Üldiselt muidugi ma üritan vältida 6804xxx numbritele vastamist või ütlen kohe alguses ära, et “ei tsitaari” – aga seekordne Oti küsimus oli selline, milleks mul polnud head alternatiiv-vastajat varnast võtta (niikuinii need maailma autoriõiguse-asjad meil kedagi eriti ei koti). Tulemuseks mõttetu ajakulu nagu ikka (tegelt mitte päris, nagu minu arvamus-vastuste ja (:)kivisildniku loo kommentaaridest ning ühest toetavast telefonikõnest näha pole kõik päris kadunud, aga puht kassavoo mõttes jälle miinus sest nagu (:)kivisildnik korrektselt mainib peaks kogu selle Eesti asja elus hoidmise uhhaaga tegelema ainuisikuliselt Haridusministeerium – kuniks meie ümbertringi parastame).
Lugemisviited panin kommentaaridesse kirja, neid siinkohal ei korda.
AGA ma ei saa jätta linkimata tänasele XKCD koomuskile. Ja kuna autor nii lahkelt pildi alla embedimiseks vajaliku URLi on lisanud siis ilma igasuguse põdemiseta teostan ma linkimise pildi abil:
(nojah, lehekoodis olev kood koos title’ga oli parem, nii et ma virutasin selle nagu näha hoopis sealt)
Ja siis ma lisaks veel ühe (loodetavasti motiveeritud mahus, pärit Aivar Reidla tõenäoliselt illegaalse tõlke päris kindlasti illegaalselt veebilehelt) tsitaadi mis kuidagi väga kohane tundub kõige selle suurele maailmale suunatud eneseuhkuse kontekstis:
“Maa inimesed, palun teie tähelepanu,” ütles hääl ja see oli imetore. Imetore täiuslik kvadrofooniline hääl koos nii väheste moonutustega nagu seda tekitab vapra mehe nutt.
“Räägib Prostetniline Vogon Jeltz Galaktilise Hüperkosmose Planeerimise Nõukogust,” jätkas hääl. “Nagu te kahtlemata teate, vajab Galaktika kõrvaliste regioonide arendamise plaan hüperkosmilise ekspresstee ehitamist läbi teie tähesüsteemi ja kahetsusväärselt on teie planeet üks nendest, mis määratud hävitamisele. Protsess võtab aega natuke vähem kui kaks teie Maa minutit. Tänan teid.”
Hääl suri välja.
Kujuteldamatu hirm laskus Maal vaatavatele inimestele. Hirm liikus vaikselt läbi kokkukogunenud salkade nagu oleksid need rauapuru lauaplaadil ja magnet liiguks nende all. Paanika tärkas jälle, lootusetu põgenemispaanika, aga põgeneda polnud kuhugi.
Jälgides seda lülitasid Vogonid oma valjuhääldi jälle sisse. See ütles:
“Teil pole põhjust olla sellest üllatunud. Kõik plaanid ja hävitamiskäsud on olnud nähtaval teie kohalikus plaaniametis Alfa Centauril juba viiskümmend teie Maa aastat, nii et teil on olnud küllalt aega esitada ükskõik milliseid formaalseid kaebusi ja on liiga hilja hakata nüüd sellest lärmi tegema.”
Valjuhääldi vaikis jälle ja selle kaja kandus üle maa. Koletud kosmoselaevad keerasid end taevas vaiksel käigul. Kõigi alaküljel luugi kohal avanes tühi must ring.
Samal ajal pidi keegi kusagil olema kruttinud raadiosaatjat, määranud kindlaks lainepikkuse ja saatnud tagasi Vogonite laevadele teate vastuväidetest planeedi kasuks. Mitte keegi ei kuulnud iialgi, mida selles öeldi, nad kuulsid ainult vastust. Valjuhääldi ärkas uuesti ellu. Hääl oli pahane. See ütles:
“Mis te selle all mõtlete, et te pole kunagi olnud Alfa Centauril? Taeva pärast, inimkond, see on ainult nelja valgusaasta kaugusel, te teate. Vabandan, aga kui te ei tunne üldse huvi oma kohalike asjade vastu, siis on see teie endi asi.”
“Käivitage hävituskiired.”
Kuus pinti bitterit, paluks…
ps. sellel 6804xxx numbritele vastamise ja üleüldse arvamuse avaldamise teemal suudab sobilikul hetkel arvamust avaldada loomulikult ei keegi muu kui [vana toriseja] Dave Winer.
pps. minu ettekujutus sellest millega kirjanikud tegelevad on mõnevõrra mõjutatud Heinlein’i “Grumbles from the Grave”’ist…
6 Kommentaarid
Selliseid ainult uitmõtetetest, linkimisest ja tsiteerimisest koosnevaid kirjutisi (ilma ühegi infokübemeta postituses endas) ootaks ma rate-blogis aga et ka siin? Herr Marvet on pisut napsutanud? Praegu juhib antud postitus blog.tr.ee lugemus-tabelit. Idioteque.
Mul on hea meel, et Peeter selle asja promomise ette on võtnud. Ma täiesti häbematult (kuna kogemata lihtsalt nii on välja kukkunud) viitan siin ka enesele (et mitte pasteerida seda kommentaariruumi oma tegevusega): sekeldaja.blogspot.com eelviimane (mitte Nibiru kirjutis) kukkus kah natukene irooniline välja kahjuks. Sellest hoolimata võiks võtta teadmisest, et ülekolimisest Internetti ei ole pääsu kellelgi.
