netiohud ja taustsüsteem

Tiba enne seda kui ma eile koju jõudsin olla meil käinud küsitleja tegemas uuringut mis käsitleb internetiga seotud ohte – leidsin köögilaualt mingid lehekesed kus jagatakse lapsevanematele elementaarsed soovitused ja soovitatakse liituda (ingliskeelse) uudiskirjaga. Kõigepealt muidugi huvitav turu-uuringu taktika, et jagada pärast välja ka õiged vastused, kodanik läheb loeb ja laksab käega vastu laupa hüüatades “ah nii oleks pidanud vastama”… loodame, et nad välistavad järgmiste küsitluste puhul juba lehekesi saanud elanikkonna segmendi.

Aga ma küsisin kaasalt, et kas oli ka mõni selline küsimus mis puudutas arvutikasutuse positiivset poolt. A la kas lapsed saavad mingit tolku kõigest sellest arvutivärgist lisaks Youtube’st crazy frog’i vaatamisele ja potentsiaalsele kokkupuutele pornoga. Ei olevat olnud.

See natuke häirib mind (ja sundis kirjutama). Loomulikult on igaühel vabadus teha täpselt selliseid küsitlusi (koos propa jagamisega) nagu ta soovib, AGA … mõtleks korra küsitluse peale stiilis:

  • kas teie laps on sõitnud autoga?
  • kas te olete kunagi näinud autoõnnetust?
  • sh surmaga lõppenut?
  • kuidas mõjub teile suure verekoguse nägemine?

Tulemuseks saame mõningast liiklusteemalist arvamust, aga mida täpselt me teeme infoga selle kohta kui paljud on näinud liiklusõnnetust ei oska ma öelda. A la “On teil kunagi halvasti läinud? Kas te olete samal päeval ka mõnda musta kassi näinud?” Jee…

Tuli lihtsalt meelde lugedes danah boyd’i postitust Deception + fear + humiliation != education

Postitatud rubriiki sahteldamata asjad | Kommenteerimine suletud

photoshop, PDF ja kõikmuu (neile, kes juhivad)

Asjaolude soodsa kokkulangemise tõttu on mul äkiline vajadus ja võimalus teha juba sel neljapäeval (13.mai 2010)üks koolitus mis on reeglina tuntud pealkirja “Prepress neile kes seda ise ei tee” all – toimub arvutiklassis ja me mängime päeva jooksul läbi tüüpilise trükise teekonna ideest teostuseni pannes rõhku töökorraldusele ja katsudes vastata kõigile küsimustele suundadelt:

  • miks on juba piltide valikul oluline teada, kas töö läheb kaetud või katmata paberile ja miskõikmuu paberist sõltub? millisest pildist saab arvutis saia teha ja millisest mitte?
  • misasjad on värviprofiilid ja trükikvaliteeti puudutavad standardid mida peaks nõudma / mida meilt nõutakse? miks värviproof ei lähe (või ikkagi läheb?) kokku trükiga?
  • mida tehakse programmides nagu Photoshop, Indesign, Illustrator ja Acrobat – ning mida trükikoda/repro sellest jadast tulnud PDF-failiga pihta hakkab (selle kõik mängime omal nahal läbi, eelteadmiseks piisab hiire tarvitamise oskusest ja võimest järgida soovitusi “võtame nüüd palun X menüüst valiku Y”)
  • … ja kuidas selles tsirkuses tervet mõistust säilitades kindlakäeliselt projekte juhtida võiduka kasumi suunas

Kellele ma seda pakuksin?

  • reklaamifirma projektijuht / account director / tootmisfaktor jne
  • trükikoja müügitegelane
  • kirjastuste tootmisjuhid, toimetajad ja muud asjapulgad
  • KÕIK NEED, KES PEAVAD SELLISEID ASJU RIIGIHANKIMA!
  • kuigi selle koolituse eesmärk pole õpetada neid asju ise tegema VÕIB sellest olla kasu ka kujundajale / fotograafile / jne kes tahaks enne ja pärast teda toimuvast protsessit paremat aimu saada (või leida vastust küsimusele “mida ma peaksin veel oskama peale Coreli?”)

