Tehnokratt!

Eeldades, et minu lugejate hulgas on ka mõni vikipeedia-adminn püstitan sellise hüpoteetilise küssa (igasugune seos mainitud ametiga on puhtalt minu fantaasia, lihtsalt päevakohane näide):

Kas oleks mingi viis see asi aktsepteeritavaks kujundada? Mingi disclosure?

Järjekordne Petsi arvutiklassi-koolitus kommunikatsiooni- ja turundusinimestele ehk Vikid, ajaveebid, folksonoomia jne on 16 ja 23.11 - ning nagu ikka on teavitus viimasele hetkele jäänud. Mis üldse ei aita kaasa minu maailmarevolutsioonilise eesmärgi ehk 2.0-võimelise Eesti edendamisele...

Miks? Sest ma arvan, et igasugu suurte kontseptsioonide kõrval oleks vaja hetkel teispool digitaalset lõhet asujatel ehk portaalist uudiste lugejatel aidata kuristik ületada, ning seda õpetades tööriistu kasutama.

Ma vist tagisin paar päeva tagasi viite sellele, et GMail hakkab lõpuks IMAPi toetama - ja samas enamusel meist ju pole veel seda võimalust näha. Tehes kiire otsingu gmail imap sattusin tühjale lehele, millest samas Google'i cache's koopia olemas oli... ning sealt ilmnes, et õndsuse saavutamiseks tuleb GMailis keeleks valida US English - misjärel seadistustes "Forwarding and POP" muutub "Forwarding and POP/IMAP"'iks.

(õigupoolest on ka mainitud help-leht tühi vaid siis, kui sul on keeleks midagi muud peale US English'i)

Merlis on tekitanud teretulnud dispuudi: Laste ajude praadimine intellektuaalse omandiga ja Eilsest postitusest alguse saanud kirjavahetus.

Minu arust on kah see multikas väga jama - alustades sellest, et kodanikust kodus tehtud foto avaldamine ajalehes peaks käima isikuandmete kaitse seaduse alla ja lõpetades tõsiasjaga, et autoriõiguse seadusest lähtuvalt ei ole üldse kindel kas riides jänkud tohivad teineteise pilte netis avaldada ilma selle eest rõivadisainerile katust maksmata.

Teadupoolest saavad sellised Captain Copyright tüüpi ettevõtmised tuntuks vastuolulisusega ning kutsuvad esile massilisi asjatundjate ovatsioone peaasjalikult kiire lõpuga.

Ma rohkem ei tahagi öelda, kui et loodetavasti saavad lastekas.ee ja arvutikaitse.ee (rääkimata microsoft.ee) seltskonnast peagi agarad Michael Geisti, Lawrence Lessigi, Jonathan Zittraini, Siva Vaidhyanathani jt lugejad ning lisaks multika lastele arusaadavuse tagamisele pööratakse järgmine kord tähelepanu ka edastatava sõnumi sobimisele üldisesse kultuurikonteksti.

Alustada võiks lastekas.ee kasutustingimuste inimloetavaks muutmisest, näiteks võiks autoriõiguse osas rakendada mõnda järgiproovitud CreativeCommons litsentsidest (järgigem Regio eeskuju) selmet evida teksti nagu:

Kas ma siis sain nüüd mingil moel mingi õiguse seda multikat vaadata või mitte?

JÄRGMISES OSAS: mida arvavad asjast veebi väikevend, suur vend kes meid jälgib, Robotexil labürindist päästmata jäänud karumõmmi ning väike tüdruk, kellele meeldiks olla Hannah.

Uudised ise on sellised, kui huvi peaks pakkuma: Miks? ja Kas?. Tõenäoliselt annaks seda lakoonilist pealkirjastamist kasutada ka paljude teiste uudiste puhul (näiteks see kolmas seal pildil võiks olla Tohohh?).

Mulle kampaaniad ei meeldi, aga BC edastab ühe kuulutuse ja visates pilgu korraks esinejate listile (alustuseks Ostrat ja Koppel) väidan, et sellest tasuta pakkumisest kinnihaaramine ei tee kellelegi patendi-kaubamärgi-jne teemaga mingitki otsa pidi kokkupuutuvale paha.

