ilmneb, et nii läkski

Nii nagu tundus nii ka läks: itar-tass sai juba enne meie kogunemist pressiteate, mille ma siinkohal ära toon sest see on nii jabur, et iga enesest (või kohalekutsututest) lugupidav kommunikatsioonispetsialist (“Hello, this is Earth, calling J-M.O!”) tunneks endal kohustust seda veidikenegi nomraalsemaks muuta…

Esimest korda kogunev laiendatud projektinõukogu, kuhu lisaks linnajuhtidele on kutsutud Eesti tuntud IT-visionäärid, arutab uue kodulehekülje koostamise põhialuseid.

Linnapea Tõnis Paltsu sõnul on eesmärk luua Tallinnale parim kodulehekülg Euroopa pealinnade hulgas.

“Eesti e-riigi arendamine on jäänud siiani suuresti keskvalitsuse tasemele. Ka kodanike asjaajamistes linnaametitega tuleb kasutada tänapäevase infotehnoloogia pakutavaid võimalusi,” ütles Palts. Ta lisas, et esimeseks käegakatsutavaks eesmärgiks on püstitatud Tallinna linna infosüsteemi linlastele teavet vahendava osa ehk uue kodulehekülje valmimine.

Paltsu sõnul kaasatakse uue kodulehekülje arendamisse Eesti parimad spetsialistid, seda eelkõige just lehekülje visiooni planeerimisel.

Uue kodulehekülje üle kutsuti nõu pidama Tarvi Martens, Hendrik Roonemaa, Anto Veldre, Linnar Viik, Henn Sarv, Arvo Mägi, Peeter Marvet, Aavo Kokk ja Allan Martinson.

Tallinna kodulehekülje praegune lahendus valmis 2002. aasta alguses. Iga päev külastab kodulehekülge ca 10 000 inimest. Kõige enam vaadatakse eesti- ja ingliskeelset Tallinna kaarti, tutvutakse kommunaalinfoga ning otsitakse abi digitaalsest telefoniraamatust.

Tallinna linna koduleheküljega saab tutvuda internetiaadressil www.tallinn.ee.

Ehk sügisvalimised on lähenemas ning sellega seoses on vaja midagi ära teha ning nagu kogemus näitab on tegemise-muljet lihtsam luua internetis (nt Savisaar kasutas enne eelmisi valimisi juhust ja lasi korrakaitse tagamise imago loomiseks kinni püüda Delfi kommentaatori, mis valitud päevad enne olulist sündmust andis politseile hea võimaluse näitkuritegu lahendada). Ainult ma ei kujuta ette, kuidas võis tekkida visioon, et propagandasse on võimalik rakendada ajakirjanikke? Ma ei loe ennast muidu selle ameti vääriliseks (sest puudub erialane haridus jne) aga antud puhul siiski.

[ olgu öeldud, et Linnar, Henn ja Aavo ei osalenud üritusel, aga unustasid sellest pressiosakonda teavitada ]

Ausalt öeldes pole pikka aega niivõrd vastuolulisse olukorda sattunud. Ma olen viimase aasta jooksul mitmel puhul linna e-suhtlust ja e-lahendusi kritiseerinud ja hetkel oleks nagu “võimalus midagi ära teha”. On pott rahaga, “poliitiline tahe” ja … mis iganes. Loodagu visioon ja see teostub sügiseks! Ainult et kui kolleeg Henrik-Hendrik Roonemaa üritas (äärmiselt diplomaatiliselt) saada vastust küsimusele “mis te ise olete mõelnud, et vaja oleks” tuli välja, et selleks ongi visionäärid. Mis iseenesest on muidugi cool, sest mulle täitsa meeldiks olla palgaline visionäär kelle poole sõltumata võimulolevast parteist pöördutakse küsimusega “nii, meil on nüüd power, mis teeks?”. Aga kui cool kõrvale jätta, on masendav.