Mul on hetkel… max 6 vaba kohta, raha küsiks 2495+km per nina. EAS koolitusosakud jms meetmed teretulnud (küsi taotluse jaoks bürokraatlikumat versiooni koolituse sisukirjeldusest!).

Täpsustavad küsimused teretulnud ASAP 56 565 565 (minaise st Peeter Marvet :-)

Postitatud rubriiki koolitus | Sildistatud , | Kommenteerimine suletud

"kaitse kodu" ja tule taevas appi

Mõni aasta tagasi lobistasin mõtet, et küll oleks vahva tekitada blogi milles rapiks IT-alaseid riigihankeid – et kellele kirjutatud, milles on probleemid ja riskikohad jne. Kahjuks puudub mul käsi mõnes ITfirmas kus selliseid kaheldamatult huvitvaid küsimusi igapäevaselt kohvinurgas arutatakse, AGA kuna minu enda kompetents on seotud hoopis trükialaga ja mõni riigihange rabab tasemega mille peale ei jää mul muud üle kui helistada korraldajale ja esitada süüdistus kehaliste vigastuste tekitamises – toolilt maha kukkumine ja korduvad naerukrambid – siis kasutan juhust ja igisen.

Huvide lahtiütlus: nõustan trükikodasid Uniprint ja Unipress, olen varem väiksemalt nõustanud ja/või olnud sõbralikes suhetes kõigi ülejäänud potentsiaalsete hankeosalistega. Suhtlesin enne kirjutamist KL pressipealiku ja hankekomisjoni juhi maj Neeme Brusiga kes suunas kogu suhtluse edasi peatoimetaja kpt Ivar Jõesaarele kes paraku samuti ei ilmutanud tundemärke hanketingimuste sisust arusaamise vallas.

Tegemist on ajakirja “Kaitse kodu!” 3-aastase trükilepingu hankega, tiraazh 8000ex, ilmumissagedus 8x aastas, maht 56lk+kaaned (avaliku halduse hea tava kohaselt ei nähtu hanketeatest mõistagi toote spetsifikatsioon, vaid see tuleb eraldi välja nõutada). Igati normaalne töö, kui välja arvata imelikud piirid kvalifitseerumisel ja hanketingimused mis lubavad kodu kaitsjatele mütsi nii kenasti pähe tõmmata, et lõpuks ei saa keegi aru kas on öine õppus või selle mütsi kohta liiga pisike pea.

Kvalifitseerumine

11.4.1 Pakkuja eelmise aasta kogu majandustegevuse netokäive peab olema vähemalt 100 000 000 (ükssada miljonit) krooni.

Trükikodadest ületasid selle piiri aastal 2009 vist Printall, Kroonpress ja konsolideerituna Uniprint + 100% tütar Unipress. Ehk siis trükikojad milles trükitakse enamus Eesti ajakirjadest  – tõsi, ajakirju trükivad ka mitmed teised ning vaadates ÄP 2008 trükitööstuse TOPi tõmbaksin mina hankija positsioonil olles piiri pigem 50MEEK peale (kui mitte isegi allapoole). Seda enam, et tiraazh on parasjagu selline kus võib kõne alla tulla nii poogna- kui rulli- ehk heatset-trükk (ja ka spetsifikatsioon on piisavalt udune lubamaks mõlemat).

11.5.2 Pakkuja poolt käesoleva riigihanke objektiks olevate ajakirjade trükkimiseks kasutatav trükikoda peab asuma Tallinnas või Tartus. Esitada trükikodade aadressid.

