õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi

tln.ee teema juurde küsimus (pakub tegelt huvi ka mitmes muus mõttes) — kes Eestis tegeleb wiki-hostinguga? st kui tahaks sellesama Tallinna-veebi arutamiseks-spekkimiseks wiki üles panna (ütleme nii, et selleks on “poliitiline tahe” olemas), siis kelle poole peaks pöörduma? Wiki’lt oodatava funktsionaalsuse osas… täiesti ausalt ei oska piire seada. “tehtagu nii, et Ross Mayfield pärast ei ütleks, et sellise asjaga ikka projekti ei juhi”. RSS tugi kindlasti…

itar-tass juhib tähelepanu, et Meikari ajaveeb on jõudnud nädalaga Postimehe uudiseneergite töölauale, seejuures miski suhteliselt suvalise olukirjeldusega (mida arvas Imre ja mida kirjutas seminarikava tagaküljele Trivimi). Huvitav, kui ma oleksin poliitik, siis kas minu soovitused läheksid kah arvesse? Ja millal lehestub olemuslugu meie toredast visiooni-nõukogust? Ja huvitav, kas Postimehe nupp sündis ajakirjaniku leiust või otsustati ülevaltpoolt liiga vabalt kommunikeeruvat noorsõdurit näitliku õppetunniga korrale kutsuda?

Aga mulle endiselt meeldiks, kui politico’d rohkem kirjutaksid. Sest siis ma kujutaksin paremini ette miks nad midagi teevad… ja mis tegelikult toimub.

Nii nagu tundus nii ka läks: itar-tass sai juba enne meie kogunemist pressiteate, mille ma siinkohal ära toon sest see on nii jabur, et iga enesest (või kohalekutsututest) lugupidav kommunikatsioonispetsialist (“Hello, this is Earth, calling J-M.O!”) tunneks endal kohustust seda veidikenegi nomraalsemaks muuta…

Esimest korda kogunev laiendatud projektinõukogu, kuhu lisaks linnajuhtidele on kutsutud Eesti tuntud IT-visionäärid, arutab uue kodulehekülje koostamise põhialuseid.

Linnapea Tõnis Paltsu sõnul on eesmärk luua Tallinnale parim kodulehekülg Euroopa pealinnade hulgas.

“Eesti e-riigi arendamine on jäänud siiani suuresti keskvalitsuse tasemele. Ka kodanike asjaajamistes linnaametitega tuleb kasutada tänapäevase infotehnoloogia pakutavaid võimalusi,” ütles Palts. Ta lisas, et esimeseks käegakatsutavaks eesmärgiks on püstitatud Tallinna linna infosüsteemi linlastele teavet vahendava osa ehk uue kodulehekülje valmimine.

Paltsu sõnul kaasatakse uue kodulehekülje arendamisse Eesti parimad spetsialistid, seda eelkõige just lehekülje visiooni planeerimisel.

Uue kodulehekülje üle kutsuti nõu pidama Tarvi Martens, Hendrik Roonemaa, Anto Veldre, Linnar Viik, Henn Sarv, Arvo Mägi, Peeter Marvet, Aavo Kokk ja Allan Martinson.

Tallinna kodulehekülje praegune lahendus valmis 2002. aasta alguses. Iga päev külastab kodulehekülge ca 10 000 inimest. Kõige enam vaadatakse eesti- ja ingliskeelset Tallinna kaarti, tutvutakse kommunaalinfoga ning otsitakse abi digitaalsest telefoniraamatust.

Tallinna linna koduleheküljega saab tutvuda internetiaadressil www.tallinn.ee.

Ehk sügisvalimised on lähenemas ning sellega seoses on vaja midagi ära teha ning nagu kogemus näitab on tegemise-muljet lihtsam luua internetis (nt Savisaar kasutas enne eelmisi valimisi juhust ja lasi korrakaitse tagamise imago loomiseks kinni püüda Delfi kommentaatori, mis valitud päevad enne olulist sündmust andis politseile hea võimaluse näitkuritegu lahendada). Ainult ma ei kujuta ette, kuidas võis tekkida visioon, et propagandasse on võimalik rakendada ajakirjanikke? Ma ei loe ennast muidu selle ameti vääriliseks (sest puudub erialane haridus jne) aga antud puhul siiski.