Kui kogu jama kõrvale jätta… Siis mida annaks linna e-presence’iga ette võtta? Alustame sellest, mida (suht konsensuslikult) pole mõtet teha:

  • mis toimub, kuhu minna (sry, Henrik!) — küll võiks tegeleda sellega, et oleks olemas kanal mis sellist infot edastab, sinna ohtralt viidata ja ka raha lähetada. (miks mitte ise teha: toimetamise kulud; pole mõtet konkureerida ettevõtlusega; ei kaasaks Saue, Kehra ja Keila lahedaid üritusi)
  • turism — suht samad põhjendused, sh toetada arvestatavaid tegijaid (minu jaoks on reisides oluliseks abiks, kui linna ametlik leht soovitab miskit turismi-infot, sest lihtsalt hotellibronnijaid on miljoon)

Asjad, mis oleksid linna e-imagole (samuti elanikele, külalistele jne) kasuks, aga ei ole linnaveebi osad:

  • maps.google.com varustada korraliku detailse linnakaardiga mis võimaldab luua uusi rakendusi (vt näiteks googlemaps+craigslist Listings ehk kinnisvara üür/müük).
  • NASA World Wind (olen sellega Eesti kohal lennanud ja oleks megavinge, kui vähemalt Tallinn oleks saadaval olemasoleva ortofoto tasemel — kui vaid saaks neile pakkuda vastavat datat, tundub et SAPA on senise lahenduse omanik/tellija?). Sama käib Google’i Keyhole’i kohta.
  • pildi/video/storygalerii (flickr.com? mõni Eesti fotosaitidest?)

Asjad, mis puudutavad linna / linnakodanikku / eDemokraatiat:

  • Allan avastas ühel hommikul oma aia tagant buldooseri (“Hmmm, Yellow” :-) ning suutis lõpuks oma tugevalt-üle-keskmise IT-teadlikkusega leida ka linnaveebist detailplaneeringu… See peaks olema (a) lihtne (b) tulema pigem push-meetodil (eesti.ee tiimil on olemas gis-lahendus nimelt selliseks pusimiseks, ei tohiks olla keeruline rakendada, Riho Oks nt visionäärima kutsuda?). Inff väljaspool esilehte ON RASKESTI LEITAV, olemasolevaid e-riigi lahendusi EI KASUTATA! (visionääride hulgas võiks olla ka kedagi linna enda arendus-tiimist, mina näiteks tunneksin ennast puudutatuna kui juhiksin linna arendust ja mind isegi kohale ei kutsutaks — bad management bites back)
  • Pets arvab, et probleemiks on keelebarjäär: elanik/ettevõtja tahab vastust küsimusele “kuidas saaks”, ametnik vastab reeglina “miks ei saa”. Kui sama vastanuks ettevõtlusaegadel Paltsule alluv/allhankija, saanuks too kinga. Riigis/linnas on see aga normaalne reaktsioon. Kui me tahame luua mistahes e-suhtlust, on oluline muuta ametnike suhtumist (kui see on muudetud, võin ma neile oma ettepanekud saata ka notepad’is kirjutatuna). Kokkusaamisel käsitlemata idee: luua reality-telesaade, kus vaatajatel on võimalik SMSiga vallandada ametnik. Näiteks linnakodanikud forwardivad produktsioonitiimile ametlikele pöördumistele saadud vastuseid, neist valitakse iga nädal välja üks linnaametnik, üks linnaosaametnik ja üks linnaameti-ametnik kes kutsutakse stuudiosse. Saatejuht intervjueerib peedistatud linnakodanikke, mängitakse ette videolõike või lavastatud stseene probleemidest. Ning seejärel on kõigil võimalik hääletada, kaks enim hääli saanud ametnikku saavad kinga ning kolmas pääseb järgmisele ringile.
  • Pets arvab, et e-teenuste jaoks on vaja palgalist ombudsmani kes on pädev juriidiliselt, tehnoloogiliselt ja poliitiliselt — st kui X asi ei toimi siis on kodanikul lihtne suhelda ombudsmaniga, kes suudab hinnata kodaniku soovi põhjendatust, selle teostatavust ning astuda piisavalt valge inimese kabinetti, et järgneks korraldus küsimus lahendada (sh mitte üksik-kodanikku, vaid ka tulevasi juhtumeid silmas pidades).
  • Lisaks leidis suht konsensuslikku toetust blanketi-teema: formaadiks olgu mugavalt täidetav RTF või pigem veebivorm, seda peab saama edastada kas digiallkirjastatult või ilma (millisel puhul on vajalik mingil hetkel ametniku juures väljatrükile päris allkiri anda)

Mis oleks teostatav sügisvalimisteks?