Kõik 100MEEK ongi nagu ainult Tallinnas ja Tartus (sageli suht äärelinnas, aga ikkagi), tõsi mulle jääb selline geopoliitiline piirang arusaamatuks sest kui enamusel vähegi arvestatavatel Eesti trükikodadel pole probleemiks tarned üle Euroopa … siis ei tohiks olla probleemi ka kauba Tallinnasse/Tartusse toomisega. Aga kui vahendajad on lubatud (vt allpool), siis on mõistagi hea veenduda, et nad kusagil korea-pärsia kandis ei trüki, aadress annab teada keda nad tegelikult kasutavad :-) Trükikodade puhul muidugi kah, sest Unipressi kontor on Järvevanas aga massin Tähetornis ja Nõmme igatseb ju tagasi linnastaatust… Aga kas võiks olla ka vahendaja?

11.5.4 Pakkuja on tegutsenud rullmasinal vähemalt viimase kolme aasta jooksul täisvärvis ajakirjade trükkijana. Vähemalt kahe (2) trükitud ajakirja tiraaž igal aastal peab olema olnud üle kaheksa tuhande (8 000) eksemplari ning ilmumissagedus vähemalt kuus (6) korda aastas. Vähemalt kahe (2) trükitud ajakirja trükikvaliteet peab olema sama või parem ajakirja „Kaitse Kodu!“ nr 1 2010 trükikvaliteedist. Trükikvaliteeti hindab riigihanke läbiviimiseks moodustatud komisjon, kellel on õigus kaasata eksperte. Esitada kirjalik kinnitus ühes trükikvaliteedi hindamist võimaldava ajakirja näidisega

Rullmasinal ajakirjade trükkijana “tegutsemine” on nüüd see kena vaieldav koht, otseselt nagu masinat endal olema ju ei pea, egaju? Ja viited tiraazile on naljakoht – kuivõrd hankekorraldaja tundub mõtlevat heatset- ehk rotatsiooni-  ehk web-offseti (mida muidugi võib ka rullmasinaks nimetada rahvakeeles), siis need on sellised suured masinad kus nominaalkiirus on suurusjärku 40tuh poogent tunnis (aga miks ka mitte 80tuh) ja nii väikse tiraazhi kui 8000 trükkimine on pigem vastutulek heale kliendile kui mingi näitaja (tegelikult ei nõuta heatsetis trükkimist muideks, vt allpool). Kui masin ei tööta aastaringselt 24/7 siis on lihtsalt parasjagu masu (ja ilmselgelt ei tule 100MEEK käivet kah).

Äärmiselt tervitatav on soov veenduda, et trükikoda on olnud kunagi suuteline trükkima ilusaid ajakirju (kahjuks ei nähtu kusagilt, et kasvõi näidise ja pakkumise paber peaks olema sama kvaliteediga, rääkimata muudest pisiasjadest). Ma igaks juhuks lisan, et ei sooviks mitte mingil juhul olla eksperdi nahas kes peab kahe ajakirjanäidise alusel otsustama trükikoja kvaliteedi üle – alustame sellistest asjadest nagu protsessi stabiilsus… või siis tulemuse vastamine algfailidele. Ahjah, ma olen juhtumisi Trükiliidu ekspertkomisjonis ja vahel ka selle väliselt lepitaja rollis, lisaks tegutsenud aastaid trükikoja repro- ja kvaliteedipealikuna miska mul on tekkinud teatav ettekujutus valdkonna kvaliteediküsimustest.

Ahjah, turu-uuring jäi märkimata:

11.5.1 Pakkujal peab olema hankeobjektiga seonduv tegevuskompetentsus. Pakkuja esitab viimase kolme aasta olulisemate lepingute nimekirja koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta.

