Kaks ja kaks on kokku neli, õpetas eile papagoi Peedy mu poegadele (mispeale nad tõusid täna hommikul 6:15 üles, et arvutamist jätkata).
Aga sama hästi nagu kaks ja kaks annavad kokku nelja ka need lood:
Kaks ja kaks on kokku neli, õpetas eile papagoi Peedy mu poegadele (mispeale nad tõusid täna hommikul 6:15 üles, et arvutamist jätkata).
Aga sama hästi nagu kaks ja kaks annavad kokku nelja ka need lood:
Henriku “juhtkiri” väärib igast asendist viitamist, palun levitatagu massiliselt: Pangad ähvardavad ID-kaardist loobuda
Täiendet: 24 tundi ja 14 lugejate kommentaari hiljem jõudis Henriku juhtkiri ka grupi inimesteni, kes hakkasid Henrikule helistama ja seletama, et asi on pigem vastupidi: ID-kaardi teema täienduseks. Miska on muidugi kahetsusväärne, et asi ühepoolik oli ja mina kah võimendasin, aga kahjuks ei ole mul hetke seisuga võimalik aidata Henrikul (ja endal) pattu heastada linkides infole selle kohta, et tulemas on näiteks “Vaata Maailma 2” (nende värskeim uudis on 05.07.2004) või palju muid positiivseid arneguid (näiteks sk.ee viimane uudis on valimiste-eelsest ajast 20.09.2005). Loodan, et ma vähemalt niipalju võisin öelda.
Selle asemel lingin oma kolumnile, mille kirjutasin Henrikule / [digi]le umbes kuu tagasi: e-soolvesi edupohmellile ([digi] ise pole kahjuks veel netiajastusse jõudnud). Ütleme nii, et 3,5 aastat riigi ja sk.ee asutajate süstemaatilist … apaatsust on minu kunagise tahtmise IDkaarti propada veidi ära jahutanud. Aga võibolla olin ma ise liiga sinisilm arvates, et raha ja riik kokku saades 300++ milli maksva projektiga midagi asjalikumat teevad kui “vaikselt tasku kaudu sügavad”.
Jah loomulikult on sellel kõigel hästi mitu tahku. Meil on tänu Vaata Maailmale Digidoc, tänu grupile kodanikele eValimised ja palju muud kah veel (ja sk.ee on sertifitseerimiskeskusena sigahead tööd teinud, julgeksin ma vastupidise info puudumisel väita). Aga 20tuh e-kasutajat 800tuhist kaardisaanust on tiba sitt tulemus, olgem ausad. Kusagil on projekti ikka pikemat aega sigahästi torpedeeritud. Ja mind väga huvitaks, et kes ja miks.
Äkki need kodanikud kes Henrikule helistasid nüüd helistavad ükshaaval (või konverentskõnes) mulle kah, 56 565 565, ning aitavad lahendada pikaaegse südametunnistusepiina — et ma olen avalikult promonud miskit asja, mida tegelikult keegi ei plaaninudki enne miskit hiljutist uus-kokkulepet realiseerida. Sest paraku pean ma enne uute tugiprojektide haipimist asja endale ikka väga hästi selgeks tegema. Ning ma heameelega räägiks sellest pärast konverentskõnet ka avalikult.
Enamuse asjassepuutuvaid linke leiab veidi allapoole kruttides või Silver Meikari ajaveebist.
Saate lõpuks sai ette mängitud Priit Hõbemägi kasutajate/lugejatega suhtlemist puudutav mõttearendus ajaveebi-seminarilt, kogu seminari audio on kuulatav ettekannete kaupa aadressilt http://akamai.kolhoos.ee/tehnokratt/podcast/bloginar2005, konkreetne tsitaat Tarmu Tammerki juhitud paneelist [ mp3 link] mis käsitles ajaveebida ja ajakirjanduse suhet ja kus osales ka Priit Pullerits.
Kuna ma posti ei suuda miskipärast saata, siis Robotex 2005 tulemused meedia jaoks:
Juunioride klassis:
Justnagu eelmise reede ajakirjanduse/eetika/neti seminari jätkuks kutsub Urmas Sander võitlema reimiga:
See on ikka nii, et kõikse valjema häälega räägivad mingil teemal just need, kellede jaoks see teema uus on. Ju on see siis loomulik, törts edevust + siiras soov jagada uut (ja veel hägusat) teadmist, mis seal’s ikka. Lood on aga kehvad siis, kui selline tegelane kuhugi kirjutama hakkab või raadiosse – telekasse tikub.
[…]
Ajakirjanik, palun uuri oma ala proffidelt, ja asjatundjad, võtke rohkem sõna. Sellel töllmokal on võim, teie kohus on meid harida, hoida meid suurte rumaluste eest.
Urmase leidsin tänu piraajale. Mis ma küll ilma piraajata teeksin? Minu maailm oleks väike ja kägardunud nagu ajaleht!