  • Kaardi/ortofoto jagamine trendiloovatele keskkondadele (vajalikud kontaktid “sealpool” + sügav poliitiline tahe ja arusaamine asja efektist “siinpool”, mõlemad probleemsed kuna “seal” tehakse Ameerika-keskseid lahendusi ja “siin” loodab keegi sama data müügist pensionipõlve kindlustada).
  • GIS-lahendused (platvormid olemas riigis, pakuks et linna e-Arendus juba plaanib midagi sellist)
  • Blanketindus on suht lihtne rakendada, aga nõuab ombudsmani või vähemalt sagedast viitamist võimalikule reality-show‘le; luua specid RTF jaoks, vaadata et asjaajamiskord nõuaks nendega arvestamist ja oleks loogiline, kui võimalik ka veebi-vormide lahendus mis oleks sidestatav linna infosüsteemidega (st teeks lahenduse mis on kodaniku poolt mugav kasutada ja avatud, jätaks ametnike hilisemaks mureks kodanikku sissetipitud info vaevata menetluseks vajalikesse andmebaasidesse edasi-kandmise)
  • Outsource-projektid turismi ja mida-minna vallas (peaks ju tegijaid olema, neid võiks motiveerida traffiku ja rahaga)
  • Linna õigusaktidele võiks Wolli kallale lasta (mulle täitsa meeldiks katsetada selles punktis agile-metoodikat: annaks 100tuh raha ja vaataks, mis kuu aja pärast saame; kui toimis, annaks järgmine kuu 200tuh raha ja vaataks, mis juhtub — igaühega ei riskiks, aga Wolli on oma wLexist nii sisse võetud, et seda entusiasmi peaks kuidagi kreatiivselt ära kasutama :-)

NB: Visionäärimiseks oleks kindlasti infot:

  • tallinn.ee külastustrendid sisu kaupa
  • lehe oma otsimootori statistika
  • sisse tulevad refererid
  • millised linnaga seotud teemad võiksid olla leitavad, aga ei kajastu eelnevas?

Kodanikel ja visionääridel palun täiendada, siin kommenteerides või e-postiga.

Postitatud rubriiki Arhiiv, Foorum. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.

5 Kommentaarid

  1. Jaano Martin Ots
    Lisatud 19. apr. 2005 kell 11:08 | Püsiviide

    Tänan tervituste eest, Pets! Vastan teemade kaupa.

    Pressiteate saatis välja linna meediaosakond, mina nende koostamisse ja saatmisse ei sekku. Et ei oleks tsensuuri, diktaati või süüdistusi poliitilise kampaania tegemises. Pressiosakonnale on antud suunis kõigest linnas toimuvast võimalikult varakult, ausalt ja ilustamata teatada. Eks sellel on omad miinused ka. Alustades sellest, et pahad vaatavad linnapea päevakavast järgi, mis kell ja kus ja kellega ta kohtub. Noh, et näiteks tordirünnaku korraldamiseks õige nurga taga luurata. Ning lõpetades sellega, et asjaosalised saavad oma suhetest linnaga teada muuhulgas uudiste vahendusel. Nii et mõnes mõttes on liiga palju avatust ka halb. Aga parem nii kui et kuuleksime raadiost iga nädal irisemist, et “midagi seal linnavalitsuses nikerdatakse, aga mida täpselt, ei ole teada, kuna salastatakse.”

    Linn on Paltsu juhtimise all püüdnud maksimaalset avatust ja läbipaistvust saavutada. Ka negatiivsete asjade osas. Et ei tuleks välja, nagu alati, on hädavajalik ümber korraldada ka Tln.ee. Ja et mitte lasta asjal sündida kabinetivaikuses kõiketeadvate ametnike käe all, otsustatigi kaasata võimalikult palju välist arvamust. Tippudest peldikuseinani, miks mitte. Usutavasti suudab Palts sellega kaasneva väikse sõimu üle elada. Ja ülikarmi ajakava suruvad meile peale sügisesed valimised (ja muidugi ka hiljutised poliitilised tõmblused) – demokraatia tingimustes ei ole kahjuks võimalik üle valimistepäeva ulatuvaid tegevusplaane teha, peab tulistama puusalt. Et saaks midagigi käima lükatud. Eriti arvestades Anto hoiatust IT-projektide suvise aeglustumise kohta.