Selle kohta on Kroonpressil olnud ka täpsustav küsimus millega seoses tuli vastus mille sisu on kokku võtetav “kuna seadus lubab küsida siis küsime” ja “eesmärgiks on tagada, et saaksid osaleda lepingulisi kohustusi täitnud ettevõtted”. Iseenesest ma ei näe selles punktis probleemi, sest kuniks Unipress ütleb paari suurema kirjastuse referentsid ja lepingute orienteeruvad mahud (tegelik sõltub niikuinii ilmumissagedusest, insertidest, lehekülgede arvust, masust tingitud paberimuudatustest jne jne jne) peaks olema OK. Aga siis palun pange see ka nii kirja. Rääkimata sellest, et kusagil võiks kirjas olla ka referentside arvestamine hanketulemuse määramisel. Ja küsige ikka referentsiks mõnda klienti kes on ka teie suurusjärku ja ei kuulu trükikojaga samasse kontserni :-)

Aga liigume sisu juurde.

11.6.3 pakkuja poolne detailne kirjeldus pakutavast trükitööst ja selle omadustest vähemalt käesoleva dokumendi Lisas 1 sätestatud mahus ning muid pakkuja poolt vajalikuks peetavaid andmeid. Pakkumuse tehnilises osas tuleb esitada täpne kirjeldus käesoleva riigihanke objektiks olevate ajakirjade trükitööde teostamise protsessist.

Lisa 1 küsib sisuliselt ühte hinda (käibega ja ilma), trükitööde teostamise protsess on kaheldamatult huvitav kirjatükk – aga toimetusele võiks huvi pakkuda rohkem see mis puudutab originaalide ja valmistoodanguga seotud logistikat. Kuna hinnatakse 100% ulatuses parimat hinda siis ma ei näe muidugi üldse, kuidas see punkt midagi mõjutada saaks.

Spetsifikatsioon

Ajakirja „Kaitse Kodu” trükkimine lepingu sõlmimisele järgneva 3 aasta (36 kuu) jooksul, mille käigus trükitakse ajakirja aastas 8 korda aastas 3 aasta jooksul ehk kokku vähemalt 24 numbrit.

Formaat : – A4 (210 x 297)

Köide: – traat;

Lehekülgede arvi: – 56 (sisu) + 4 (kaas);

Algmaterjal: – pdf formaadis failid;

Värvilisus: – sisu: 4+4; kaas 4+4;

Paber: – sisu 80 – 90 g: kaas 150 g;

Tiraaž: – 8 000 eksemplari;

Ilmumissagedus: – 8 korda aastas

Riigihanke objektiks on ajakirjade trükitööd ning kõik trükitöödega seotud toimingud alates Hankijalt trükifailide vastuvõtmisest (pdf-formaadis) kuni kvaliteetselt trükitud ajakirjade üleandmiseni Hankijale.

Lisaks käesoleva riigihanke pakkumise kutse dokumentidega sätestatule on töövõtja kohustatud Hankija nõudmisel lisama ajakirjadele lisatasu eest lisalehti (postrid A3 (420×297), vahelehed A4 (210 x 297), A5 formaadis vihikuid jm), mille trükkimise võib Hankija tellida töövõtjalt või mõnelt kolmandalt isikult.

Hankeobjektiks olevate ajakirjade trükifailid edastab Hankija töövõtjale interneti teel seitse (7) päeva enne ajakirjade ilmumise (trükitud ajakirjade Hankijale üleandmise) tähtaega ning trükitud ajakirjade üleandmine töövõtjalt Hankijale toimub töövõtja trükikojas kas Tartus või Tallinnas.

Trükkimine peab toimuma rullpaberit kasutaval trükimasinal.

Hinnapakkumus ehk Lisa 2 täiendab seda veel 1 punktiga:

Trükikvaliteet vastab vähemalt ajakirja „Kaitse Kodu!” 2010 aasta esimese numbri trükikvaliteedile või on sellest parem.