Võimalused ja riskid intellektuaalomandi kaitsmisel (30. oktoober kell 9-17 Meriton Grand Hotell Tallinna konverentsikeskuses, regamine seminarid-ät-epa.ee - kohtade arv piiratud!).

Kuna täna on Tehnokratis seltsiks Urmas Kukk Andmekaitseinspektsioonist ja tema kutsumine otsapidi ajendatud mõnedest netis ette sattunud salvestistest, siis olgu need ka siinkohal saate taustaks ära lingitud.

Kõigepealt Michael Geist International Data Protection and Privacy Commissioner's conference teemal sõnas ja videos.

Siis Dr Ann Cavoukian'i loeng Waterloo Ülikooli arvutiteaduse klubile: Privacy by Design.

Ning siis Eben Moglen'i ettekanne MySQL-konverentsilt: Freedom Businesses Protect Privacy.

Ja saates leiab viitamist ka Lessigi plaan pühendada järgmised 10 aastat korruptsiooniga võitlemisele: Required Reading: the next 10 years (Lessig Blog) ja üks teleintervjuu Taanimaalt YouTube - Lessig on "corruption"

Eile jäi EPLis ette uudisnupp Muusikat kuulanud mehaanikuid ootab kohtutee.

Minul on sellega seoses teile järgmine ülesanne: nimelt laob pottsepp Priit parasjagu minu saunamajas ahju ja tõenäoliselt kuulab ka kaasa võetud raadiot (sest muidu oleks tal seal igav nokitseda).

Autoriõiguse seadus ütleb sellise tegevuse kohta nii:

Pottsepp on lahe vana, aga mitte just lähim tutvusring. Minu saun on koht mis pole küll üldsusele avatud, aga kus hetkel viibib määramata arv raadiot kuulavaid pottseppi (ja ma tahaks loota, et nad ikka teost ka tajuvad, aga nagu näha pole see oluline).

Ja siit siis 200 000 naela küsimus: kes peab maksma tasud autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele? Ja kas olukord muutuks, kui ma läheksin ahju edenemist vaatama ja pottsepa kliendina kah raadiot kuulaksin? Aga kui pottsepp kutsuks appi õpipoisi? Ja kui see õpipoiss oleks tegelikult tema pereliige?

Dreamhost jäi mulle meelde miskist Jaanus Kase postitusest või kommentaarist, mäletamist mööda oli juttu 5$-hostingust mis blog.tr.ee puhul välja ei vea ja neist natuke kallimatest asjades 'that actually deliver' ja Jaanus oli veendunud, et Dreamhost saab hakkama. Minu test-host on muidu olnud Bluehost, aga kuna tekkis akuutne vajadus veel mõnda vaadata ning Dreamhost teatas saabumisel oma 10ndast sünnipäevast ja andis kohe teada koodi millega saab hinnast 110,10$ alla - tehes esimese aasta hinnaks 9,30$ - siis arusaadavalt on mul nüüd ka sealne konto :-) Muidu hostingplan nagu hostingplan ikka, pool tera ketast ja tera traffikut kuus, WP ja muude asjade autoinstallerid, üks tasuta domeeniregamine jne jne jne. Toetavad ka WebDAV'i, nii et peaks sealse servu saama endale nigunaksti kõvakettaks võtta (jah? otsides kettalahendusi jäi silma kellegi soovitus Dreamhosti kettaks pruukida; neil on muideks ka miski 'igavese kettaruumi' lahendus mis lubab muuhulgas faile müüa).

[ jah ma tean, selliseid soodus-koode leiab vist pea alati kui veidi netis otsida, aga sedapuhku piisab esilehele saabumisest mis teeb asja eriti käepäraseks ]

Otsides lahendust ühele probleemile sattusin Jungle Disk'i peale - see on 20$ maksev soft mis tekitab sulle virtuaalse lisaketta hoides (või automaatselt varundades) failid Amazon'i S3 ehk scalable storage system peale kus gigabaidi hoidmine maksab kuus 0,15$ ja traffiku giga 0,10$ (lisaks 0,01$ 1000 kirjutamise või 10000 lugemispöördumise kohta). Lükkasin just ühest arvutist mulle vajalikud dokumendid sinna peale, miski giga umbes. Läks 0,23$ ehk võrreldavalt SMSi hinnaga (faile oli palju)...