    Seega nõus Petsiga, et jätame jama kõrvale. Õigemini ignoreerime, sest jama ei kao kusagile. Püüame midagi ära teha ja lähtume sellest, et linnal on tln.ee osas olemas järgmised aktivad.
    * linnapea tahe midagi ära teha ja vastavad sammud
    * koalitsioonipartnerite kokkulepe asjale mingi hulk raha reserveerida
    * avatud suhtumisega projektijuht

    Negatiivse poole peal on meil
    * aega oktoobrikuuni, vahepeal suvi
    * ajaloolistel põhjustel välja kujunenud struktuuriga veeb
    * ajaloolistel põhjustel tekkinud toimetamisrutiinid
    * tohutu aparaat, mille terviklik e-usku pööramine võtab palju aega

    Olukorra analüüs:

    Situatsioon suhteliselt lootusetu, võimalus ette antud tingimustes edu saavutada imeväike.

    Järeldus:

    Tasub proovida!

    Üldised suunad tln.ee edasi arendamisel ei ole, nagu eile räägiti, üldse paigas. Selleks küsimus õhku visatigi. Ideed on oodatud. Isiklikult meeldis mulle Petsi arvamus, et võimalikult suur osa tuleks anda välja avalikuks täitmiseks, kaasata olemasolevaid ressursse või outsource’da. Hea idee võiks olla tõlkekeskkonna või mootori loomine ametnike ütluste ja tekstide inimkeelde tõlkimiseks.

    Küsimus arvajatele: mis keskkond võiks olla projekti arutamiseks, arvamuste salvestamiseks ja kommentaaride kogumiseks kõige parem? wiki? foorum? Mis veel?

    Petsi küsitud andmed leiame ja paneme kõigile tutvumiseks. Soovitavalt juba keskkonda, mille osas arvajad on üksmeelel.

  2. Peeter Marvet
    Lisatud 19. apr. 2005 kell 20:46 | Püsiviide

    Tänud Jaanole kommenteerimast! Meil jäävad mõistagi mõned lahkarvamused küsimuses kas ettevõtmise sellisel kujul korraldamine on PR või sisuline tegevus… Aga nähtavasti me vaidleme selle ükspäev omavahel selgeks, hetkel jätkame sisuliste punktidega.

    Küsimus keskkonna kohta lükatud eraldi esilehele… Tegelt peaks ka minutisse pistma, oleks oluliselt suurem tõenäosus vastus leida :-)

  3. Terko Jakobson
    Lisatud 20. apr. 2005 kell 14:51 | Püsiviide

    Vahendan linnavalitsuse töötaja vastuse tõstatatud küsimustele:

    — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — —

    Tere,

    Kogu domeeni “tallinn.ee” puudutav külastusstatistika on jälgitav statistikasüsteemi Webalizer abil. Ligipääsud on järgmised:

    Aadress: http://www.tallinn.ee/usage/

    User name: tlnweb

    Password: NexUS

    VASTED:

    “tallinn.ee külastustrendid sisu kaupa” – “Esimesed 30 kõigist 11193 külastatud aadressist”

    “sisse tulevad refererid” – on olemas info järgmistes kategooriates:

    1. “Esimesed 30 kõigist 66690 külastajaarvutist”

    2. “Esimesed 30 kõigist 88 külastajamaast”

    Lehe oma otsimootori statistikat paraku ei ole. Samas lisaks on üht-teist muud.


    Janno Kauts
    Tallinna Linnakantselei
    Avalike suhete teenistus
    Teabeosakond
    Peaspetsialist
    Tel: 6 404 417
    http://www.tallinn.ee

  4. Martin Vahi
    Lisatud 20. apr. 2005 kell 18:45 | Püsiviide

    Üks ettepanek on, et iga tööpäeva lõpus paneb iga ametnik kirja
    avaliku mikroraporti, mis ei ole pikem kui 4 lauset ja mille kirjutamine
    ei võta rohkem tööaega kui 10min.

    Teine lahendus on, et päeva jooksul lisada pärast iga sisulisema või rohkem
    aega võtnud asjaga hakkamasaamist päevaraportisse
    ülilühidalt(ja mitte aeganõudvalt) mingi 1- kuni 2-lausepikkune märge.
    Mina näiteks teen oma juhendajale selliseid päevaraporteid, sõltumata
    sellest, et mult raportit ei nõuta, ning mulle näib, et sellest on mu
    juhendajal toimuvast ülevaate saamisel kasu.

