õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi

Henrik Ivar Tallo ettekandest EPLO’s. Ivar peaks olema E-Riigi Akadeemiast (E-governments Academy), mida internetist ei leia. Ja mu kõrva hakkab vaikne kommentaar, et mida lähemalt eRiiki nuusutada seda kehvemini lõhnab… Meil kindlasti on üht-teist edumeelset toimunud, aga minu meelest kipuvad meie eAmetnikud veidi liiga palju aega viitma edust jutustamisega ja natuke liiga vähe sellega, et tegelikkue teenuseid luuda.

Muideks, Soome R&D kulutused olevat 3,5% GDPst, nagu räägib Annu Jylhä-Pyykönen.

Aavo Kokk: kas infot tasub säilitada? Algus nagu värkse tuul pärast jahu teemal “tarbijale sisu tootmine” ja “kultuurilise sisu kommertsimine”, aga… lõpptulemus üsna kummaline.

Probleem 1: inimestega ei räägita, kõik on netis olemas. Sellega aga paljundatakse vigu, väärarvamused hakkavad levima. — mmm… jah, aga ainult juhul, kui puudub vahepealne filtritase ja oskus kontrollida informatsiooni nt otsimootorite abil.

Probleem 2: üliõpilaste kursuse- diplomitööd kättesaamatud, sageli isegi pealkirjasid ei leia. — Nõus. Aga probleem on sageli selles, et puudub harjumus avaldada. Puudub julgus suhelda publikuga.

Toimunud suur nihe: infot luuakse nii, et see kõik on kättesaadav. Tuleks luua standard, kudias saaks tekste säilitada raamatukogus, et neile oleks ligipääs, nagu ISBN… Lisaks oleks oluline vana info digitaliseerimine.

Pets: Kas Google ja Archive.org ei ole siis standardid info säilitamiseks ja leidmiseks? Aavo: otsimootorites järjestatakse ette makstud tulemused…

Appi! Ei ole ju nii! Kuigi me ei saa kuidagi garanteerida et Google ei lange tulevikus riskikapitalistide kätte on ju IGAL POOL kirjutatud Google’i sõltumatusest! Ja lehekülgede järjestus toimub nende sisu asjakohasuse alusel: mida rohkem viidatakse, seda ettepoole nihkub. Eestis loodud sisu jääb tahapoole juhul, kui keegi selle peale ei viita. Mille osas oleks ka EPLil kindlasti palju ära teha.

Mall Hellam: võtab kokku Avatud Eesti Fondi tegevuse neti-sisu arendamise vallas… Ja näe: sellest nimekirjast leian ma rea veebilehti, mida ma kasutan või vähemalt väga heaks pean: miksike.ee, seadus.ibs.ee, www.riik.ee/blanketid… avatud netipunktid…

Petsi küsimus Mallele: kas siin ei ole nüüd vastuolu lugupeetava ministri kõnega: sisu, mida kodanik vajab, on sündinud mitte 13ndal-8ndal kohal oleva riigi vaid erasektori aktiivsel utsitamisel & finantseerimisel?

Täna muideks foorumil “Infotehnoloogia versus informatsiooni sisutööstus?” mida parasjagu avab MKM Liina Tõnisson. Tõstes esile, et riigi IT on maailmas 13ndal kohal ja meid võetakse eeskujuks teatas proua minister, et probleemiks olevat ärisektor mis ei suuda midagi tarbijatele pakkuda.

Hmm, mis meil siis riigi poole pealt on? Saan veebis kontrollida, kas mul juhiluba on ning trükkida välja abielu-ettepaneku blanketi? Osalusdemokraatia tipp tom.riik.ee? Tule appi, see ei toimi ju! Samas julgen ma väita, et äri- & kolmanda sektori rakendusi kasutan ma päevast päeva ja need on minu elu ka paremaks muutnud.

Eile öösel veetsin ligemale 45 minutit Statoili autopesulas. Pesumasin läks 2 x lolliks, mul ei õnnestunud ühegi nupu abil “pesugaraazhist” välja pääseda, ja kui kena tütarlaps lõpuks ilmus (“mis pesu teil oli?” “kuld” “see seletab paljugi” “mida siis?” “see meil üldse ei käi, mingid altpesu-vidinad on puudu”) pidin ma välja tagurdama… ja teisel korral käis pesuprogramm kenasti lõpuni kui välja arvata see, et tõstuks ei avanenud. Tuut-tuut-tuut… kuniks mind siis välja lasti.

Miks ma sellest kriban siin: autopesula-operaatorid võiksid ukse peale kirjutada kassa-tüdruku telefoninumbri, siis ma saaksin talle kohe helistada kui pesu lolliks läheb.

Arvutimaailm on ilmutanud Anto Veldre äärmiselt laheda (ja asise) loo autoriõigustest: Autoriõigusest kriitilise pilguga (see on muideks delfi.ee versioon loost, veidi pikem kui AM enda veebis leiduv?!?!?). Tore oleks nüüd saada siia juurde kommentaare… no näiteks autoriõiguste kaitsjailt ja kohalikult patendi-ametkonnalt.