õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi

Lnr teavitab Ajuloputuse läbisaamisest. Lõpu-festil esitas ta loo, mida polnud kordagi tuuri käigus ette kandnud — ehk jopakolla (kas Arnold Rüütel võib tulevikus Eesti Ekspressi loata oma fotot jagada või memuaare avaldada?). Mulle meenub, kuidas ma esimesel, Pärnu päeval (minu pildid Flickris), pärast kõige äralõppemist selle teema jaotusmaterjalidest leidsin ja peaaegu-et-valjusti-kiruma hakkasin: darn et ma ENNE seda ei märganud, sest ma oleks päris kindlasti suutnud selle ettekandmisele pushida. Aga me arutasime see-eest sügavuti küsimust “mida mõjutab sektsioonkapi taha panemata jäänud tapeet”. Äärmiselt eestlaslik. Nagu Aavo Kokk (kellel ajaveebi ei ole ja kelle arvamisi EPL.ee ei avalda) ütles

see on kujund [ja palun ägre kulutage oma kallist aega selle sõnastuse üle vaidlemisele], mis ütleb, et kui otsustad, et paned kapi seina äärde ja sinna jääb see igaveseks (mida teadvustad siis, kui otsustad sinna taha mitte tapeeti panna), siis on innovatsioon surnud. Arenevad vaid need inimesed, kes ja firmad, kes teavad ja usuvad, et pole olemas igavesi lahendusi.

Enivei. Hakates kinni Linnari pakkumisest olla abiks hullu asja tegemisel on mul 2 pakkumist (loomulikult on teretulnd ka kõik teised kampalööjad) seoses läheneva Kinobussiga:

• Ma tahaks Kinobussi töötoa raames promoda CreativeCommons’it. Teeks sedapuhku nii, et kasutaks ainult (cc) musa ning litsentsiks kogu loodu (cc) alusel. Meil oleks vaja (1) artikkel Kinobussi Teatajasse mille ma lubasin tagada (2) piitsutada kõiki neid sõpru ja võitluskaaslasi kes on lasknud CC lokaliseerimise rajalt maha ning asi asi megaäkiliselt rajale lükata, asjaosalised teavad ise kes nad on (3) et ühiskondlikuks karistuseks selle loo korduva ettekandmata jätmise eest toodaks Ajuloputuse tiim Kinobussi jaoks 5-minutise video, mida me saaksime mängida igas Kinobussi peatuspaigas töötoa-filmide ette ja mis seletaks keskmisele küla-eestlasele lahti Lessigi ilmavaate ja eriti (cc). Lõppeks on ju Linnar meist ainus, kes on Lessigiga isiklikult kokku sattunud, onju?
• ma tahaks Kinobussile külge pookida fabLab’i (kuula Neil Gershenfeld’i keynote’i ETech2005’l) või midagi feral robotic dogs laadset. Selleks on mõistagi vaja lisaks Linnarile ka Ahhaa ja Energiakeskuse abi.

Miskipärast ma arvan, et need 2 teemat käivad väga hästi kokku.

BusinessWeek’i blogist: “the individual newspaper brand is no longer the unit of consumption“. RSS muudab infotarbimisharjumusi.

Paar linki mis ka mul endal nõuavad veel pikemat süvenemist, aga et hommikul metsas&mereääres ei ununeks panen kohe kirja:

Dave viitab Shifted Librariani peale kes viitab Kevin Hale’i kirjutisele The Importance of RSS ja… ma kasutan siinkohal lugemissoovitusena Dave’i välja valitud tsitaati mis peaks olema piisav:

“After two weeks of diligent posting and tagging, Google gave us a little over 50 referrals while Del.icio.us gave us over 700.”

Teine öine leid on wikitorial, LA Times on nimelt otsustanud juhtkirja loomise anda wikisse. Ross Mayfield kirjutab Corante Many-to-Many’s pealkirja all Wikitorial Fork (jõudes tõdemuseni, et asi areneb vingelt aga kardetavasti toimetuse jaoks liiga kiire tempoga). Kes lugeda ei viitsi võib taustainfot ammutada ka selle nädala On the Mediast, MP3 leiab siit.