Alustades lõpust:

  • olles aastast 94 olnud vahelduva eduga trükinduses ja kõiki protsessi osapooli koolitanud väidan, et ajakirja silmaga hinnatavast “kvaliteedist” sõltub sageli oma 80% toimetuse tööst (heade originaalide korral trükib hea tulemuse öise vahetuse lõpus pulti lastud praktikant samas kui kehvadest originaalidest ei tee ka maja esitrükkal saia) … ja trükikvaliteet ei ole kindlasti ju paberi kvaliteet, egaju?
  • “rullpaberit kasutav trükimasin” on keniaalne sõnastus – selle alla sobib kenasti ka poognatrükimasin mille ees on rullist poognaks lõikav seade miska jääb üleüldse arusaamatuks kogu eelnev rullimasinast jahumine;
  • lisatasu eest inserdid (poster jms) kõlab esimesel lugemisel nagu võimalus hankest kasumit välja võtta (neid polevat küll kunagi varem olnud…) – sest ma tahaks näha trükikoda kes ei ole nõus lisatasu eest midagi riigi poolt garanteeritud tellijale trükkima :-)
  • tiraaz täpselt 8000 ex – aga oletame, et 3 aasta jooksul tuleks seda muuta, nt Küberkaitseliit tahab igaks juhuks paberajakirja ja on vaja teha 8100ex või iPad’i populaarsus hakkab olulisel määral tõstma makulatuuri minevat osa tiraazhist? reeglina küsitakse hinda mingi vahemiku kohta, nt 8000 ja järgmised 1000, 30000 ja järgmise 1000 tükihind vms
  • sisupaber 80-90gsm – rullipaberi hind on üldiselt tonnis, tehes ajakirja 80gsm paberi asemel 90gsm paberile kasvab paberi hind … 11.25% (gsm – grams/square meter ehk ruutmeetri kaal)
  • paberi sort on mis? alustame improved newsprint’ist (uus Eesti Ekspress? seda peaks olema 80gsm isegi olema), siis superkalandreeritud, LWC, mitmekordselt kaetud kriit, tonni hinnavahe sama gsm juures … ostujuht toob näiteks hinnad mis annavad 60% erinevust. Kaane puhul on mänguruumi vähem, aga ikkagi.
  • 56lk sisu + 4lk kaas – kui oleks juttu rullimasinast, siis ei ole 56lk eriti hea maht sest poogen on reeglina 16lk või rohkem (Kroonpressi KBA muideks kuni 48 A4 lk ühes poognas). Harilikult küsitakse pikema lepingu peale mõeldes hinda erinevatele ajakirjamahtudele, Kaitse Kodu tuleks maksumaksjale soodsam kui teeks nt üle numbri 48 ja 64 lk…

Ja hinnapakkumist tahetakse muideks nii:

Ajakirja üksikeksemplari (ühe ajakirja) tükihind/kaane omahind ilma käibemaksuta

Ühe ajakirjanumbri tiraaži hind (8 000 eksemplari) ilma käibemaksuta

Ajakirja üksikeksemplari (ühe ajakirja) tükihind/kaane omahind koos käibemaksuga

Ühe ajakirjanumbri tiraaži hind (8 000 eksemplari) koos käibemaksuga

Millest nüüd järsku selline huvi omahinna vastu?

Kuidas PEAKS sellist hanget tegema?

Kuivõrd mul puudub sõjaväeline auaste siis loomulikult puudub mul igasugune voli öelda majorile kuidas ta peaks oma juhitava komisjoni tööd korraldama ja kaptenile mida ta peaks ajakirja tootmisest teadma. Aga siiski.

