kirjavahetus KAPO pressikomissariga

Seni kuni tublidest kodanikest abi-komissarid isiklikuks tarbeks aastaraamatu .doc, .html ja .mp3 kujule viisid suhtlesin mina muude inimestega – nende hulgas Holger Roonemaa ja Irina Mikson (seejuures on huvitav, et hetkeks kui Irina vastas Holgerile “võib-olla ei ole ühegagi [vestelnud]” Irinaga juba pikalt lobisenud ning taustalt kostvatest kõnekatketest võis aru saada, et majasisest infosulgu antud teema osas kah ei olnud).

Allpool siis meie telefonikõne kokkuvõte ja Irina kommentaarid selle kohta. Tunnistan, et minu tekstis esineb sarkasmi mida dzentelmen ei kasutaks daamile kirjutades, aga kuna hetkel on meil tegu e-Eesti riigiasutuse e-kompetentsuse küsimusega – isegi kui nad sellest ise aru ei saa – siis ma vabandan Irina ees, aga pean selle teksti avaldamist riikliku julgeoleku seisukohalt vajalikuks.

— — -Original Message– — –
From: Peeter Marvet
Sent: Thursday, May 24, 2007 11:43 AM
To: Irina Mikson
Subject: kokkuvõte

nii,

plaanin avaldada järgneva täienduse oma varasemale postitusele:

Täienduseks eelnevale – mul oli meeldiv vestlus KAPO komissari Irina Miksoniga mille käigus üritasin saada pihta nende organisatsiooni strateegiale mis puudutab avalikkusele suunatud info avalikustamist ja eriti aastaraamatu osas, sest kuuldavasti algab peadirektori eessõna lausega “Meie aastaraamat on lugejaskonna hulgas saavutanud populaarsuse, mille üle on vaid hea meel.”

Irina oli veendunud, et KAPOl on vabadus otsustada mil moel nad seda populaarsust realiseerivad ning põhjus loota, et kodanikud käituvad autoriõiguse-aluste materjalidega seaduskuulekalt. Minu katsed saada konkreetset vastust küsimusele mida nt lehetoimetuses laual oleva aruandega teha tohib – millises mahus tsiteerida või ette lugeda, kas ma tohiksin ka kaamera ees läbi lapata ja tulemuse Youtube’i riputada konkreetset vastust ei saanud, ent me jõudsime kokkuleppele, et mulle saadetakse aasta 2005 ja 2006 aruanded postiga koju ning lisatakse täpne kasutusjuhend.

Tundsin huvi, kas avalikkusele suunatud materjali mahavõtmine ning samas igivanad pressiteated ja tagaotsitavate nimekiri ei või jätta üldsusele muljet olulise riigiasutuse ebakompetentsusest internetiga suhtlemisel ja sain teada, et KAPO peab oma suutlikkust heaks ning suhtleb interneti-üldsusega e-posti teel. Pressiteadete osas sain teada, et koduleht on uuendamisel – millal see protsess algas ja millal plaanitakse lõpule jõuda ei olevat avalik teave ning üleüldse saadetakse need niikuinii ajakirjandusele ning ei peeta vajalikuks seda veebilehel avaldada. Küsisin ka kas on plaanis siis vanad pressiteated maha võtta ja Irina Mikson lubas, et nad kaaluvad minu ettepanekut.

Küsimusele 2003 septembri seisuga tagaotsitavate nimekirja kohta (kas on vahepeal lisandunud tagaotsitavaid või mõni lausa kätte saadud) vastas Irina küsimusega millisest nimekirjast ma räägin – ning tõepoolest, minnes uuesti kodulehele oli nimekiri kadunud ning ma ei saanud vastust küsimusele kas see on kunagi seal olnud või millal siis maha võeti.
Positiivse poole pealt tuleks muidugi mainida, et mult ei nõutud ka eelnevas postituses ja hommikuses KUKU intervjuus nimekirja olemasolule viitamise näol edastataud valeinfo avalikku ümberlükkamist ja vabandamist.