Konfimine on lihtne, ainult et sa pead AWSis endale konto tegema ja S3 ligipääsuvõtmed kopeerima.

Kogu netis hoitav stuff krüptitakse megapika võtmega (vaikimis AWS võti, aga võiks ära muuta). Ja softilitsents lubab sellesama 20$ eest intsallida ükskõik mitmesse arvutisse eeldusel, et kasutatakse sama AWS kontot.

OMG, ma olen unustanud levitada infot sitemap.xml teemal ning Priit on pidanud kasutama e-posti, bad-bad-bad :-)

Ajasthuvitatud leiavad Kain Kalju vastuses mainitu seletused sitemaps.org (ehk kuidas pingida ja mis asi on sitemap) - ning kuna ma lubasin Kainile, et kui tema implementeerib siis mina promon on Arvutimaailmas ka fookuse rubriigis vastav lugu (tnks, Merlis!). Olgu öeldud, et nädala alguses raporteerisid sõbrad sisuhaldustarkvara tootvast Saurusest omapoolse toe valmissaamisest. Aga tagasi Kaini sõnumi juurde:

Lisaks: 25.09 seisuga oli neti.ee indeksis 55400 saiti, neist 6070 omab robots.txt faili millest omakorda 35 viitas ka sitemap'ile. Samas 32 milj neti.ee indekseeritud URList on 20 miljonit tk 23978 saidis .php laiendiga ehk dünaamilise sisuhalduse poolt kuvatud - kasvuruumi seega on isegi kui Saurus oma lahenduse kõikide klintideni peaks suutma viia :-)

Näidiseks muideks vt http://www.saurus.ee/robots.txt

(järgmine sitemap-toe implementeerinud Eestis sisuhaldustarkvaratootja  või megakasutaja - EPL? Postimees? ÄP? - saab kah ära mainitud aga kõigest kahe viitamisega ja kolmas koht ühe viitamisega, onju? Priit ja teised on teretulnud kah edumeelsetele linkima ;:-)

OMG, they've built a large hadron collider right in my backyard!


Punane nooleke tähistab kohta kus ma selle nädala elan (Saint-Genis-Pouilly, bussiliiklusest puutumata külakeses Ivar Tallo juures). Tegutsen aga pildilt õige veidi paremale jäävas Genfi kesklinnas (vt unitar.org).

Tänud Sirjele kena kokkuvõtte eest. Ja kasutaks tekkinud diskussiooni siin ja meedias pigem konstruktiivsel suunal. Mulle jäi näppu eilne IHT, mille kaanelugu on selline: West is taking fight against terrorism online. Ehk et see, mida Elver õigustatult kardab, on iseterroriseeruv ühiskond mis kenasti kokku võetud tsitaadiga:

"One way of viewing these trends is that the terrorists have won," said Richard Clayton, a computer security researcher at the University of Cambridge who is part of the OpenNet Initiative, which tracks Internet surveillance and filtering practices. "They're making us change our society to counteract, not what terrorists are doing, but what they're threatening to do," he said.

"And what's being proposed doesn't really make any difference for a terrorist, who will find a way around it."

Kuidas me nüüd saaks teha nii, et see arusaamine jõuaks võimalikult paljudesse otsustavatesse peadesse kohale? (jätame korraks kõrvale personaalküsimuse ehk kas küberkaitseliit võiks selles mingit rolli mängida või jaa :-)

Iga korralik propagandaõpik algab soovitusega leida võimalus seostada vastaspoole seisukoht võimalikult negatiivse brändinguga ning kasutada mitte rohkem kui kolme argumenti - millest vähemalt osad on isiklikku laadi ja võimalikult emotsionaalsed. Nii saab kogukonna kenasti vahtu peksma (meenuvad plakatid Saue piiril: "Ütle ei Tshernobõlile!") ning tegelik point jääb tagaplaanile (isegi kui selleks on midagi nii olulist nagu kodukohas toimuva  inimestega läbiarutamine). Barikaadidele tõusmine on parim vahend sisulist diskussiooni vältida.