  1. Pakkumises olev spetsifikatsioon on hea algus – saada see 2-3-4 trükikojale koos ajakirja näidisega öeldes, et valmistad ette hanget ning sooviksid panna kokku üheselt mõistetavad tingimused (ja oled saatnud sama küsimuse mitmele trükikojale) ning samas saada head tulemust.
  2. Sulle antakse nõu paberi ja trükiviiside osas, sobivad lehekülgede arvud, kuidas on tavaks teha pikemaid lepinguid jne. Võid paluda ka ennustavat hinda erinevate võimaluste kohta, näidiseid erinevatele paberitele trükitud ajakirjadest jne. Nii tekib arusaamine mis Sinu ajakirja tootmishinda mõjutab ja kuidas.
  3. Vali välja komplekt parameetreid mis Sulle vajalikud tunduvad. Olgu siis selleks sisu heatset-rullitrükk, kaaned poognas ja offsetlakiga (UV oleks vahest liiga kallis), sisupaber LWC 80gsm ja kaaned mitmekordselt kaetud 150gsm. Kas tahad saada nt kaanest digiproofi?
  4. Kui teed hankes olulisi piiranguid siis ole palun hea ja põhjenda. (et ei tekkiks WTF momenti nagu ühe teise hanke puhul – “Pakkuja 3 (kolme) viimase 2007-2009 majandusaasta netokäive meediavahendusteenuse osutamise osas kokku peab olema vähemalt 15 miljonit EEKi. Pakkuja peab esitama andmed mõõte- ja katseseadmete müügi netokäibe kohta viimase kolme majandusaasta jooksul.”)

Lisaks on mul tagasihoidlik palve igasugustele komisjonide esimeestele ja muudele pealikutele – kui juhtub selline õnnetus, et helistab Marvet ja väidab olevat saanud raskeid kehalisi vigastusi naerukrampide näol, siis on suht mõistlik kohe endale selgeks teha milles on jama ning mitte arvata, et delegeerimisega asi paremaks läheb. Sest kui komisjoni juhib major kellel on sisulistest küsimustest savi ning mille liikmeteks on kapten kes lihtsalt ei tea ja jurist kes ei oska ennast üheseltmõistetavalt väljendada siis … nagu öeldakse “shit is about to hit the fan“.

Minut tagasi kukkus hankedokumentide esitamise tähtaeg, nii et ma vajutan nüüd “avalda” nuppu :-)

Postitatud rubriiki riik | Kommenteerimine suletud

seaduskuulekas pokkeri- ja kasiino-otsing

Alati on hea kohe hommikul mõni lihtne ja meeldiv asi ära teha, et saaks töötempo sisse ka nende vähem-meeldivate jaoks. Minu tänane näpuharjutus on Google Custom Search otsimootor mis välistab EMTA poolt juba blokeeritud saitide kuvamise (miks frustreerida kasutajat?) ja annab mõningate otsingutega (proovi nt unibet) eraldi kirjeldatud promolingi.

Mõistagi võib igaüks kommentaarides soovitada täiendavaid promo-teateid mida ma peaks lisama ja muid huvitavaid täiendusi (sünonüümid?).

Ahjah, mul tekkis see otsimootori-idee kui mõtlesin hommikuse tee kõrvale, et milline võiks näha välja http://kaminfo.emta.ee ainus lehekülg kui keegi sellega veidi vaeva näeks … ja esimene komponent oligi “sanktsioneeritud otsimootor”.

JAMUIDEKS – mul tuli esimese tulemusena välja unibetcasino.com mis mingipärast vähemalt Elioni soovituslikes DNSides annab mingi müstilise vea, kas keegi oskab seletada:

nslookup unibetcasino.com dns2.estpak.ee

;; Got SERVFAIL reply from 194.126.101.34, trying next server

TÄIENDET: Vot ei andnud see SERVFAIL mulle rahu. Peaks tähendama seda, et juurserverites on domeen olemas aga domeeni nimeserver ei võta toru. Konkreetsel puhul siis lugu selline, et unibetcasino.com nimeserverid on ns*.unibet.com ja kuna see domeen on blokeeritud… on blokeeritud ka kõik muud domeenid mida see nimeserver teenindab. Ehk siis teemasse mida see DNSiga müramine võib kaasa tuua…

Päeva heategu tehtud, asume nüüd räigelt tööd tegema :-)