Ausalt öeldes poleks ma viitsind seda kõike kirja panna, aga kuna jutu lõpus tuli kogemustega pressisuhtlejal meelde küsida milleks ma tema vastuseid pruugin siis otsustasin dokumenteerimise kasuks ja selle enne laiemat avaldamist ka “kooskõlastusringile” saata. Küllap on meie vestlus kenasti salvestatud (ma pean igati normaalseks, et KAPO oma telefonidelt tehtud kõned salvestab) ning kui midagi minu väidetes väär tundub saan patsiga komissaridelt vastavad lõigud kenasti MP3-formaadis ülekuulamiseks.

-pets

— — — — — — — — — — — — — — — — — —
Kaitsepolitsei vastus:

Tere,

Olete meie telefonivestlust tõlgendanud meelevaldselt ja subjektiivselt.
Peale selle lisaksin mõned momendid, millest meil juttu oli.

Kaitsepolitsei aastaraamatute osas kehtib Autoriõiguse seadus samuti nagu iga teisegi teose puhul. Oleme paberkujul teinud selle avalikkusele kättesaadavaks, küll aga mitte digitaalsel kujul. Ebaseaduslikult saadud digitaalse piraatkoopia levitamisega kaasneb seadusest tulenev vastutus.
Kirja lisana saadan viited seadustele seoses autoriõiguse kaitsega.

Kaitsepolitsei suhtleb avalikkusega igal võimalikul viisil, seega lisaks e-postile ka telefonitsi, vahetu kontakti ja meedia vahendusel.
Kaitsepolitsei töö eripäraks võrreldes teiste riigiasutustega on julgeolekuasutustele omane tööks vajaliku teabe salajasus, mistõttu valdav enamus meie tööst ja teabest on seadustest tulenevalt juurdepääsupiirangutega, samas kui teistel riigiasutustel on valdavas enamuses teave avalik.

Kodulehe uuendamine on pidev protsess, mis ei jõua kunagi lõpule, seega ei pea võimalikuks Teile öelda ka tähtaega.

Ka ei olnud meie vestlus ja minu vastused Teile sellised, nagu Te kirjutate, kuid siinkohal on minu arvates mõttetu ja läheks ka pikale nende täpsustamine ning ümberlükkamine.

Kirjutise lõpus väljendate oma sarkasmi, millele me ei soovi samaga vastata.

Edu soovides,

Irina Mikson
kaitsepolitsei komissar

Lisa:

Kaitsepolitsei aastaraamatu näol on tegemist avalikkusele suunatud väljaandega. Kuid raamatu väljaandmine, levitamise viis ja autorõigustega seonduvad muud asjaolud on autorõiguse seaduse (AÕS) kohaselt autori otsustada. AÕS sätestab autorile ka mõningaid avalik-õiguslikke piiranguid, mida iga huviline võib ise AÕS-st lugeda. Kaitsepolitsei on levitanud AINULT paberkandjal aastaraamatuid.

Loodetavasti ei ole vaidlust sellest, et kaitsepolitsei aastaraamat on autoriõiguse objektiks. Ka AÕS § 4 lg 6 sätestab, et “teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal.”.

Autori isiklikuks õiguseks on õigus teose avalikustamisele. Autor ise otsustab, millal tema teos on piisavalt valmis, et seda avalikkusele pakkuda. Samuti on üheks autori isiklikuks õiguseks õigus teose puutumatusele. Õigus takistada mistahes muudatuste tegemist oma teoses. Muudatusi võib teha vaid autori nõusolekul. Antud juhul oli kaitsepolitsei üheks eesmärgiks vältida digitaalsel kujul aastaraamatu edastamist eesmärgiga vältida kolmandatel isikutel võimalike muudatuste tegemist selle sisusse, s.t ilma autori nõusolekuta teose muutmist.

