"kaitse kodu" ja tule taevas appi

Mõni aasta tagasi lobistasin mõtet, et küll oleks vahva tekitada blogi milles rapiks IT-alaseid riigihankeid – et kellele kirjutatud, milles on probleemid ja riskikohad jne. Kahjuks puudub mul käsi mõnes ITfirmas kus selliseid kaheldamatult huvitvaid küsimusi igapäevaselt kohvinurgas arutatakse, AGA kuna minu enda kompetents on seotud hoopis trükialaga ja mõni riigihange rabab tasemega mille peale ei jää mul muud üle kui helistada korraldajale ja esitada süüdistus kehaliste vigastuste tekitamises – toolilt maha kukkumine ja korduvad naerukrambid – siis kasutan juhust ja igisen.

Huvide lahtiütlus: nõustan trükikodasid Uniprint ja Unipress, olen varem väiksemalt nõustanud ja/või olnud sõbralikes suhetes kõigi ülejäänud potentsiaalsete hankeosalistega. Suhtlesin enne kirjutamist KL pressipealiku ja hankekomisjoni juhi maj Neeme Brusiga kes suunas kogu suhtluse edasi peatoimetaja kpt Ivar Jõesaarele kes paraku samuti ei ilmutanud tundemärke hanketingimuste sisust arusaamise vallas.

Tegemist on ajakirja “Kaitse kodu!” 3-aastase trükilepingu hankega, tiraazh 8000ex, ilmumissagedus 8x aastas, maht 56lk+kaaned (avaliku halduse hea tava kohaselt ei nähtu hanketeatest mõistagi toote spetsifikatsioon, vaid see tuleb eraldi välja nõutada). Igati normaalne töö, kui välja arvata imelikud piirid kvalifitseerumisel ja hanketingimused mis lubavad kodu kaitsjatele mütsi nii kenasti pähe tõmmata, et lõpuks ei saa keegi aru kas on öine õppus või selle mütsi kohta liiga pisike pea.

Kvalifitseerumine

11.4.1 Pakkuja eelmise aasta kogu majandustegevuse netokäive peab olema vähemalt 100 000 000 (ükssada miljonit) krooni.

Trükikodadest ületasid selle piiri aastal 2009 vist Printall, Kroonpress ja konsolideerituna Uniprint + 100% tütar Unipress. Ehk siis trükikojad milles trükitakse enamus Eesti ajakirjadest  – tõsi, ajakirju trükivad ka mitmed teised ning vaadates ÄP 2008 trükitööstuse TOPi tõmbaksin mina hankija positsioonil olles piiri pigem 50MEEK peale (kui mitte isegi allapoole). Seda enam, et tiraazh on parasjagu selline kus võib kõne alla tulla nii poogna- kui rulli- ehk heatset-trükk (ja ka spetsifikatsioon on piisavalt udune lubamaks mõlemat).

11.5.2 Pakkuja poolt käesoleva riigihanke objektiks olevate ajakirjade trükkimiseks kasutatav trükikoda peab asuma Tallinnas või Tartus. Esitada trükikodade aadressid.

Kõik 100MEEK ongi nagu ainult Tallinnas ja Tartus (sageli suht äärelinnas, aga ikkagi), tõsi mulle jääb selline geopoliitiline piirang arusaamatuks sest kui enamusel vähegi arvestatavatel Eesti trükikodadel pole probleemiks tarned üle Euroopa … siis ei tohiks olla probleemi ka kauba Tallinnasse/Tartusse toomisega. Aga kui vahendajad on lubatud (vt allpool), siis on mõistagi hea veenduda, et nad kusagil korea-pärsia kandis ei trüki, aadress annab teada keda nad tegelikult kasutavad :-) Trükikodade puhul muidugi kah, sest Unipressi kontor on Järvevanas aga massin Tähetornis ja Nõmme igatseb ju tagasi linnastaatust… Aga kas võiks olla ka vahendaja?

