peaks kasutama juhust, et e-hääletus on ID-kaardi keskmisest enam tähelepanu-fookusesse sokutand ning mitte kordama ID-kaardi launchi järgset kollektiivset kuudepikkust pohmelli. Let’s make sure the darn thing works.

PS. minu huumor ei ole kuuldavasti ajakirjanikele arusaadav ja ma isegi kujutan ette miks. Olgu siis igaks juhuks lisatud, et ülaloleva point pole mitte üleskutses hakata nüüd IDkaardi infrat kottima, vaid pigem soovitus teha endale selgeks, mis on vaja ühe olulisel määral kokkuhoidu ja mugavust pakkuva tehnloogia keskmisele kodanikule kasutatavak muutmiseks — ning siis torkida adekvaatsel määral neid, kes võiksid asja reaalselt käima jooksta. Adekvaatsel ses mõttes, et neil on kah tuge vaja.

Postitatud rubriiki Arhiiv, Foorum. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.

9 Kommentaarid