Autori üheks oluliseks õiguseks on varalised õigused. Need põhinevad Berni konventsioonil, kuid ka Euroopa Liidu direktiividel ja hilisematel rahvusvahelistel lepingutel (TRIPS, WIPO autoriõiguse leping).

Autori absoluutseks varaliseks õiguseks on õigus reprodutseerimisele. See on olulisim varaline õigus. Ilma reprodutseerimiseta ei saa levitada. Igasugune koopia tegemine, kas alaline või ajutine, digitaalne või mitte jne, on reprodutseerimine. AÕS sätestab, et autori n&oti
lde;usolekuta ja autoritasu maksmata on lubatud reprodutseerida üksnes ÕIGUSPÄRASELT avaldatud teost. Kui keegi on avaldanud kaitsepolitsei aastaraamatu digitaalselt internetis, siis see ei saa mingil juhul olla õiguspäraselt avaldatud teos, kuna kaitsepolitsei ei ole andnud nõusolekut digitaalseks teose reprodutseerimiseks ega edastamiseks.

Teiseks oluliseks autori varaliseks õiguseks ongi õigus levitamisele. Levitada saab vaid materiaalses vormis koopiaid, m.h ka paberväljaandena väljaantud kaitsepolitsei aastaraamatut. Mittemateriaalseid teoseid edastatakse ja kantakse üle ringhäälingus või arvutivõrgus. Kaitsepolitsei ei ole teadlikult kasutanud AÕS sätestatud autorile kuuluvat varalist õigust levitada aastaraamatut üldsusele sellisel viisil, et see oleks kättesaadav kõigile individuaalselt valitud kohas ja ajal, st digitaalselt. Kaitsepolitseiamet ei ole seda autorile kuuluvat õigust ka ühelegi kolmandale isikule üle andnud.

Seega on digitaalsel kujul levitatav kaitsepolitsei aastaraamat piraatkoopia AÕS mõttes, s.t tegemist on digitaalses vormis teose ilma teose autori loata reprodutseeritud koopiaga. Piraatkoopia levitamine on Eestis kehtivate seaduste kohaselt karistatav süütegu ning palume teil hoiduda seaduserikkumisest või see koheselt lõpetada.

Postitatud rubriiki Arhiiv. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
  • Kristjan

    Peeter, mul on väga hea meel, et Sa antud teema tõstatasid. Teistelegi soovin rohkem kodanikujulgust ja aktiivsust!

    • margus

      kapo.ee’sse on vahepeal üles pandud 2005. aastaraamat
      minu mäletamist mööda seda seal veel mõned päevad tagasi ei olnud…
      kas Kapo avastas nüüd, et see ikka avalik on ja oleks pidanud juba aasta tagasi seal rippuma või olen mina millestki valesti aru saanud?!?

    • sepp

      nüüd on siis see hetk, kus isegi mina hakkan vinguma seda “ma-olen-maksumaksja”-hala :)

      KAPO peaks meelde tuletama, et nad ei ole AS KAPO, vaid riigiasutus, kellele kehtib Avaliku Teabe Seadus. Selle alusel peaks KAPO kui teabevaldaja oma aastaraamatu EELKÕIGE netis avaldama, et tagada efektiivne ja kiire ja odav levik materjalile, mis on avalik (kuna ta ei ole majasiseseks kasutamiseks või salajane), mis on ka tellitud maksumaksja raha eest ja mille vastu on huvi suur.

    • ronin

      vabandust, kas kapo plaanib seda aastaraamatut kellelegi müüma hakata, et lausa kaks korda rõhutatakse autori varalisi õigusi?
      üks asi on minu jaoks veel segane. kas kapo aastaraamatu autoriks on kapo või agentuur, kellelt kapo töö tellis? esimesel juhul, mis puutub siia see agentuur, kes osadele blogijatele nõudmistega kirjakesi saadab? teisel juhul, kui autoriks on meediaagentuur, siis miks kapo nii õhku täis läks?
      v-olla on see kellegi jaoks enesestmõistetav, minu jaoks mitte.
      äkki on kogu see kära lihtsalt publicity stunt? tunnistan ausalt, ilma selle kisata ma vaevalt oleksin vaevunud seda üllitist lugema või isegi teada saanud sellise asja olemasolust..