11.5.4 Pakkuja on tegutsenud rullmasinal vähemalt viimase kolme aasta jooksul täisvärvis ajakirjade trükkijana. Vähemalt kahe (2) trükitud ajakirja tiraaž igal aastal peab olema olnud üle kaheksa tuhande (8 000) eksemplari ning ilmumissagedus vähemalt kuus (6) korda aastas. Vähemalt kahe (2) trükitud ajakirja trükikvaliteet peab olema sama või parem ajakirja „Kaitse Kodu!“ nr 1 2010 trükikvaliteedist. Trükikvaliteeti hindab riigihanke läbiviimiseks moodustatud komisjon, kellel on õigus kaasata eksperte. Esitada kirjalik kinnitus ühes trükikvaliteedi hindamist võimaldava ajakirja näidisega

Rullmasinal ajakirjade trükkijana “tegutsemine” on nüüd see kena vaieldav koht, otseselt nagu masinat endal olema ju ei pea, egaju? Ja viited tiraazile on naljakoht – kuivõrd hankekorraldaja tundub mõtlevat heatset- ehk rotatsiooni-  ehk web-offseti (mida muidugi võib ka rullmasinaks nimetada rahvakeeles), siis need on sellised suured masinad kus nominaalkiirus on suurusjärku 40tuh poogent tunnis (aga miks ka mitte 80tuh) ja nii väikse tiraazhi kui 8000 trükkimine on pigem vastutulek heale kliendile kui mingi näitaja (tegelikult ei nõuta heatsetis trükkimist muideks, vt allpool). Kui masin ei tööta aastaringselt 24/7 siis on lihtsalt parasjagu masu (ja ilmselgelt ei tule 100MEEK käivet kah).

Äärmiselt tervitatav on soov veenduda, et trükikoda on olnud kunagi suuteline trükkima ilusaid ajakirju (kahjuks ei nähtu kusagilt, et kasvõi näidise ja pakkumise paber peaks olema sama kvaliteediga, rääkimata muudest pisiasjadest). Ma igaks juhuks lisan, et ei sooviks mitte mingil juhul olla eksperdi nahas kes peab kahe ajakirjanäidise alusel otsustama trükikoja kvaliteedi üle – alustame sellistest asjadest nagu protsessi stabiilsus… või siis tulemuse vastamine algfailidele. Ahjah, ma olen juhtumisi Trükiliidu ekspertkomisjonis ja vahel ka selle väliselt lepitaja rollis, lisaks tegutsenud aastaid trükikoja repro- ja kvaliteedipealikuna miska mul on tekkinud teatav ettekujutus valdkonna kvaliteediküsimustest.

Ahjah, turu-uuring jäi märkimata:

11.5.1 Pakkujal peab olema hankeobjektiga seonduv tegevuskompetentsus. Pakkuja esitab viimase kolme aasta olulisemate lepingute nimekirja koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta.

Selle kohta on Kroonpressil olnud ka täpsustav küsimus millega seoses tuli vastus mille sisu on kokku võtetav “kuna seadus lubab küsida siis küsime” ja “eesmärgiks on tagada, et saaksid osaleda lepingulisi kohustusi täitnud ettevõtted”. Iseenesest ma ei näe selles punktis probleemi, sest kuniks Unipress ütleb paari suurema kirjastuse referentsid ja lepingute orienteeruvad mahud (tegelik sõltub niikuinii ilmumissagedusest, insertidest, lehekülgede arvust, masust tingitud paberimuudatustest jne jne jne) peaks olema OK. Aga siis palun pange see ka nii kirja. Rääkimata sellest, et kusagil võiks kirjas olla ka referentside arvestamine hanketulemuse määramisel. Ja küsige ikka referentsiks mõnda klienti kes on ka teie suurusjärku ja ei kuulu trükikojaga samasse kontserni :-)

Aga liigume sisu juurde.

11.6.3 pakkuja poolne detailne kirjeldus pakutavast trükitööst ja selle omadustest vähemalt käesoleva dokumendi Lisas 1 sätestatud mahus ning muid pakkuja poolt vajalikuks peetavaid andmeid. Pakkumuse tehnilises osas tuleb esitada täpne kirjeldus käesoleva riigihanke objektiks olevate ajakirjade trükitööde teostamise protsessist.

Lisa 1 küsib sisuliselt ühte hinda (käibega ja ilma), trükitööde teostamise protsess on kaheldamatult huvitav kirjatükk – aga toimetusele võiks huvi pakkuda rohkem see mis puudutab originaalide ja valmistoodanguga seotud logistikat. Kuna hinnatakse 100% ulatuses parimat hinda siis ma ei näe muidugi üldse, kuidas see punkt midagi mõjutada saaks.

Spetsifikatsioon

Ajakirja „Kaitse Kodu” trükkimine lepingu sõlmimisele järgneva 3 aasta (36 kuu) jooksul, mille käigus trükitakse ajakirja aastas 8 korda aastas 3 aasta jooksul ehk kokku vähemalt 24 numbrit.