[ olgu öeldud, et Linnar, Henn ja Aavo ei osalenud üritusel, aga unustasid sellest pressiosakonda teavitada ]

Ausalt öeldes pole pikka aega niivõrd vastuolulisse olukorda sattunud. Ma olen viimase aasta jooksul mitmel puhul linna e-suhtlust ja e-lahendusi kritiseerinud ja hetkel oleks nagu “võimalus midagi ära teha”. On pott rahaga, “poliitiline tahe” ja … mis iganes. Loodagu visioon ja see teostub sügiseks! Ainult et kui kolleeg Henrik-Hendrik Roonemaa üritas (äärmiselt diplomaatiliselt) saada vastust küsimusele “mis te ise olete mõelnud, et vaja oleks” tuli välja, et selleks ongi visionäärid. Mis iseenesest on muidugi cool, sest mulle täitsa meeldiks olla palgaline visionäär kelle poole sõltumata võimulolevast parteist pöördutakse küsimusega “nii, meil on nüüd power, mis teeks?”. Aga kui cool kõrvale jätta, on masendav.

Kui kogu jama kõrvale jätta… Siis mida annaks linna e-presence’iga ette võtta? Alustame sellest, mida (suht konsensuslikult) pole mõtet teha:

• mis toimub, kuhu minna (sry, Henrik!) — küll võiks tegeleda sellega, et oleks olemas kanal mis sellist infot edastab, sinna ohtralt viidata ja ka raha lähetada. (miks mitte ise teha: toimetamise kulud; pole mõtet konkureerida ettevõtlusega; ei kaasaks Saue, Kehra ja Keila lahedaid üritusi)
• turism — suht samad põhjendused, sh toetada arvestatavaid tegijaid (minu jaoks on reisides oluliseks abiks, kui linna ametlik leht soovitab miskit turismi-infot, sest lihtsalt hotellibronnijaid on miljoon)

Asjad, mis oleksid linna e-imagole (samuti elanikele, külalistele jne) kasuks, aga ei ole linnaveebi osad:

• maps.google.com varustada korraliku detailse linnakaardiga mis võimaldab luua uusi rakendusi (vt näiteks googlemaps+craigslist Listings ehk kinnisvara üür/müük).
• NASA World Wind (olen sellega Eesti kohal lennanud ja oleks megavinge, kui vähemalt Tallinn oleks saadaval olemasoleva ortofoto tasemel — kui vaid saaks neile pakkuda vastavat datat, tundub et SAPA on senise lahenduse omanik/tellija?). Sama käib Google’i Keyhole’i kohta.
• pildi/video/storygalerii (flickr.com? mõni Eesti fotosaitidest?)

Asjad, mis puudutavad linna / linnakodanikku / eDemokraatiat:

• Allan avastas ühel hommikul oma aia tagant buldooseri (“Hmmm, Yellow” :-) ning suutis lõpuks oma tugevalt-üle-keskmise IT-teadlikkusega leida ka linnaveebist detailplaneeringu… See peaks olema (a) lihtne (b) tulema pigem push-meetodil (eesti.ee tiimil on olemas gis-lahendus nimelt selliseks pusimiseks, ei tohiks olla keeruline rakendada, Riho Oks nt visionäärima kutsuda?). Inff väljaspool esilehte ON RASKESTI LEITAV, olemasolevaid e-riigi lahendusi EI KASUTATA! (visionääride hulgas võiks olla ka kedagi linna enda arendus-tiimist, mina näiteks tunneksin ennast puudutatuna kui juhiksin linna arendust ja mind isegi kohale ei kutsutaks — bad management bites back)
• Pets arvab, et probleemiks on keelebarjäär: elanik/ettevõtja tahab vastust küsimusele “kuidas saaks”, ametnik vastab reeglina “miks ei saa”. Kui sama vastanuks ettevõtlusaegadel Paltsule alluv/allhankija, saanuks too kinga. Riigis/linnas on see aga normaalne reaktsioon. Kui me tahame luua mistahes e-suhtlust, on oluline muuta ametnike suhtumist (kui see on muudetud, võin ma neile oma ettepanekud saata ka notepad’is kirjutatuna). Kokkusaamisel käsitlemata idee: luua reality-telesaade, kus vaatajatel on võimalik SMSiga vallandada ametnik. Näiteks linnakodanikud forwardivad produktsioonitiimile ametlikele pöördumistele saadud vastuseid, neist valitakse iga nädal välja üks linnaametnik, üks linnaosaametnik ja üks linnaameti-ametnik kes kutsutakse stuudiosse. Saatejuht intervjueerib peedistatud linnakodanikke, mängitakse ette videolõike või lavastatud stseene probleemidest. Ning seejärel on kõigil võimalik hääletada, kaks enim hääli saanud ametnikku saavad kinga ning kolmas pääseb järgmisele ringile.
• Pets arvab, et e-teenuste jaoks on vaja palgalist ombudsmani kes on pädev juriidiliselt, tehnoloogiliselt ja poliitiliselt — st kui X asi ei toimi siis on kodanikul lihtne suhelda ombudsmaniga, kes suudab hinnata kodaniku soovi põhjendatust, selle teostatavust ning astuda piisavalt valge inimese kabinetti, et järgneks korraldus küsimus lahendada (sh mitte üksik-kodanikku, vaid ka tulevasi juhtumeid silmas pidades).
• Lisaks leidis suht konsensuslikku toetust blanketi-teema: formaadiks olgu mugavalt täidetav RTF või pigem veebivorm, seda peab saama edastada kas digiallkirjastatult või ilma (millisel puhul on vajalik mingil hetkel ametniku juures väljatrükile päris allkiri anda)

