Sedapuhku arutame teises pooltunnis (ehk alates 1230) teemal õpetajate õpetamine, nende pädevusnõuded jne. Seltsiks Enel Mägi ja Aimur Liiva Tiigrihüppe Sihtasutusest.
Kell 1030 nagu ikka uudiseid ja kommentaari. Alustame Sarvikuga kes on soojal maal koolitumas, edasi katsume uurida CeBITi kohta ja … hmm, me oleme Thinkquestist rääkides täiesti ära unustanud nende maaletooja, Miksikese (ja nende õpilasvabriku).
Kirjutab meile Miksike, kelle seose Thinkquestiga suutsime me täiesti ära unustada (tunnistan ausalt, et nimelt nende käest vähemalt mina sellest ettevõtmisest esimest korda kuulsin):
Eesti poiss Jaen Saul Tallinna Reaalkoolist sai ThinkQuest 2000 võistlustel hõbemedali, $5000 kommiraha ning uhke vastuvõtu WWW sünnikodus CERN laboratooriumis Shveitsis. Palju õnne!
Miksikese Vabrikus nii suuri auhindu ei ole. Kuid ega NII palju tööd pole vaja teha ka. Tuleb vaid teada ja vastata. Pealegi saab pidu pidada ka limpsiga ja Veetee matkal või Reguluse reisil viibides. Ja Arvutiait pakub omalt poolt arvutit. Thinkquesti võitluste organiseerimisega Eestis tegeleb Miksike mõistagi edasi ja kuulutab, et osaleda saab ka 2001 aastal. Vaata http://vabrik.ee/thinkquest/
Alles see oli, kui Saul kirus oma telefonile ostetud Bluetooth-headset’i ehk seda super-vinget käed-vabad-komplekti, mida me kunagi olime Tehnokratis proovinud — nimelt kipub see tuule käes jubedalt mürisema.
Nüüd kirjutab AP, et CeBITil on läinud luhta plaan luua sajakonnast Bluetoothiga varustatud pihuarvutist koosnev traadita võrk — probleemiks see, et kõik seadmed räägivad veidi erinevat murrakut. Standard on justnagu olemas, aga igaüks on kasutanud veidi eri ajal kavas olnud spetsifikatsiooni… Loe ka: Bluetooth demos flop at CeBit (The Register).
Küllap aeg erinevused silub, aga praegu pole vist veel teps mitte õige hetk hakata Bluetooth-seadmeid hankima. Vahest peaks ootama, kuni Bluetooth-kivi joonised muutuvad vabavaraks (kahjuks ei leia hetkel üles linki kus selline ennustus sees) või keegi suur tegija, nt IBM, hakkab tootma massiliselt odavaid kive (väidetavast sihiks 50 USA senti tükk)? Loe teisigi kommentaare teema kohta slashdotis.
Eelmisel nädalal lubasin hakata nõudma vabadust hüperlinkidele – ja kuivõrd protestimine sai tele-krati võtete käigus ka põhjalikult ette võetud on meil esimene tulemus käes:
nimelt everyday.com leidis, et neil on lihtsam asi ära teha kui sellest pikalt lobiseda. Delfi pelgab hüperlinkide kasutamist enesereklaamiks ja oleks nõus andma vabadust nendele kodanikele, kes võtavad vaevaks ennast registreerida. Suht mõistlik tahtmine, kuigi võiks välja pakkuda ka muid kavalaid ja lihtsamaid lahendusi mis lubaksid lisatud linke hõlpsalt modereerida (ehk maakeeli: toimetada).
Sellega seoses on ka põhjust jätkata veidi juttu HTMList ehk keelest, milles internet on kirjutatud. Lahtiseletatult on see hüperteksti märgendamise keel ehk võimalus kõigile (sh arvuti) arusaadavalt anda lisainfot teksti kohta, näiteks: <PEALKIRI>No tere hommikust!</PEALKIRI> on üsna selge viis tähistada, et tegemist pole mitte osaga dialoogist vaid pealkirjaga. Tõele au andes ei põhine HTML küll sugugi eesti keelel ja seetõttu kasutatakse seal pealkirjade eri tasemete tähistamiseks < H1>, <H2> jne, aga põhimõte on igal juhul sama: väiksem-suurem vahel märgend, lõpetamise tähiseks kaldkriips nime ees.
Kui satud kirjutama hüperlinkimist lubavasse kommentaarikasti, saad märkida mõne sõna või lauseosa hüperlingiks nii:
<A href=”http://www.cat-scan.com/”>skanni oma kassi</A>
Tulemuseks veebilehel skanni oma kassi ehk link nagu iga teine. Veidi keeruline ta ju on meeles pidada, aga paraku see täpselt nii käib.
Muidugi leiaks ka alternatiivi – on olemas mitmeid lahendusi, mis lubavad Internet Exploreri kasutajatel oma brauseriaknas linke ja kujundust lisada ilma HTMLi tundmata (nt Tehnokrati koduleht ja kolhoos.ee kasutavad sellist mootorit) aga paraku peab suur hulk Eesti veebimeistritest ja süsadminnidest oluliseks võrdõiguslikkust ehk kui üks või teine asi vana armastuse ehk Netscape’i kasutajatele kättesaamatu, siis seda ei rakendata… Täiesti arusaamatu sentimentaalsus inimestelt kes samas tunnistavad, et ega Netscape’ist ikka pärast AOLi poolt allaneelamist enam elulooma saa.
Sedapuhku teemadeks hüperilingindus (miks oluline: loe Hüper link ja kuidas rakendada loe: Veel HTMList ja linkimisest) ja ThinkQuest. ThinkQuesti kohta võiks lisaks lugeda intervjuud ThinkQuesti looja Allan H Weis’iga (tõsi, lugu aastast 1997 — aga minu teada pole ajalugu vahepeal eriti muutunud). Seletab, millest projekt alguse on saanud ja mis on nende eesmärgiks.
Digital Battle / www.pixel.ee lingid leiad siit.
Lisaks katsume koos Heiti Kenderiga visualiseerida tema paari-nädala-tagust kolumni Ekspressis — ehk e-posti kirjutamisega kaasnevad peetused: