piraatlus ja patentimine kummitavad

Autor Peeter Marvet | Avaldatud: 26. märts 2007

Kaks lausejuppi tänastest tekstidest kõlasid kangesti MS-poliitiliselt. Kõigepealt tuli EMTi pressikas mobiilis toimivast mesnageri-kliendist (millel muideks on 9-kroonine nädala-, mitte kuumaks):

Erinevalt piraattarkvarast ja muudest rakendustest ei lisandu Messengeri kasutamisel andmeside tasu, nii et kasutajal on võimalik väga täpselt hinnata teenuse kulu.

Loodame tulevikus näha ka kombinatsioone nagu “Erinevalt luuseritest ja muudest mobiilsideoperaatoritest…”.

Ja teine on koalitsioonileppe (esialgne) tekst, kus pealkirja Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika alt leiab muuhulgas:

10) kodumaise innovaatilise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtluse toetamiseks käivitatakse järgmised programmid:
•
innovaatiliste ettevõtete toetusprogramm, mis toetab uuenduslike
lahenduste muutmist rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisteks toodeteks;

• intellektuaalse omandialase teadlikkuse tõstmise programm. Riik
aitab ettevõtteid patenteerimise, tarkvara legaalsuse ja
kaubamärgialaste teadmistega;
• kaugtöö soosimine seadusandluse kaudu

Kõigepealt muidugi rõhutaks patendiamet, et kõik vähegi matsu jagavad inimesed kasutaksid selle koha peal ammuilma kokkulepitud vormi ehk “… patentimise …”.

Aga minule ei meeldi üldse kui mistahes vormis sõnad patentima ja tarkvara on kõrvuti (ja eriti, kui jutt käib IKT-ala ettevõtlusest). Majandus- ja kommunikatsiooniminister Atonen korraldas omal ajal pressibriifingu (kus mina olin ainus pressi esindaja) selgitamaks üldsusele, et Laar on üksik loll kui arvab, et direktiiviga tahetakse EPOs juurdunud tarkvara-patentimise tava “harmoniseerida” mh Eestisse, kus patendiamet muideks tarkvarapatente ei tunnista.

Siinkohal on kohane tsiteerida jupikest EPO pretsedendi-õigusest (konkreetselt T 1173/97 ja T 935/97 kohta mis lõi mõiste further technical effect):

Thus, a computer program claimed by itself was not excluded from patentability if the program, when running on a computer or loaded into a computer, brought about, or was capable of bringing about, a technical effect which went beyond the “normal” physical interactions between the program (software) and the computer (hardware) on which it was run. The [B]oard [of Appeal of the European Patent Office] has not yet decided how such a claim is to be formulated.

Või näen ma tonti vales kohas? Lihtsalt olen täheldanud, et sellised imelikud lausekonstruktsioonid kipuvad tekkima tekstidesse pärast ühe konkreetse ettevõttega konsensuse saavutamist.

Postitatud rubriiki Arhiiv. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.

3 Kommentaarid

  1. Postimehest leitu
    Lisatud 26. märts 2007 kell 23:58 | Püsiviide

    Eks seegi punkt ole puhtalt Microsofti rõõmuks:
    keskhariduse ühe osana saavad õpilased alates 2009. aastast arvutikasutamise oskustunnistuse (AO/ECDL tunnistus);

    Nagu ma seal juba kommentaaridesse jätsin:
    Mille pärast peab keskkooli lõpetaja hankima selle “oskustunnistuse”, mis ei näita arvuti kasutamise oskust, vaid Microsofti toodete kasutamise oskust?

    • Peeter Marvet
      Lisatud 27. märts 2007 kell 07:38 | Püsiviide

      AO peaks olema tehtav ka muudel platvormidel, aga jah – kuniks neid muid pole kusagil sätestatud …

      muideks: “kõik e-riigi teenused peavad olema võrdväärselt kasutatavad enamlevinud operatsioonisüsteemides;” (seda võib muidugi mitmeti tõlgendada, alates enamlevinud olemise kriteeriumist näiteks)

    • Tõnu
      Lisatud 29. märts 2007 kell 11:54 | Püsiviide

      Imelik, kuidas see tarkvara patentimise tont ennast regulaarsete intervallidega ilmutab. Iga ajuga inimene peaks juba aru saama, et tarkvarapatendid on vajalikud ainult suurkorporatsioonidele ja/või puhtakujulistele patenditrollidele, kes kasutavad neidsamu tarkvarapatente kas (väikestele) konkurentidele lajatamiseks või tegelikelt tarkvara arendajatelt raha väljapressimiseks. Aga ikka leidub ka väikeses Eestis idioote, kes arvavad, et tarkvarapatendid hoogustavad innovatsiooni.

      Ja see “arvutikasutamise” oskustunnistus – sama hästi võiks ARK nõuda juhiloa sooritamiseks vajaliku sõidueksami sooritamist kombainiga. (esimene samm selles suunas on muidugi juba tehtud, nõudes sõidukesami sooritamist just ja ainult VW- autoga)