Formaat : – A4 (210 x 297)

Köide: – traat;

Lehekülgede arvi: – 56 (sisu) + 4 (kaas);

Algmaterjal: – pdf formaadis failid;

Värvilisus: – sisu: 4+4; kaas 4+4;

Paber: – sisu 80 – 90 g: kaas 150 g;

Tiraaž: – 8 000 eksemplari;

Ilmumissagedus: – 8 korda aastas

Riigihanke objektiks on ajakirjade trükitööd ning kõik trükitöödega seotud toimingud alates Hankijalt trükifailide vastuvõtmisest (pdf-formaadis) kuni kvaliteetselt trükitud ajakirjade üleandmiseni Hankijale.

Lisaks käesoleva riigihanke pakkumise kutse dokumentidega sätestatule on töövõtja kohustatud Hankija nõudmisel lisama ajakirjadele lisatasu eest lisalehti (postrid A3 (420×297), vahelehed A4 (210 x 297), A5 formaadis vihikuid jm), mille trükkimise võib Hankija tellida töövõtjalt või mõnelt kolmandalt isikult.

Hankeobjektiks olevate ajakirjade trükifailid edastab Hankija töövõtjale interneti teel seitse (7) päeva enne ajakirjade ilmumise (trükitud ajakirjade Hankijale üleandmise) tähtaega ning trükitud ajakirjade üleandmine töövõtjalt Hankijale toimub töövõtja trükikojas kas Tartus või Tallinnas.

Trükkimine peab toimuma rullpaberit kasutaval trükimasinal.

Hinnapakkumus ehk Lisa 2 täiendab seda veel 1 punktiga:

Trükikvaliteet vastab vähemalt ajakirja „Kaitse Kodu!” 2010 aasta esimese numbri trükikvaliteedile või on sellest parem.

Alustades lõpust:

  • olles aastast 94 olnud vahelduva eduga trükinduses ja kõiki protsessi osapooli koolitanud väidan, et ajakirja silmaga hinnatavast “kvaliteedist” sõltub sageli oma 80% toimetuse tööst (heade originaalide korral trükib hea tulemuse öise vahetuse lõpus pulti lastud praktikant samas kui kehvadest originaalidest ei tee ka maja esitrükkal saia) … ja trükikvaliteet ei ole kindlasti ju paberi kvaliteet, egaju?
  • “rullpaberit kasutav trükimasin” on keniaalne sõnastus – selle alla sobib kenasti ka poognatrükimasin mille ees on rullist poognaks lõikav seade miska jääb üleüldse arusaamatuks kogu eelnev rullimasinast jahumine;
  • lisatasu eest inserdid (poster jms) kõlab esimesel lugemisel nagu võimalus hankest kasumit välja võtta (neid polevat küll kunagi varem olnud…) – sest ma tahaks näha trükikoda kes ei ole nõus lisatasu eest midagi riigi poolt garanteeritud tellijale trükkima :-)
  • tiraaz täpselt 8000 ex – aga oletame, et 3 aasta jooksul tuleks seda muuta, nt Küberkaitseliit tahab igaks juhuks paberajakirja ja on vaja teha 8100ex või iPad’i populaarsus hakkab olulisel määral tõstma makulatuuri minevat osa tiraazhist? reeglina küsitakse hinda mingi vahemiku kohta, nt 8000 ja järgmised 1000, 30000 ja järgmise 1000 tükihind vms
  • sisupaber 80-90gsm – rullipaberi hind on üldiselt tonnis, tehes ajakirja 80gsm paberi asemel 90gsm paberile kasvab paberi hind … 11.25% (gsm – grams/square meter ehk ruutmeetri kaal)
  • paberi sort on mis? alustame improved newsprint’ist (uus Eesti Ekspress? seda peaks olema 80gsm isegi olema), siis superkalandreeritud, LWC, mitmekordselt kaetud kriit, tonni hinnavahe sama gsm juures … ostujuht toob näiteks hinnad mis annavad 60% erinevust. Kaane puhul on mänguruumi vähem, aga ikkagi.
  • 56lk sisu + 4lk kaas – kui oleks juttu rullimasinast, siis ei ole 56lk eriti hea maht sest poogen on reeglina 16lk või rohkem (Kroonpressi KBA muideks kuni 48 A4 lk ühes poognas). Harilikult küsitakse pikema lepingu peale mõeldes hinda erinevatele ajakirjamahtudele, Kaitse Kodu tuleks maksumaksjale soodsam kui teeks nt üle numbri 48 ja 64 lk…

Ja hinnapakkumist tahetakse muideks nii:

Ajakirja üksikeksemplari (ühe ajakirja) tükihind/kaane omahind ilma käibemaksuta

Ühe ajakirjanumbri tiraaži hind (8 000 eksemplari) ilma käibemaksuta

Ajakirja üksikeksemplari (ühe ajakirja) tükihind/kaane omahind koos käibemaksuga

Ühe ajakirjanumbri tiraaži hind (8 000 eksemplari) koos käibemaksuga

Millest nüüd järsku selline huvi omahinna vastu?