Nädala alguses jutuks olnud lennureisijate mahajätmise lugu ei maksaks veel maha matta, muuhulgas saatsin ma kirjad tll.aero ja consumer.ee inimestele ja sain ka kaks vastust.

Kõigepealt Tallinna Lennujaama vastusest:

Mis puudutab küsimust check-in laudade kohta siis kuna Tallinna Lennujaamas on 2 maapealse teenuse osutajat: Estonian Air ja Tallinna Lennujaam siis on pooled check-in lauad Estonian Airi käes ning pooled meil. Põhjus, miks Estonian Air ei kasuta meie laudu ning vastupidi on hoopis tehnilist laadi, ehk siis check-in süsteemid on erinevad. Hetkel otsime tehnilisi lahendusi, mis sobiks kõikidele lennufirmadele ning võimaldaks check-in laudade ristkasutamist.

Seega on olemas tehniline probleem mida kaks firmat pole suutnud omavahel õigeaegselt lahendada, lennujaam töötab kuuldavasti planeeritud võimsuse piiril ning … reisijad on süüdi? Tehnilise probleemi ainsaks lahenduseks on varem kohale tulemine?

Teisipäeval kirjutasin aga Tarbijakaitseametile, sest Postimehes ilmus Hindrek Riikoja lugu Oslo lennule hilinenud võivad jääda kahjutasuta mis algab nii:

Tarbijakaitseamet ei rutta pühapäeval Estonian Airi Oslo lennult maha jäänud inimestele kahjutasu välja mõistma, sest on selgusetu, kelle süül reisijad maha jäid.

[…]

«Kui lennujaamas on pikad järjekorrad, on loomulikult väga raske tõendada, mis kell keegi lennujaama jõudis,» ütles tarbijakaitseameti pressiesindaja Kristina Vaksmaa.

Kui juhtunus on siiski süüdi Estonian Airi liiga aeglane teenindus, on inimestel sõltuvalt ooteaja pikkusest õigus kuni mõne tuhande krooni suurusele hüvitisele.

Küsimus pole ju selles, kas Estonian Air teenindas konkreetsel juhul aeglaselt või mitte. Probleem on protsessi pikaajalises korraldamatuses, millest on meedias olnud varemgi juttu… kirjutasin nii:

Paluksin tähelepanu pöörata seigale, et antud puhul pole tegemist aeglase teenindusega (palju aega kulub n inimese teenindamiseks), vaid klienditeeninduse korraldamatusega. Kui lennujaama 1,4 mil/a planeeritud reisijate läbilaskest on sellel aastal plaanis ära kasutada 1,3 mil/a, töötavad pooled check-in lauad ja puudub toimiv lahendus reisijate prioritiseerimiseks — siis sellega kaasnebki jama!

Mulle tundub, et TKA jõuline sekkumine on vajalik, sest olles eile rääkinud Estonian Airi esindajaga väidavad nad, et Tallinna Lennujaam lihtsalt ei võimalda neil teeninduspinda laiendada hoides poolt check-in ressursist koormamata. Reisijate huvide kaitseks oleks oluline, et TKA endale sellise teeninduse probleemid ja võimalused selgeks teeks ning aitaks (a) kahel firmal ühise keele leida (b) leida maailmast näiteid selle kohta, kuidas toimub analoogsetel juhtudel rahvamasside haldus.

Tarbijakaitseamet otsustas sedapuhku rutata ja saatis mulle järgmise vastuse:

Vastuseks Teie pöördumisele teatame, et kahjuks olete Tarbijakaitseameti seisukohti valesti mõistnud. Pühapäeval Tallinna Lennujaamas toimunu hindab ka Tarbijakaitseamet ebapiisavalt korraldatud klienditeeninduseks.

Tarbijakaitseametile hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal oli tegemist reisijate lennureisist maha jätmisega vastu nende tahtmist ning sellisel juhul on reisijatel vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 261/2004 õigus hüvitisele.

Teie poolt viidatud lauses, mis ilmus Postimehe artiklis, ei olnud kajastatud ameti poolt edastatud seisukohta.

