Vahel ikka küsitakse “mis sa meie veebist arvad” – mõnikord raha eest, teinekord niisama jutu jätkuks. Ja mul on üks lihtne checklist mille ma kribinal-krabinal läbi käin… mispeale tuleb välja, et ma olen vist seltskonnas veebiarendaja+klient+mina ainus kellel see varuks on ning edaspidi vajub teema kiiresti kokku või siis tuleb hakata kliendi raha eest arendajale selgeks tegema mis ja kuidas. Ega mul raha vastu suurt midagi olegi ning isegi mehine i’tähh on kehval ajal toeks, aga töö on umbes sama produktiivne nagu k-reisisaatjal ning see on mõnevõrra masendav võrdlus. Lisaks peaks kuidagi kodumaist produktiivsust tõstma ning seda võiks teha ka muudest vahenditest kui tööjõukulude kokkutõmbamine.
Checklist ise on üldjoontes järgnev, sekka mõned selgitused (sellises… rants&raves stiilis, andmaks edasi tundeid mis järjekordse samu vigu kordava veebi kohtamisel tekivad):
- kas Google Analytics on olemas? (viitab sellele, et vähemalt teoorias on keegi huvitatud veebi efektiivsusest)
- kas Eesti otsimootorite tugi on lisatud? (see kes GA koodi lisas mõtles veidi selle peale, mida klient sealt statistikast ka vaadata võiks)
- ega ometi pole lisatud kõiki Eesti otsimootori-laadseid saite? (see kes GA koodi lisas on kunagi ka ise GA’sse vaadanud ja teab, et peale neti.ee statistiliselt olulisi kohalikke otsimootoreid pole; tõsi, mõned 1182-tüüpi saidid võivad olla lisatud soovist tõestada nende mittetoimivust – sellisel puhul võiks arvata, et saidiomanik on selle teemaga ka kurssi veetud ning teeb kataloogi-müügimehele kiirelt tuule alla ja oskab mulle seda protsessi ka (kahju)rõõmsalt kirjeldada)
- kas <title> sisaldab ainult saidi/firmanime kõigil lehtedel (kui jah siis pole arendaja eladeski hoidnud korraga lahti mitut brauseriakent)
- kas <title> küll erineb lehelt lehele, aga koosneb jadast slogan – firmanimi – rubriik – rubriik -rubriik – lehepealkiri (arendaja pole eladeski vaadand kuidas see Googles välja näeb, titlet kuvatakse ca 55tm; tõsi, selline title lubab GA’s title järgi lehti sortida, aga veebi ei tehta ainult analüütika jaoks)
- kas <title> on midagi stiilis lehepealkiri – rubriik – firmanimi (tubli, luurele küll veel ei läheks aga vähemalt õlled võiks teha)
- <title> vähesed tähemärgid on tõlgendatavad kui antud alamlehe slogan (see eeldab juba mootori võimalusi + kliendi/sisutoimetaja pädevust; õlled minu poolt, pärast võib veidi luurata kah, aga soovitavalt oma tagalas)
- meta description puudub (pole implementeeritud, võib olla erinevaid põhjuseid)
- meta description olemas aga tühi või sama mis keywords vms imelik, läbi saidi (arendaja pole pihta saanud mida selle välja sisuga tehakse, loeb nt http://googlewebmastercentral.blogspot.com/2007/09/improve-snippets-with-meta-description.html – rõhutatult aastaarvuga URL – ja teeb mulle seejärel kiiresti õlled välja)
- meta description olemas ja moodustab <title> slogani juurde täiendava kutsuva teksti (õlled minult, heameelega arutaks kuidas selline areng mõjutas Google Webmaster Tools’is nähtavat mitte-esikoha-sõnade klikitavust ja piiluks numbreid)
- meta keywords – vt Priidu juurde ja sealt kommentaaridest minu lugemissoovitusi http://www.dreamgrow.ee/2918-keyword-metatagi-pole-vaja
- id=123 asemel on kasutusel inimloetvad URLid (tubli!)
- inimloetavad URLid toimivad ilma ilmselgete probleemideta läbi saidi, ei tekita erinevatel URLidel serveeritavat sisu või kui tekitavad siis on see probleem rel=canonical abil taandatud
- inimloetavad URLid on kenasti /keel/üldisem/täpsem-alajaotus, ei pruugi päris täpselt vastata lehe pealkirjale aga on ilmselgelt läbimõeldud (ning arendaja ülteb seda listi kliendile näidates “kusjuures kui te URLi muudate hakkab vana automaatsele 301-redirectima uue peale”, tõsi veidi arusaadavamas keeles; õllede kõrvale on valmis arutlema Jon Udelli loo http://blog.jonudell.net/2009/08/31/the-joy-of-webscale-identifiers üle ning ei jäta mainimata, et luges juba aastal 2004 ka sealviidatud Tom Coates’i postitust ning noogutas elavalt kaasa)
- kui URL pole inimloetav ja mõistliku hierarhiaga a la /keel/rubriik/artikli-pealkiri siis on see vähemalt antud kampa _trackpageview’ga (kui pole siis ilmselgelt pole arendaja kunagi pidanud käsitsi tegema hiinlase tööd ja kontrollima mis on need 50 enimkülastatud lehte, 50 landingpage’i, 50 exitpage’i jne)
- lehekülje print-versioonid ei tule otsimootoris välja eespool päris-lehekülgi (siiski: 0.1 punkti ehk lahja keefiri saab arendaja kirja juhul, kui kuvatav print-lehekülg on korraga printimiseks sobilik ja samas lingib nt logoga tagasi päris-lehele)
- pealkirjad on kenasti tähistatud h1…h6 abil (abiks nii otsimootorile kui nägemispuudega inimeste ekraanilugejatele)
- mitmekeelse lehe puhul lingib X-keelne alamleht keele-valikust kenasti Y-keelsele samasisulisele lehele (eeldusel, et see on juba loodud)
- robots.txt olemas, ei keela nimme või kogemata kogu saidi indekseerimist, viitab sitemap.xml’ile
- sitemap.xml on olemas, automaatselt genereeritud, adekvaatne
- vaadates Google Analyticsisse on näha, et sisevõrk on excluded (sageli on 20% liiklusest omad; tõsi kohati nt väga suure firma puhul võib olla vaja ka seda uurida miska parem takkajärgi segmenteerida, suurtel niikuinii omanimiline IP-vahemik)
- ja vot siis on eriti tore veel vaadata ka Google Webmaster Tools’i (ja mitte näha seal teadet, et veeb on indeksist eemaldatud kuna veebimeister/majutaja on sinna pistnud varjatud linke stiilis parim-ee-pesumasinad)
Nimekiri pole mõistagi lõplik ning hinnangud kaugeltki absoluutsed – aga annab üsna tõese pildi masendavast olukorrast. A la üle 100kg, armastab õlut ja seapraadi, suitsetab, ei liigu = kõrge südame-veresoonkonna haiguste risk.
Kes tahab vähemnorivat nimekirja võib ette võtta Google’i õpetuse Search Engine Optimization Starter Guide, sisaldab korraga nii viiteid tehnilistele lahendustele kui illustreerivaid näiteid ja peaks olema loetav ka veebisaidi tellijale. Arendaja võiks aga ette võtta ühe hoopis teisel eesmärgil kirjutatud teksti: HTML and XHTML Techniques for WCAG 2.0 räägib sellest kuidas muuta veeb kasutatavaks ka puuetega inimestele (mis on muideks vähemalt riigiasutuste puhul ka kohustuslik), aga enamus seal kirjas olevast sobib kenasti ka otsimootorite aitamiseks.