õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi

Ohjaa, nagu siin postitus allpool kommentaarides juba Helenile selgitatud: sepp rocks ja tema arvamus tuleb alati kobeda tambovi koefitsiendiga läbi korrutada :-)

Nagu kunagi varem viidatud jätavad Amazoni veebirakendused mulle sügava mulje. Näiteks S3 ja ECC. Viimase beetasse pole mind veel lastud, aga täna leidsin aega esimest testida ning hea meelega seletaksin kuidas.

S3 on lahtiseletatult Simple Storage Service kus gigabaidi hoidmine maksab $0.15 kuus ja gigabait traffikut maksab $0.20 (aga seda annab populaarse kontenti puhul kokku hoida, kui S3 rakendada torrenti-seed’i ja tracker’ina). Näiteks kogu KUKU audioarhiiv (ehk midagi peale 100G) maksaks S3’s hoituna umbes 200 krooni kuus ehk vaid tiba rohkem, kui ma hetkel maksan koduISDNi eest (mida ma vajan oluliselt vähem kui KUKU audioarhiivi). Kui iga Keskpäevatundi tõmmataks podcast’ist 1000 korda, teeks see umbes 4×78=312 krooni kuus (bittorrenti abi arvestamata). Seega max 31.2 senti kuulaja kohta. Või siis ühe umbes 12-sekundilise reklaamiklipi kuus A-ajal (Tehnokrati ehk B-ajal tervelt 25 sekundit). Mahuks ütlema “Erakordselt raju ilma toob teieni Amazon Web Services” või “… Simple Storage Service”, aga mitte mõlemat korraga.

Lihtne lahendus käivitub nii: mine aws.amazon.com, regi kasutajaks, telli S3. Maksmiseks sobib SEBi Visa Electron (kuigi maksmise lehel räägitakse krediitkaardist). Account’i lehelt leiad

AWS Access Identifier nimelised võtmed, 2 tükki. Edasi lae ja installi Dave Winer’i OPML Editor support.opml.org, desktopile peaks moodustuma Amazon S3 kataloog. Käivita, võta Community menüüst Preferences ning sisesta avanenud brauseriaknas Web Services: Amazon S3 alla AWSist saadud identifikaatorid. Sisesta ka sulle meeldiv bucket’i nimi (mina tegin /tehnokratt) ning selle loomiseks löö OPML editoris ctrl-, ning avanenud aknasse s3.newBucket(“misiganesbucketinimesavalisid”).

Edaspidi peaks igal minutil kontrollitama desktopil oleva Amazon S3 kataloogi/folderi sisu ning see automaagiliselt S3 pilve süngitama.

Mina pistsin faili test.txt mida saab vaadata http://s3.amazonaws.com/tehnokratt/test.txt, http://s3.amazonaws.com/tehnokratt/test.txt?torrent aga peaks andma samale failile viitava bittorrenti. Kui ?-järgse osa eemaldamise abil algfailile ligipääsmine häirib, siis allalaadige ?torrent, nimetage saadud fail ümber ning pistke uuest Amazon S3 folderisse… nt vinge.torrent (friikidele olgu lisatud, et S3 tracker toimib edasi ka pärast seda, kui seed’i S3st kustutate).

Teller lingib Montoni ajaveebi peale. Mis on tore. AGA: about-lehel on selline tekst:

Kui soovid materjale kasutada mitte-kommertslikel eesmärkidel, siis viita materjali allikale ehk Montoni ajaveebile. Püüame olla ise ausad ja ootame seda ka külastajatelt.

Samas on iga lehe all: © Copyright 2006 Monton. Kõik õigused kaitstud.

Selle pika lahtiseletuse nimi on cc-by-nc. CreativeCommonsi attribution-noncommercial ehk mainiautor-mitteäriline litsents. Ma saan aru, et juristidele seda selgeks teha on raskem kui lisada ajaveebi mitte-juriidiline pisimärkus.

AGA Monton võiks mõelda kogu oma rõivadisaini kuulutamisele cc-by-nc litsentsituks. Mis sisuliselt tähendaks, et mitte-kommertsiks võib neid isegi järgi vuhkida, kui sa Montonile viitad (sisuliselt ei kaotaks M midagi). Näiteks … seesama heavy jersey, ainult et selja peal oleks miski mõttetu ent coolina näiv teksti asemel (cc) ning tegu oleks tõepoolest vähemalt cc-by-nc litsentsitud tootega. Parem muidugi cc-by-sa, aga noh let’s respect the reality ;-) Põhimõtte pärast juba ostaks.

Juhin alandlikult tähelepanu, et cool-but-pointless pealetrükk näib olevat üheks peamiseks artikuleeritud põhjuseks, miks kommentaarides kapuutsiga – ent tillema trükiga – versiooni eelistatakse. See on kasutajate tegelik feedback, mitte et “me valisime versiooni üks” vms. (tegemist on vist siiski täiskasvanud meestele, mitte juggi-ohh primaarsele fännklubile orienteeritud tootega?)

EPL: Paavsti vabandused moslemeid ei morjenda

EESS toob morjendama vasteks “muret tegema” (täiendet kommentaarist: vt ka Keelevara). Kas peaks muret tegema? EPL kommentaarides pakub keegi Brjussov vaste mis minu meelest paremini sobiks:

[…]

Kui teil on stiliseeritud artikkel, kus kogu tekst on “noortepärane”, siis kirjutagegi, et “Vana peeru vabandused rätipäid ei koti.” Ja nii kogu artikkel[.] Vastasel korral “moslemeid ei morjenda” on lihtsalt väga halb keelekasutus – padusläng + tobe algusriim.

Veiko Tamm arvustab kullatud läpakat, tuues meieni muuhulgas kirikukuplite ja läpakate kuldamiseks kasutatavate kuldlehekeste hinna ning soovitades järgmistel katsetajatel korpus enne galvaaniliselt läikvasega katta…