Mulle meeldinuks Elver kampa saada - sest suur hulk küberkaitsega seotut vajaks sisulist kriitikat mitte lihtsalt meedias ilmunu kallal meedias igisemist - aga kuna ma ei pidanud kohaseks põhjendada miks talle oleks asjasse süvenemine kasulikum publitsistlikku profiidi lõikamisest ... siis mis parata.

Aga tagasi teemasse, ehk mida MINA mõtlen küberkaitseliidu all ja kuhu suunda mulle meeldiks seda ideed nügida.

Ma tooks välja kolm osapoolt:

• need kes teavad mis toimus, aga peavad oma süsteeme paremini kaitstuks kui nad sellest täpsemalt ei räägi
• otsustajad kes teavad, et midagi toimus ning nõuavad sellise korralageduse vastu rangete meetmete tarvituselevõttu
• kõik ülejäänud, jagunevad omakorda otsustajate pooldajateks ja ... ütleme, et skeptikuteks

Mina ise olen sellises huvitavas olukorras, et ma kipun üsna karmilt kritiseerima otsustajate tegevust, pean oluliseks osa teadjatel oleva info kättesaadavaks tegemist veidi laiemale seltskonnale (võimaldamaks argumenteeritud otsustamist ja kriitikat) ja samas istun ka kritiseeritavatega sama laua taga. Kui võtad igiseda, siis ole valmis seda tegema ka näost näkku ning oma lahenduste eest seisma.

Sellest lähtuvalt näen küberkaitseliidus pigem sotsiaalset võrgustikku või suhtlusplatvormi, mis lubaks skeptikutel julgelt käia välja analüüsid mille kohaselt mingit erilist rünnakut nagu polnudki ja seepeale huviga jälgida mida kostab vastuseks näiteks Jaan Priisalu. Või siis uurida mida Eneken Tikk arvab kehtivast seadusandlusest, rahvusvahelistest tavadest ning vajadusest midagi muuta (tema ja Ants Nõmperi kohe-kohe ilmuva infoõiguse õpiku peaks muideks kuulutama IT-seltskonna kohustuslikuks kirjanduseks)... Ja siis on meil SIVAK, mis ei ole mitte vilkuvate tuledega küberlahingu operatsioonidekeskus vaid üsna tavaline teadus & õpetus ning selle juures inimesed, kes minu ammuse kogemuse kohaselt suudavad mistahes teema korraga arusaadavaks ja huvitavaks rääkida.

Sellise diskussiooni loomiseks võib kaaluda mitut võimalust. Ma saan aru, et Elveri ettekujutuses võiks keegi anda ITneegritele piisavalt pappi ning siis tuleks argumenteeritud kriitikat ja dispuuti mis mühiseb. Aga mulle meeldiks kui laiemal seltskonnal oleks otsesem ligipääs inimestele, kes reaalselt valdavad infot.

Ma ei taha, et mina või keegi teine oleks infomonopol - usaldaks vahelduseks inimeste võimet ise oma peaga mõelda, sest propaganda-paranoia pole põrmugi parem kui iseterroriseeruv riik. Akadeemik Ülo Jaaksoo välja käidud vabatahtlik küberkaitseliit tundub olema ka teisele osapoolele vastuvõetav mängupartner, miska kasutaks ma juhust ja pruugiks seda infokanalina.

Kolleegid altexist otsivad disaini- ja koodimeistrit. Valib pigem PHP kui DHL'i, ei pea Javascript'i kohvipiibliks, eelistab XMLi ja CSSi HTMLile, ei lase ennast haneks tõmmata väitega nagu oleks KLMN tähtsaim web3.0 arendusvahend (vaid hoopis 26ndal kanalil saateid edastav telejaam Great Falls'is Montanas, ja vikipeedia juba ei valeta sellistes küsimustes), oskab vahet teha MySpace'il ja MySQL'il ning kogu seda alfabeedisuppi ka töös kasutada :-)

Sten ja Kristjan on jõudnud juba viidata nädalatagusele foorumile Visioonist lahendusteni, kus Aaviksoo ettekandele järgnesid paar huvitavat küsimust. Neist esimene oli Ülo Jaaksoo ja "küberkaitseliit":



Google Video'st leiab ka terve ettekande.