Postitatud rubriiki sahteldamata asjad | Kommenteerimine suletud

OSX ekraaniviisorid salvestan edaspidi IShowU'ga

Tehes allpoololevat petitsioon.ee ekraaniviisorit katsetasin Techsmith’i Camtasia:mac’i – sest ma ei viitsinud Windows’i üles buutida ja seal on mul mõistagi sama softi PC-versioon. Kuna raadiotöö on õpetand mind hindama head heli siis tahtsin kasutada oma Ediorol’i UA-25 USB-audioliidest… aga Camtasia:mac ei saanud hakkama selle ühe kanali monoks kuulutamisega ja ma olin sunnitud salvestama heli eraldi Audacity’ga ja pärast kokku kleepima. Lisaks võttis tulemuse kodeerimine aega – ja ma ei oska öeldagi kui suur see sai, sest üleslaetud faili ma oma arvutist enam ei leia :-(

Kuna mul oli aga vaja teha kiiresti mõned ekraaniviisorid – ja järgmine nädal veel mõned – siis võtsin kätte ja hankisin pärast mõningast twitteri-jälgijatega konsulteerimist endale IShowU HD Pro. Võimalusi oleks olnud veel, aga kiire katsetamine jättis sõelale veel vaid Screenflow. Peamine erinevus on töökorralduses – kui IShowU puhul pannakse kõikvõimalikud highlight’id jms pildile peale koos salvestamisega siis Screenflow sarnaneb rohkem Camtasiaga – salvestad ja siis paned tulemuse kokku mitme-träki-videoeditoris. Kuna ma niikuinii salvestan alati niikaua uuesti kuniks tulemus OK tundub (ning äärmisel vajadusel saab lõigata ka iMovie või mõne proffima lahenduse abil) sai lõpuks ostetud ära IShowU – sest see peaks normaalse prose puhul suutma video lennult ära renderdada mis on äärmiselt mugav.

Aga mis mulle eriti meeldib… on sellised pisiasjad nagu:

  • saab anda custom taustapildi ning kaotada salvestuse ajaks ära desktopil vedeleva träni
  • ma saan UA-25 mõlemad kanalid kuulutada monoks ja lennult kokku miksida (võin vajada järgmine nädal tehes ekraaniviisorit kus peamine jutustaja ei ole mina ise)
  • ja audio-monitor, ehk saan soovi korral klappidest kuulata kas heli on puhas (tõsi, vähemalt minu süsteemis kerge viivitusega – pikalt kuulamine segab keskendumist)
  • viisakad klahvivajutuste ja hiireklõpsude markerid
  • kuvab soovi korral ekraanil raami (nii salvestuse ajal kui enne) mis näitab salvestatavat ala, väga mugav enne kõik aknad paika panna
  • presetid väljunditeks nagu Youtube HD
  • tõsi, vaikimisi kipub tegema “hiirejälitust” ehk filmima mingit ala hiire ümber ja see tektiab merehaigust; võimalik, et asi on üle-elatav kui harjutada sisse eriti rahulik hiireliigutamine (note to self – ei tohi enne salvestust 3 topelt-espressot teha, ei tohi)
  • … ja maksab vaid $59.95

Esimene katsetus, tegelt tuleks ümber teha ja mõned selgitused lisada (total ink, GCR). Ingliskeelne (sest pidin õpetama üht norrakat). A muidu olen rahul. Tänud kõigile kes võtsid vaevaks soovitada, olgu siis IShowU’d või mõnda muud. Kasutatud pilte ühelt ETV Unetute salvestuselt (trv! Wolli, Teller jt) ja 2008 Kiruvere Muinaslaagrist. Ja Youtube HD kvaliteet on ikka super… Peaks vanad ekraaniviisorid kah ümber konvertima.

Postitatud rubriiki ekraaniviisorid | Sildistatud , , | Kommenteerimine suletud