Mis oleks teostatav sügisvalimisteks?

• Kaardi/ortofoto jagamine trendiloovatele keskkondadele (vajalikud kontaktid “sealpool” + sügav poliitiline tahe ja arusaamine asja efektist “siinpool”, mõlemad probleemsed kuna “seal” tehakse Ameerika-keskseid lahendusi ja “siin” loodab keegi sama data müügist pensionipõlve kindlustada).
• GIS-lahendused (platvormid olemas riigis, pakuks et linna e-Arendus juba plaanib midagi sellist)
• Blanketindus on suht lihtne rakendada, aga nõuab ombudsmani või vähemalt sagedast viitamist võimalikule reality-show‘le; luua specid RTF jaoks, vaadata et asjaajamiskord nõuaks nendega arvestamist ja oleks loogiline, kui võimalik ka veebi-vormide lahendus mis oleks sidestatav linna infosüsteemidega (st teeks lahenduse mis on kodaniku poolt mugav kasutada ja avatud, jätaks ametnike hilisemaks mureks kodanikku sissetipitud info vaevata menetluseks vajalikesse andmebaasidesse edasi-kandmise)
• Outsource-projektid turismi ja mida-minna vallas (peaks ju tegijaid olema, neid võiks motiveerida traffiku ja rahaga)
• Linna õigusaktidele võiks Wolli kallale lasta (mulle täitsa meeldiks katsetada selles punktis agile-metoodikat: annaks 100tuh raha ja vaataks, mis kuu aja pärast saame; kui toimis, annaks järgmine kuu 200tuh raha ja vaataks, mis juhtub — igaühega ei riskiks, aga Wolli on oma wLexist nii sisse võetud, et seda entusiasmi peaks kuidagi kreatiivselt ära kasutama :-)

NB: Visionäärimiseks oleks kindlasti infot:

• tallinn.ee külastustrendid sisu kaupa
• lehe oma otsimootori statistika
• sisse tulevad refererid
• millised linnaga seotud teemad võiksid olla leitavad, aga ei kajastu eelnevas?

Kodanikel ja visionääridel palun täiendada, siin kommenteerides või e-postiga.

Ilmneb, et mina ja veel mõned sõbrad said reede õhtul kirja (mis ei ole spämm):

Tõnis Palts soovib Teiega kohtuda esmaspäeval 18. aprillil 2005 kell 16.00, et arutada Tallinna uue veebilehekülje (infosüsteemi) loomisega seonduvat.

Koosoleku päevakord:
1. Projektijuhtimise skeemi esialgse ajakava tutvustus
2. Visiooni ja sihtgrupi lähtekohtade tutvustus
3. Visiooni arutelu esimene osa

Teie kohalolek on väga vajalik.

Mis on muidugi väga armas neist, aga kuna juba see kutse tekitas minus mitu erinevat visiooni siis ma panen need siinkohal kirja… Sest mul oli algne mõte lihtsalt asi blogisse pista kui näide riiklikust mõtlemisest ja öelda “tänan ei”, sest selline äkk-ettevõtmine millele ei ole lisatud (a) viidatud projektijuhtimise skeemi (b) lähtekohti (c) infot selle kohta millises mahus kaasalöömist minult oodatakse, ei saa olla midagi muud kui PR-üritus. Aga kuna e-Tallinnas on rodu asju mis hädasti vajaksid muutmist ja on olemas pisike tõenäosus, et äkki õnnestub midagi läbi kivi suruda… ja ma niikuinii peaks need enne kirja panema… ja niikuinii on tegelasi kes tahaksid midagi lisada… Siis olgu see arutelu avalik. Sest nagu ülteb Dave — kutsetega lõuna millest ülejäänud seltskond saab teada pärast selle toimumist sünnitab ainult paksu verd.

