pidev-valimistest

Äärmiselt õpetlik lugemine: JS võtab ette pidevvalimised. Õpetlik selle nurga alt, et alati on võimalik leida põhjuseid miks raudtee läbi kukub — näiteks on hobustel väga ebamugav liipreid mööda sammuda ja iga talu juures peatuse tegemine võtab kolepalju energiat.

A tõsisemalt — oluline oleks analüüsida kuidas pidevvalimised muudavad erakondade käitumist. JS lähtub seisukohast, et kõik jääb samaks peale valimiskorra ning tulemuseks on hüperebastabiilne süsteem… Aga kas jääb? Nagu näitavad äsjased kogemused kohukesega toimub kiire kohanemine, strateegiad mängitakse ümber ja olukorda püütakse vastavalt oma vaimuannile ära kasutada. Sellele järgneb keskkonna vastureaktsioon, strateegiate ümbermäng jne. Pärast teist-kolmandat iteratsiooni saabub suht stabiilne ajajärk (VVK.EE on veendunud, et suudab praegust sorti võnkeid üsna kiiresti amortiseerida, enamus valimis-tsirkuse etteasteid saavad laval käia vaid korra).

Olles ka ise pidev-valimiste pooldaja arvan, et pärast esimesi iganädalasi võimuvahetusi õpivad võimutoote valmistajad arvestama muutunud turusituatsiooniga, sest ebastabiilsus pole nende huvides. Vaja on senisest erinevat kommunikatsiooni, uusi eesmärke jne. Ma arvan, et pidevvalimised aitaksid vähendada populismi ja lisada kaalutlemist ning asjade sisulist läbirääkimist. Aga tegelikult oleks meil siinkohal vaja matemaatikuid-mänguteoreetikuid, kes ühe asjassepuutuva simulatsioonimudeli kokku keevitaksid.

Soovitan soojalt lugeda ka Linnari kommentaare poliitikute eetikakoodeksile koos Tõive Kivikase vastukommentaaridega.

Postitatud rubriiki Arhiiv, Foorum. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
  • Olev Vaher

    Pean märkima, et JS on eksinud kui mind kah lisanud pidevvalimiste hulka!

    Esitasin oma idee nüüd uuesti detailsemalt ja üksipulki lahti seletatult ja näidates see millest Viik unistab on ehk just minu ideega ka reaalselt teostatav!

    • Priit

      Heh, Pets, aga sa katseta seda pidevvalimiste värki kusagil endal töö juures. Oletame, et hakkad kirjutama mingit artiklit. Siis kui veel hobune sõitis käis see nii, et kirjutasid valmis ja toimetaja vaatas üle. Nüüd tee nii, et pane esimesed pool lauset kirja ja küsi kohe toimetaja käest nõu, pane veel pool ja jälle küsi. Kui toimetaja ütleb, et selles esimeses lause(poole)s siin peaks teist sõna kasutama siis kasuta. Kui kirjutamine enam hästi välja ei tule (no kus sa kirjutad kui keegi kogu aeg selja taga kaagutab), siis proovi “arvestada muutunud turusituatsiooniga, sea uusi eesmärke ja arenda erinevat kommunikatsiooni”. Mitte, et ma aru saaks mida need “”‘s asjad endast kujutavad, aga jõle kihvt on uusi sõnu kasutada :-)
      Aga see neetud lugu on ikka vaja kuidagi ära kirjutada.

    • Peeter Marvet

      Priit — ma toimetajat niiväga ei jälgi, küll aga teid, lgp lugejad :-) Hetke parteiline kultuur keerleb turusituatsiooniga arvestamise ümber, sellest lähtuvalt on armee parteisõdureid erinevatel kaitsepositsioonidel ja kord nelja aasta takka toimub suurem regrupeerumine. Tahaks tekitada olukorda, kus sõdurid kah mõtlema hakkaksid… Sest kuigi on situatsioone kus sõjaväeline lähenemine ennast ära tasub (näiteks: sõjaväes) ei ole see minumeelest parim võimalikest demokraatia implementatsioonidest :-P

  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.