Mõistagi leiab sellele nii poolt- kui vastuargumente. Jah ma saan aru, et küberrünnet võib võtta ka kui müüti ja brändikampaaniat... Aga olles kevadel veidi nina toimuvasse toppinud - ja ka hetkel küberjulgeoleku strateegia väljatöötamise juures väikest viisi tegev - julgen ma väita, et meil on ikka üsna palju õppida (ja teineteisele õpetada), kui me selles keskkonas riigina olemas tahame olla.

Mu kaasa arvas sõna "informaatikanõukogu" kuuldes, et ma lähen kohtuma hulga vanakooli professoritega - sest keegi ju tänapäeval ei kasuta enam sõna informaatika. Tõepoolest. Tervitatav vähemasti, et see pärast pikka pausi uuesti kokku kutsutakse, loodetavasti mitte viimast korda sellel viisaastakul - ja seltskond koosneb tegelikult pigem ärist kui akadeemikutest, kuigi mõistagi on esindatud ka ülikoolid ja haridusminister.

Aga päevakord on järgnev (kuna sellel puudub märge "ametialaseks kasutamiseks") ja ma seda veebist ei leia, siis puhtalt isiklikuks mugavuseks panen koos linkidega välja:

1. Sissejuhatus.  (Juhan Parts)  ~ 10 min

2. Küberjulgeoleku strateegia väljatöötamisest (Mihkel Tammet)  ~5 min

3. ID-kaardi ja mobiil-ID eelistamisest vähemturvalistele autentimisviisidele. (Tõnu Günberg) ~ 10 min

4. EL ministrite e-Valitsuse deklaratsioonist. (Mait Heidelberg) ~ 4 min

5. Järgmise nõukogu eeldatav aeg ja võimalikud teemad. ~3 min

Olgu siia lingitud ka CapGemini raport Euroopa e-valitsuste hetkeseisust (PDFile ligipääsuks kasutaja bugme_not@example.com parool bugmenot).

Tehnokratti tabas huvitav Hiina spämm/skämm ja kuna puudub igasugune põhjus meid ainsaks kirjasaajaks pidada siis olgu see siinkohal ära toodud (ÄP jt ärimeedia-kanalid on eriti teretulnud seda uudist kajastama ning potentsiaalset sihtgruppi asja olemusest inffima :-). Kiri ise selline:

Pole kahjuks viitsimist nendega pikemasse dialoogi astuda, Google'i otsing longyu.org.cn kohta (kiri tuli aadressilt jeff@...) annab tulemuseks foorumipostituse, kus ShangHai LongYu Information Technology Ltd. Co. on kenasti swindler'ite listis sees.

Aga ma pakun välja teooria, kuidas skeem töötab: tehnokrati manager vastab, et ei mitte mingil juhul ei tohi sellist domeeninime Efid Investmentile anda, mispeale Jeff vastab et fine, aga teate enamus Hiina domeeniregistreerijaid ei ole nii eetilised kui meie, miska sügav soovitus oleks see domeeninimi kohe ja nüüd endale regada, teile tundub see vahest keeruline aga meie võiks selle xyz tollari eest ära teha jne.

Lahtine on vaid see, kas pakutakse ka mingit erilist kirvehinda, kas veendakse ostma mingeid mõttetuid lisateenusi (sest näiteks .cn omamiseks on vaja reaalset postiaadressi Hiinamaal või registreerida Hiina MTÜ?) vms kreatiivset.

Kes viitsib asja ette võtta saab minu õnnistuse ja e-postiaadressi koertevarvimine-ätt-tehnokratt.ee ajutise kasutusõiguse. Ning kui tulemus on piisavalt pull siis loomulikult ka võimaluse Jeffi üle raadio-eetris irvitada.

tervitustega esimese kosmoselennu aastale pühendatud nuti-saate 69 tiimile: Jaan Felsland - Kosmonaut


Jaani ajaveeb, muud lood, kosmonaudi sõnad

Lisatud: Georg kirjeldab salvestuspäeva: pudelrakett ja munamaandur

tervitustega emakeeleõpetajatele: Machine is Us


Lisatud: Sanna kirjutab pikemalt üritusest kus me Henrikuga laup hommikul esinemas käisime ja mida sai alustatud Machine is Us video näitamisega :-)