    • georg

      Ma ei saa aru, millest see kisa? Kas see kui teose autoriks on avaliku sektori organisatsioon, annab õiguse teha teosest illegaalseid koopiaid? Kui Jaan Kross avaldab raamatu ja siis sellest pdf-id levima hakkavad, siis ei kahtle keegi, et tegemist on piraatlusega. Kui aga riigiasutus seda teeb, siis järsku Autoriõiguse seadus riigi enda suhtes ei kehtigi!?
      Vastus Peetri kirjale tegi küsimuse minu arusaamist mööda puust ja punaseks. Mõelge pisut enne, kui röökima pistate.

    • hmm

      Me räägime riigiasutusest ja tema varalistest õigustest? Tasuta ja vabalt jagatava teose puhul?
      Olukorras, kus kehtib avaliku teabe seadus, mis ütleb et kogu halduse tegevuse tulemusel loodu on avalik teave, mis teatud puhkudel on juurdepääsu piiranguga? Juurdepääsupiiranguid pole! Millest me räägime?

    • georg

      See, kui teos pole üles riputatud internetti ei tähenda, et tegemist oleks juurdepääsu piiranguga. Kui autor on otsustanud, et tema teost levitatakse mingil kindlal kujul ja mitte muudmoodi, siis tuleb sellest kinni pidada hoolimata sellest, kes on autoriks. Kui sa tahad paberil levitatavat teost lugeda, siis on sul selleks võimalus minna raamatukokku või näiteks küsida Peetrilt. Ühesõnaga leia omale paberkujul eksemplar ja loe.

    • hmm

      ….aga Georg, kes on autor:)? Liiatigi kui KAPO üllitis on käsitletav haldusdokumendina, kukub ta autoriõiguse seaduse kohaldamisalast kolinal välja.

    • Peeter Marvet

      Ma arvan, et me lahendame selle küsimuse kenasti ja palume TOMi vahendusel tagada, et riigi kulul loodud sisu kasutusõigus oleks vaba :-)

      Mina olen täna koolitusel ja saa, aga kas keegi viitsiks ära korraldada? Oleks vaja suhelda miski autõs-juristiga ja uurida konkreetne implementatsioon ja siis käiku.

    • Marek

      Autor saab minuteada olla vaid füüsiline isik…

    • jaah

      Minu jaoks siin tegemist pigem audetsusega seotud küsimusega. Nende kodanikualgatuse korras valminud aastaraamatu elektrooniliste versioonide puhul ei ole kuidagi välistatud, et keegi “oma” aastaraamatu teeb ja selle netti riputab. Samas oleks KAPO võinud sellele kohe mõelda ja oma ametliku versiooni koos hashidega kodulehele panna.
      Pole küll otseselt teemasse aga CIA World Factbook on olemas nii paber- kui elektroonilisel kujul ja seda juba üsna pikka aega.

    • sepp

      autentsust aitab just tagada see, et ametlik versioon on ametlikul saidil võimalkult lihtsalt kättesaadav. mis keelab mul 2005 aastaraamatu kokku kirjutada, ah?

    • Peeter Marvet

      Minuarust on kah autentsuse küsimus: näiteks olles riikliku julgeolekuga tegelev asutus ei usaldaks ma sõnumi edastamist ajakirjanduse tsiteerimisvõime kaela, vaid paneksin vähemasti oma kodulehel avalikult välja…

      (ja kui minu töö peaks tagama mingite teavitusega seotud eesmärkide tagamise, siis ei paneks ma oma kodulehe robots.txt’i * Disallow /)

    • Ingrid

      Ma ei saa ikkagi aru sellest, et kui sellele koduleheküljele on lõppu lisatud hindamise ja kommenteerimise õigus ja lisatud suurelt ja selgelt kiri “SEND to FRIEND”, siis millised õigused selline kiri seal lõpus tähendab?
      Tähendab on ju ikkagi tegemist avaliku internetivariandiga, millele oodatakse vastukaja ja millele loodetakse suurt lugejaskonda sõprade näol.