“Viidatud lause” all on siis mõeldud seda jutumärkideta lõiku Kristina Vaksmaa tsitaadi all. Uurisin Hindrek Riikojalt mis on tal seepeale enda kaitseks öelda ja ta oli veendunud, et pole midagi valesti kajastanud. Vot. Võiks veel lisada, et vastavalt määrusele 261/2004 on õigus nõuda hüvitust kui ollakse lennujaama jõudnud lennufirma poolt soovitatud ajal — kusagil pole juttu sellest, et 6 väravaga lennujaam ei tohiks nõuda kohalesaabumist 1,5-2 tundi enne lendu (tõsi, vaikimisi-ajaks loeb määrus 45 minutit, mis nähtavasti on siis enamuse maailma lennujaamade jaoks normaalne). Tundub, et TKA lahmib standardvastustega. Või mis teie arvate? Ja kas Estonian Air’i viimase aja piletitel on info selle kohta, et peab 1,5-2h varem kohal olema? (ma usun, et määruse mõttes reisijate teavitamise alla ei kuulu see, kui “lehes on kirjutatud”)

Priit Tamboomilt väga hea del.icio.us’i tuvustus Tudengiportaalis: del.icio.us rakendamine. Seletab lahti miks ja kuidas del.icio.us’i pruukida ning arvustab pikemalt ka minu del.icio.us/riigikogu “automaatkasutajat”. Erilised tänud kitsaskohtade lahtiseletamise eest: ma olen nende peale mõelnud süsteemi luues, aga pole kirjutanud sest see nõuaks kedagi vaidluspartnerit kes tagsonoomia / folksonoomia pointi veidi sügavamalt mõistaks… Noh ja kui see Priidu näol on olemas siis on mul hea vastata (a loe enne kindlasti del.icio.us rakendamine läbi, võid vaadata ka minu screencasti).

Ma olen nõus, et automaatmärgendus läheb lahku üldisest del.icio.us’i kontseptsioonist — olles oma olemusest lähtudes tehniline ja ebaloomulik. Aga ma käsitlen seda kui “seemnesisu” mis võimaldab asjast huvitatud kasutajatel ehitada “ametlikule materjalile” ümber laiem kontekst või noppida välja enda jaoks olulist: kui ma olen “oma kasutajaga” sees näen ma iga del.icio.us/riigikogu juures copy-linki mis lubab vastava URLi minu juurde kopeerida ja siis ma võin selle juba märgistada nii, nagu mulle rohkem meeldib (“merendus” või “inimõigused” või “ehääletus” vms). Ja ma tahaks edaspidi ehitada midagi sellist, mis suudaks näiteks del.icio.us/kopamees märgendusest ära tabada “660SE” ja “riigipiir” seose ning midagi sellega ette võtta. Sest mitme inimese esmane reaktsioon on olnud “oh jess, kas ma saan siit tellida endale RSSi kõige keskkonnakaitset puudutava kohta?”

See kiirelt vananeva / eluagse lingi kitsaskoht … sõltub sellest, milleks sa linke kasutad. Kui ma töötan mingi eelnõu kallal (olgu “mina” siis uuriv ajaveebnik, kodanikuühiskonna-aktivist või mõne riigikogu komisjoni nõunik) on kogu toimuv kommunikatsioon oluline kontekst mille juurde ma tõenäoliselt tagasi tulen viitamaks, valimaks tsitaati või … mõne uue teadmise valguses ülelugemiseks. Ja ma tahan, et see kontekst oleks mugavalt edastatav teistele, nt uuele kampaaniaga liitunud aktivistile, riigikogulasele vms. Mul on oluliselt lihtsam seda teha kasutades viidatus seemnesisu ja avalikku tagsnoomiat.

Aga nagu juba öeldud, tänud Priidule arvustuse eest, need taustad vajasid kindlasti lahtiseletamist :-) Jamuideks, kui keegi midagi del.icio.us/riigikogu teemalist kirjutab või märkab, siis märgendagu palun see kui deliciousriigikogu, nii on hea teema arengut jälgida.