Kuidas PEAKS sellist hanget tegema?

Kuivõrd mul puudub sõjaväeline auaste siis loomulikult puudub mul igasugune voli öelda majorile kuidas ta peaks oma juhitava komisjoni tööd korraldama ja kaptenile mida ta peaks ajakirja tootmisest teadma. Aga siiski.

  1. Pakkumises olev spetsifikatsioon on hea algus – saada see 2-3-4 trükikojale koos ajakirja näidisega öeldes, et valmistad ette hanget ning sooviksid panna kokku üheselt mõistetavad tingimused (ja oled saatnud sama küsimuse mitmele trükikojale) ning samas saada head tulemust.
  2. Sulle antakse nõu paberi ja trükiviiside osas, sobivad lehekülgede arvud, kuidas on tavaks teha pikemaid lepinguid jne. Võid paluda ka ennustavat hinda erinevate võimaluste kohta, näidiseid erinevatele paberitele trükitud ajakirjadest jne. Nii tekib arusaamine mis Sinu ajakirja tootmishinda mõjutab ja kuidas.
  3. Vali välja komplekt parameetreid mis Sulle vajalikud tunduvad. Olgu siis selleks sisu heatset-rullitrükk, kaaned poognas ja offsetlakiga (UV oleks vahest liiga kallis), sisupaber LWC 80gsm ja kaaned mitmekordselt kaetud 150gsm. Kas tahad saada nt kaanest digiproofi?
  4. Kui teed hankes olulisi piiranguid siis ole palun hea ja põhjenda. (et ei tekkiks WTF momenti nagu ühe teise hanke puhul – “Pakkuja 3 (kolme) viimase 2007-2009 majandusaasta netokäive meediavahendusteenuse osutamise osas kokku peab olema vähemalt 15 miljonit EEKi. Pakkuja peab esitama andmed mõõte- ja katseseadmete müügi netokäibe kohta viimase kolme majandusaasta jooksul.”)

Lisaks on mul tagasihoidlik palve igasugustele komisjonide esimeestele ja muudele pealikutele – kui juhtub selline õnnetus, et helistab Marvet ja väidab olevat saanud raskeid kehalisi vigastusi naerukrampide näol, siis on suht mõistlik kohe endale selgeks teha milles on jama ning mitte arvata, et delegeerimisega asi paremaks läheb. Sest kui komisjoni juhib major kellel on sisulistest küsimustest savi ning mille liikmeteks on kapten kes lihtsalt ei tea ja jurist kes ei oska ennast üheseltmõistetavalt väljendada siis … nagu öeldakse “shit is about to hit the fan“.

Minut tagasi kukkus hankedokumentide esitamise tähtaeg, nii et ma vajutan nüüd “avalda” nuppu :-)

Postitatud rubriiki riik. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
  • Tänan meeleoluka ja huvitava arvustuse eest riigitsirkuse etteastele.

  • veigo

    Pets, kui sa tahaksid ennast mingil põhjusel tõeliselt võimsalt karistada, siis mine parem mõnele riigihangete koolitusele. Karistus ei ole kindlasti “täisefektiivne”, kui seal ei räägi keegi pruunis krimpleenkleidis tädi sellest, kuidas asjad olema peaksid, aga kes pole iialgi ühtegi riigihanget ise reaalselt teostanud. Siis saaksid teada, et kui sa juhtumisi pead hankima midagi, milles sul kompetents puudub, ei tohi sa mitte mingi hinna eest võimalike pakkujatega suhelda – tekib huvide konflikt. Teoorias ju väga õige, aga praktikas saabki tulemuseks sinu postituse.

  • Nagu näha jätab mind antud kontekstis seadus ja muud vigased protsessi komponendid väga külmaks – ma kirjeldan süsteemsest vaatest seda kuidas selline protsess peaks toimima. A see “krimpleen” põleb muidu hästi?

  • veigo

    No ma ju ei pannud seda krimpleentädi põlema ja praktika kui tõe kriteerium seega puudub.