Organisatsiooniline ettepanek

Koosolek ilma eelneva infota on suht mõttetu. Kui mult nõu küsitakse siis võiksid ideed paar päeva peas tiksuda, ma jõuaks need kirjapandavateks mõteteks vormida ja vahest isegi kirja panna. Näiteks eelmine kolmap läks nii, koos koosoleku-kutsega oli midagi 6 dokumenti (tänud, Katrin!), ma kulutasin 20 minutit, et need läbi lugeda ja siis veel teine samapalju, et oma seisukohad kirja panna ja kaasosalistele meilida. (koosoleku ajal valmistusin juba järgmiseks koosolekuks :-)

Tõsi, nagu allpool näha tekitas ka tühi kutse rea mõtteid (ning me arutasime seda eile Henrikuga Skype’is)… aga äkki need ei puutu asjasse ja visioon peaks keerlema hoopis taustakujunduse ümber?

e-pileti ettepanek

Miks maksab bussist mobiiliga ostetud pilet rohkem kui paberpilet, see peaks ometi odavam olema? Jah ma tean, et see on tunnipilet ja blah-blah-blah, aga ikkagi — seda enam, et ka tunnipilet on kompromiss minu ja linna vahel: linn tahab et ma sõidaks pigem ühiskondliku transpordiga, minul on aga vaja liikuda punktist A punkti B mille vahel linn otseühendust ei paku ning ma lepin vähem-mugava lahendusega st istun ümber.

Kui on mingi marketingipõhjus müüa mulle korraga 10 piletit, siis samuti võiks teha ka mobiiliga, st korraga võetakse 10 pileti raha ja siis järgmised 9 korda lihtsalt rakendatakse üks pilet ostetutest.

blankettide ettepanek

Kõik blanketid peaksid olema arvutis täidetavad — olgu siis veebivormina, PDFina (lisatud väljad) või lihtsalt rtf/doc failina. Ja blanketil peaks olema kirjas, kuhu ma selle e-postima pean. Ning kui ma olen e-postinud tuleks kohe teade mis näitab et on kätte saadud, samas ka veebilink kust saan jälgida menetlemist. Ma ei taha miskit megakeerulist dokumendihaldust, lihtsalt teada kes ja millal mu elaniku parkimiskaardi vms asjaga tegeleb.

Sest mida ma hakkan pihta sellise asjaga — seda ei saa täita ei arvutis ega väljatrükituna (kui ma just luubi all ei kirjuta).

• õpetust täidetavate blankettide tegemiseks (doc/rtf, PDF)
• lihtsate vormide mootor mida tõesti kasutataks

õigusaktide ettepanek

Kutsuda Wolli :-)

Üritasin õigusaktide hulgast leida lemmikloomade pidamise eeskirja… edutult. Tuleb välja, et selle asja nimi on koerte ja kasside pidamise eeskiri, leidsin hoopis tänu linna esilehel olnud lingile mis muideks ei vii mitte õigusaktide registrisse, vaid eraldi koopiasse. Aga vähemasti võib vist loota et see eraldi koopia on alati aktuaalne… või kas on, sest 12. veebruaril vastu võetud teksti muutmiskuupäev on 16.03? Miks peab olema kaks eraldi süsteemi? Kas ei oleks lihtsam õigusaktide baas muuta mugavamalt otsitavaks (märksõnad mis aitavad leida koertepidamiseeskirja ka lemmikloomasõpradel?) ja kujunduselt kah viisakamaks?

Tehnilise poole pealt — tekst mõistagi ei valideeru, lisaks Wordi HTMLile hakkab asi pihta ilma doctype’ta, tekst kubiseb koodivigadest nagu href=miskiasi (peaks olema href=”miskiasi”)…

RSS

Henrik tahtis RSSiga teada linnas toimuvast, mind huvitaks lihtsalt see mis Nõmme majaomanikke puudutub…

(muideks, miks näidatakse uudistelehel korraga ainult ühe päeva uudiseid?)

Tänases podcastis/saates (mis peagi netis ja kell 17-18 eetris) jätkame teemat, mis eelmine nädal sai lühidalt sisse juhtatatud — riigi jaoks loodud tarkvara võiks olla vaba tarkvara ning selle hoidmiseks peaks olema keskne “repositoorium” à la cvs.riik.ee, kust oleks igaühel mugav seda kätte saada.

• Teema minut.ee’s, samuti w-blogis
• Riigi IT arhitektuuri ja koostöövõime raamistik
• Riigi infosüsteemide haldussüsteem