õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi

Ross’i mitme-päeva-tagune postitus jäi silma: Editorial Structure and Social Media, viitab John Battelle’i postitusele On The LA Times, Kinsley, and the Wikitorial. Ma nüüd mõtlen kas panna siia tsitaat Ross’ilt või John’ilt, a paneks vist siiski Ross’i oma:

The traditional editorial structure that we call journalism was created by a community, of journalists. Part of the problem all along is that readers were not part of this community. As new communities are formed and old ones evolve with social media, not only do editorial structures need to emerge from the bottom up, but the social contracts that bind the top and bottom.

Sobib väga kenasti kogu ajakirjandus/-veebindus teema juurde…

Täiendet: üks teine link kah: David Berlind kirjutab ajakirjanikest/-veebnikest kes lähevad välja hea õnne peale ja kes teevad põhjalikku faktikontrolli… (via Micropersuasion)

Henrik jätkab laupäevase saate teemal, muuhulgas viidates Hõbe mis-on-tekst arutlusele. Mida ma kommenteerida tahaksin, sest interneti puhul võib esimeseks lugejaks (ehk siis tekstiks muutjaks?) olla ka otsimootor (laiemas mõttes, st lisaks Google’ile ka Technorati jne) mis “teksti ellu äratab” ja teised lugejad kohale juhatab. See interneti ökosüsteem ei ole üldse nii lihtne, et sul peaksid nagu enne juba miskid lugejad olema jne :-) Ja ma eriti ei kurvastaks lugemata blogide pärast — küllap tellib nendegi RSSi või Atomit mõni sõber või sõbrants keda autori kassi läbielamised huvitavad. Siia sobiks hästi linkida Ross Mayfield’i Ecosystem of Networks. Kes viitsib pikemalt lugeda võiks ette võtta ka Joi & co Emergent Democracy…

Räägime tänases saates ajaveebinduse/ajakirjanduse teemal, Henrikult teksti sellel teemal tema ajaveebis. Jaano-Martin Otsa arvamused pikemalt siin.

Merlis tahab teada, miks “poroloonist kosmoselaevaga” kogu aeg miski jama on. Põhjuseid palju, aga tooks välja lihtsa ja keerulise selgituse:

• Katsu palun minu kunagine Turist-ratas käima saada, oli omal ajal tehnoloogia viimane sõna. Kas mäletate neid väntasid, mis mingite kiiludega külge käisid? Ja sujuvalt pööratavaid käiguvahetajaid? Nüüd takkajärgi tundub ikka ilge risu olevat…
• Loe Jerry Pournelle’i kosmose-pabereid, lisaks ka Pournelle-Possony-Kane külma-sõja-aegset raamatut The Strategy of Technology. Süstik jookseb läbi teisest peatükist (süstiku käimashoidmine on pigem poliitiline akt kui tehniline kaalutlust), aga kõik muu on kah väga õpetlik lugeda.

Eelmise nädala saates sai igisetud mh EMTi kuumaksulise GPRSi kallal, mis vaikimisi ei teata üleminekust ettemakstud megadelt kirvehinnaga megadele. Ja mille jaoks vähemalt mina ei suuda kunagi välja mõelda, palju mul neid megasid üldse vaja on järgmine kuu (olgu öeldud, et mahu ümbermõtlemine maksab 59 krooni, nii et ega ikka eriti ei tasugi mõelda).

Tänase seisuga on 30st megast kasutatud 18 ja nii ma siis kasutangi neid ülejäänuid blogimiseks, “et raisku ei läheks”. On ju idiootlik?

Ahjah, päeval tegin hanza.net’is ühe ülekande. Süsteem käis sigamega aeglaselt — no loomulikult, sest selle paari veebilehe näitamise ajas kogunes mul traffikuks 0,75 megabaiti! Ei kujuta ette, kuidas …

LAUPSES SAATES: räägime Riigkontrolli arvamistest riigi IT juhtimise ja arendamise osas. Selgitavad kontrollaruande autor Rein Harjo ja Margus Püüa RIA‘st. Aruande terviktekst on abiks lugemine, mh kirjeldab ära lähiajaloo pöördepunktid ehk kuidas me tänasesse seisu jõudsime. Ilmneb, et tõmbetuuli trotsides on saanud tegutseda vaid Tiigrihüppe Sihtasutus (kindel raha, projektipõhine juhtimine, selgelt püstitatud eesmärgid ja mõõdetavad tulemused), Sihtasutus Vaata Maailma (mis on ära teinud mitmed riigile üle jõu käivad ent olulised pisiasjad) ja RIA ehk Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus… Saade on podcast.kolhoos.ee juba üleval, muideks :-)