    Näide päevaraporti stiili kohta:

    • Panin kirja paar kalakirjeldust.
    • Nuputasin XXX-algoritmi kallal. Minu hetke seisikoht on, et

    tehes X on probleem Y, kuid kui teeme Z siis on probleem L ja hetkel arvan,
    et tasub proovida G. (XYZLG võivad olla 4-lauselised tehnilist laadi kirjeldused).

    • Tegin algust XXX-koodi kodeerimisega.
    • Arutasime A-ga ja B-ga YYY üle.
    • Kirjutaxin ZZZ-dokumentatsioonis 1 väikese peatüki.

    Ja mõnikord võib mu raport olla lausa selline:

    • Pool päeva läks korstnasse, sest ilmnes üks räige kala, millega
      mina ei osanud midagi peale hakata. Seni kuni A seda parandas,
      tegelesin maXXX-ga.
    • Ülejäänud ajast üritasin teha ZZZ. Asi jäi väga poolikuks ja hetkel veel ei kompileeru.

    Miks on lühikesed ja konsentreeritud raportid head? Selle pärast, et
    raportite
    lugemise ja kirjutamise asemel võiks millegi sisulisega
    tegelda ja üks keskmine kohusetundlik inimene soovib ebaproduktiivse
    bürokraatia asemel tegelda millegi sisukaga. Lisaks eelnevale,
    bürokraatia ka MAKSAB, sest sellele kulub tööaega.

    Ma arvan, et inimlikuma versiooni reality-showst või eel-reality-show
    võime me saada niiviisi, et linna koduleheküljel on mingi ilus …mmm,
    ütleme, kasutajaliides, mis võimaldab töötajate puukujulises hierarhias
    ilusasti ja lihtsalt navigeerida. Siis, töötaja nimele klõpsates,
    jõuame
    me selle töötaja avaliku toimikuni, kus on dokument selle töötaja
    ametikirjeldusega, selle töötaja poolt loodud avalikuks teabeks
    kvalifitseeruvad dokumendid ja ülalpool kirjeldatud päevaraportite log.
    Kui kõik avalik nii või naa kättesaadav on, siis jääb üle
    olemasolev vaid indekseerida ja avaliku teabe nõuete näol eksisteeriv bürokraatia peaks vähenema.

    Ja muideks, tegu EI OLE AINULT VÄLJAPOOLE SUUNATUD süsteemiga, sest
    see võib olla väga abiks ka linnaametnike endi igapäevatöös. Kusjuures,
    seda mitte ainult ülemustele oma alluvate üle “kupjamisel”, vaid ka
    alluvatele, et aru saada, mis ülevalpool toimub ja millega kolleegid
    tegeleva. Raportite veebilehe surfimisele kulub küll tööaega, aga oma
    kolleegide tegevusega kursis olemine võimaldab vältida töö
    dubleerimist ja võibolla võimaldab ka kodanikele saata kasulikumaid vastuseid kui neid siiamaani võibolla saadetud on.

    Noh, muidugi, hea oleks, kui töö dubleerimine oleks kuidagi
    ilusamini
    ja süsteemaatilisemalt välditud, kuid see vist praktikas alati ei
    toimi, vähemalt ideede osas: see, mille kallal keegi nuputama hakkab,
    võib teistel juba ammu välja mõeldud olla.

    Nii palju siis sügiseks reliseeritavast reality-showst.

  5. Peeter Marvet
    Lisatud 21. apr. 2005 kell 00:01 | Püsiviide

    tänud Janno, Terko, Martin.

    Tegelen selle statistika kommenteerimisega homme (ja kui juba parooli jagada, siis võiks vahest lihtsalt sisselogimisnõude maha võtta, las inimesed vaatavad, ah?), seda peaks siiski mõnevõrra masseerima, et asja olemusest paremini aru saada (suht suur % on gw.tallinn, statistikas jooksevad eraldi välja ka bannerid, mitmed asjad tuleks aliastega kokku lükata jne).

    <!–StartFragment –>Mis on aga praegugi näha — kaart domineerib, muudest jäävad silma sõiduplaanid, telefoniraamat (mis ka minu jaoks misatahes asutuse veebis üks olulisemaid elemente), linnaosavalitsused (nende alla kuulub ka vist suht palju kontentit), uudised, kusagilt vilksasid läbi ka blanketid.