    • Peeter Marvet

      mmm… sa mõtled seda scribd.com versiooni? see on kellegi kodaniku omaks tarbeks talletatud versioon ning lingid tolle süsteemi standardkujunduse osa. ehk lihtsalt osa interneti võludest :-)

    • Madis

      Isegi kõige suuremas autoriõigusega vehkimise kohas on riik erandiks:
      http://en.wikipedia.org/wiki/Work_of_the_United_States_Government

    • Peeter Marvet

      aitäh Madis, väga hea täiendus :-)

    • Name

      Arvan, et Peeter Marvet lihtsalt ei saa aru, mida talle öelda tahetakse. Tema elab internetianarhia illusioonimaailmas ja saeb sedasama oksa, millel ta ise istub. Kardetavasti pole ta ka teenistust läbinud, see annab päris hea ülevaate, mis tegelikult maailma sündmuste kulgu mõjutab. Tahaks Peetrile üht-teist soovitada. Mitte ähvardavalt, seda mitte. Et Pets, istu maha, võta paar õllet ligi ja loe läbi see: http://www.gwu.edu/~nsarchiv/coldwar/documents/episode-1/kennan.htm

      Ja siis mõtle selle peale, et Kremli praeguse tüürimehe isa oli Stalini kokk. Loodan, et sul ei lähe pärast otsade kokkuühendamist uni ära kaheks nädalaks nagu mul.

      Loomulikult, me kõik tahame oma kodumaad kaitsta. Inimesed Kaitsepolitseis teevadki selle nimel tööd. Aga KAPO-le vett peale tõmbavad “revolutsionäärid” ei saa aru, mida nad teevad. Mitte keegi pole täiuslik, isegi mitte riigi julgeoleku organid — nad on inimesed nagu kõik teisedki, oma halvemate ja paremate päevade, murede ja rõõmudega. Toetame siis neid nende raskes tööd, mitte ärme loobime kive nende õuele. See oleks väga rumal viis nende tänamiseks. Kuni KAPO pole osutunud Eesti iseseisvust õõnestavaks asutuseks, peame seda võtma nagu oma julgeoleku garantiid. Umbes nii, et röövlid väljas naeravad kui me ise oma ukseluku ära võtame, turvamehi mõnitame ja maha teeme ning siis oleme selle juures veel eriti õnnelikud.

    • tohlakas

      Eelpoolkõnelejale:
      Riputage see tekst oma kodulehele ilma kujunduse ja fotodedeta välja. See on avalik teave mida te tegema peaksite, mitte pugema mingi autoriõiguse taha. Järmisena lähevad Eesti Vabariigi sedaused ja valitsuse määrused autoriõiguse alla? Naerukoht.

    • tohlakas

      pimedas toas läpakasse tipitud – kohe kirjavead platsis. Pets, kui viitsid paranda need ära ja kustuta see komm. :)

    • Peeter Marvet

      Name – ma olen alati valmis kõiki aitama. Vahel tähendab see seda, et ma olen kuss ja ootan kuniks asi ise areneb. Aga mõnikord tundub, et ühel, teisel või kolmandal põhjusel oleks vaja progressi kiirendada ja siis ma torgin.

      Hetkel on mulle jäänud mulje, et teise poole tegevustes mängib internet rolli mida asutuse kommunikatsioon ja juristid ei suuda vist päriselt hoomata. Aastaaruanne on piisavalt ebaoluline asi, et selle torkimisega veidi tähelepanu netile tõmmata.

  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.