    Muide, see, et hanketeatest ei saa teada toote spetsifikatsiooni, on oma olemuselt tegelikult väga loogiline – hankijal on vaja teada, kellelega suhelda. Ja seda on sul vaja teada selleks, et kui keegi potentsiaalsetest pakkujatest juhtub midagi küsima, peab hankija sama info edastama kõigile, kes hankeprotsessis osalevad.

  • Sa tahad öelda, et kui ma näiteks aasta pärast selle hanke vastu huvi tunnen on sinna tekkinud kogu spekk ja kommunikatsioon? Ah ole nüüd realist, tund veel varane ja volbrini aega :-)

    Regagu siis minu huvi ära ja kommunikeerugu. Umbes nagu Sina ja mina saame siinkohal teavituse kui teineteine postitab. Tõsi, ka riigihangete veeb on riigihankega hangitud, mistähendab et esimesel kolmel katsel ei leidnud ma sealt isegi “kaitse kodu” hanget üles sest vaikimisi on otsing populeeritud viimase 30p kuupäevadega. Rääkimata võimalusest jälgida mingeid CPV koode RSSiga vms.

  • veigo

    Loomulikult ei teki sinna mitte essugi.

    Selle taga nõuekõiki võrdselt kohelda – kui keegi huvilistest esitab juhtumisi hankijale mingi täpsustava küsimuse, siis on hankija kohustatud selle vastuse saatma ka kõikidele teistele huvilistele. Ja seda huviliste ringi ei saa teada muidu, kui oled nad kuidagi registreerinud. Ja selleks nipiks ongi see, et sa ei avalda kogu asjasse puutuvat informatsiooni. Elementaarne, Watson!

    Aga olen nõus, et tehniliselt saaks seda hoopis lihtsamalt teha – lihtsalt neist võimalustest pole paljud kuulnud.

  • Mis asi see traatköide on? Klamberköidet nad vist nagu ei soovi …

  • Haa. Nüüd me jõuame paljude probleemide juureni – “neist võimalustest pole paljud kuulnud”. Digiretsepti projektijuht näiteks ei ole kuulnud, et ka Eestis on võimalik infosüsteemidele koormusteste teha. Lastekaitsjad ei ole kuulnud mida sellest valdkonnast arvavad nt Harvardi ülikooli Berkmani keskuse tegelased ja danah boyd ning on veendunud, et laste netiprobleeme pole teaduslikult uuritud. jne jne jne

    TEGELIKULT peaks olema mingi metoodika mis võimaldaks juhul, kui keegi midagi teha plaanib, asjadest “kuulda saada”. Näiteks mingit sorti uurimiste puhul hakkab asi pihta literature reviewga ja alles jupp maad hiljem tuleb ümarlaud fookusgruppidega.

    Ma igaks juhuks vihjan, et see vajalik kontaktisaamine sarnaneb ühe väga levinud netiturunduse võttega – “jäta meile oma e-post ja me saadame sulle 7 nõuannet kuidas ratsa rikkaks saada”.

    Ja nagu ma olen korduvalt maininud – kui ma olen üritanud esineda ettepanekuga, et äkki teeks midagi koos ja kasutaks minu mõningast e-elukogemust millekski muuks kui minu heade trükialaste sõprade igapäevaseks arvutisuppordiks siis ei võeta rõhutatult toru. Niimoodi me liigumegi teadmispõhise majanduse poole olemata millestki kuulnud ning ehitades üles oma e-protsesse kopeerides tuima järjekindlusega paber-protsesse.

  • See on piisavalt levinud rahvapärane nimetus, samuti nagu võiks leppida ka “ajakirja rullitrükiga” kui seda süstemaatiliselt läbi terve hanke kasutataks.

  • Huvitav, pole sattunud kokku sellise terminiga, kuigi näikse olevat levinud jah.
    Muide, väikese kivi võiks visata ka Trükitööstuse Liidu kapsaaeda, mõneti võiks just nende näol tegu olla organisatsiooniga, mis hoiab silma peal terminoloogial ja harib potentsiaalset tellijat. Praegune kodukas on üsna infovaene.

    Aga eks jääb vaid loota, et kaitseväel relvahangete tegemine paremini välja kukub.

  • Sisulistest küsimustest mittehuvituvast majorist, mitteteadvast kaptenist ja ennast arusaamatult väljenduvast juristist rääkides soovitan Pr. Aira Tammemäe raamatut pealkirjaga “Inimtüüpide Maagiline Maailm”, http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/inimt%C3%BC

    Pr. Aira Tammemäe kohta olev lisainfo asub http://www.treeningud.ee/ ja ta tegeleb just müügikoolitusega. :-)

  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.