Kes seda parimini teeb, riibub koore, mingites tuleviku kunstiajaloo annalides samuti.
Nii Tiit Hennoste, Sirje Kiin ja mõned teised veel on natukene üritanud seda mõtet kultuuritegelasteni tuua.
Meie kultuuriruumis on lausel “Põhjuse leiab alati” oma väga irooniline alltekst kujunenud. See põhjus, miks praegu nii on, et kuidagi ei tohi-ei saa midagi netti riputada, võib peituda labases pööblis, kes Internetis ees laiutab (aga kuna ta pole laiutanud), google kapitalistide ahnuses (aga kuna nad pole ahned polnud), mingis erilises auras, mis trükitud sõna ümbritsevat (nagu kunagi ümbritses aura rahvalaulikut ja see kadus, kui rahvalaul paberile pandi), trükitud sõna toimetatuses (nagu e sõna ei võiks toimetada, seda küll ei tehta eriti, aga näidake taset, toimetage oma e sõnavõtte veidi) ja nii edasi ja nii edasi…
Aga rahvas, raisk, on kolinud Internetti juba täna. Ta on sellega reetnud eestluse, kultuuri, kõik püha, mis meil siin on, sinimustvalged ideaalid kaasa arvatud. Aga ta raisk on kolinud juba ära ja ei kavatsegi tagasi välja kolida.
Ainuke võimalus teda tagasi võita, kas veenda tagasi kolima, või kasvõi vaimselt arenema, oleks laskuda talle siia soppa järgi ja ulatada vaimutoidule viiv õng – link, viide oma pabertrükitud raamatule või mõttele.
Te isegi ei pea hakkama seepi tootma ala õnne 13, et näitleja nime kaudu meelitada rahvas teatrisse. Te võiksite lihtsalt olla Internetis olemas, see ei olegi nii kohutav, kui tundub.
PS! Paawo kriitikaga natuke nõus.
Lahutagem maha tavapärased süüdistused hommikuse konjakijoomise kahjulikkusest ja ebaõigest eesti keelest ja , siis jääb järgi väide, et liiga palju linke ja liiga vähe lahtiseletusi.
Kes ei ole kursis kübermaailma alltekstidega, (incl. me), sellele võib jääda kogu tekst natuke liialt krüptiliseks.
pigem vihast pimestatud :-)
ma olen autõs teemat torkinud natuke liiga pikalt mistõttu EPLis Väljataga kommentaar “ega me ometi peaks autõsi muutma ja ega me ometi peaks tellima miskit juriidilist lahtiseletust” andis hullema obaduse kui kuus pinti bitterit…
jahmuidugi tuleks autõs üle vaadata mõeldes veidi ka tulevikule ja sellele samale eesti keele & kultuuri püsimajäämisele – sest hetkel keskendub kultminis koos käiv ümarlaud oma senise ärimudeli kaitsmisele ning hoolitseb selle eest, et mõni viimatine kohtukaotus ei korduks (andes tulemuseks paragrahvid mis näiteks direktiividest ja muu maailma seadustest erinevalt välistavad proxy-erisuse tarkvara puhul jne).
selle juriidilise analüüsiga on aga pigem see häda, et meil on hetkel vist Eestist raske leida bürood mis autoriõigusega kehtivast seadusest veidi laiemalt tegeleks. tõenäoliselt peaks pöörduma ingliskeelse ruumi poole…
Ei tahaks kyll mõistliku jutu kallal viriseda, aga vähemasti Chrome'is sõidab koomusk myrinaga parema tulba vidinatele sisse nagu Viljandi rullnokkade auto teekäänul elava vanamemme elutuppa.
Eks ma ise sain kah selle teema peale kurjaks ja blogisin veidi pikemalt kui peaks.
Lugesin EPLi lugu ja kommentaare ning kuskil ei mainitud Google'i US leppe rahalist poolt, et Google maksab 60 taala per raamat. Soomlased leiavad, et seda raha peaks saama kõik, kellel mõne raamatu US õigused. Lisaks mainib see ITviikko nupp mingit Berni autoriõiguste lepet: http://bit.ly/vkaEK
Varastan raamatu ja maksan 7 sotti kahjutasu, seda ka eeldusel, et sa oma autorlust tõestad — naeruväärne, eks.. Aga (kui ma nüüd kõigest ikka õigesti aru saan) mõnele kirjastusele, kel suur portfell, võib see ikkagi tähendada päris kena kopikat..?
Lugesin EPLi lugu ja kommentaare ning kuskil ei mainitud Google'i US leppe rahalist poolt, et Google maksab 60 taala per raamat. Soomlased leiavad, et seda raha peaks saama kõik, kellel mõne raamatu US õigused. Lisaks mainib see ITviikko nupp mingit Berni autoriõiguste lepet: http://bit.ly/vkaEK
Varastan raamatu ja maksan 7 sotti kahjutasu, seda ka eeldusel, et sa oma autorlust tõestad — naeruväärne, eks.. Aga (kui ma nüüd kõigest ikka õigesti aru saan) mõnele kirjastusele, kel suur portfell, võib see ikkagi tähendada päris kena kopikat..?