õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi

Aivar Reinap konstrueerib Postimehes seose pankade kasumi ja IDkaardi vahel: Miljardilistest kasumitest veel ei piisa.

Mõnevõrra kahju, et Aivarit ja teisi ajakirjanikke ei ole märkimisväärses arvukuses kohal, kui räägitakse internetiturvalisusest laiemalt. Sest ma olen muidugi nõus, et pangad on huvitatud riski vähendamisest ja põhimõtteliselt on meie koodikaardindus turvalisem kui mitmed mujal kasutusel olevad kasutajanimi+parool lihtsameelsused mistõttu rünnatakse pigem seal… AGA äärmiselt sinisilmne on oodata ära rünnakute jõudmine meie õuele ja alles siis hakata rabelema. Katsuks hoida interneti vähemalt Eesti kasutajate jaoks turvalise keskkonnana olles oma lahendustega muust maailmast sammukese ees. See tähendab nii kodanike kui ettevõtete harimist mis on oluliselt hõlpsam, kui saab alustada suurtest nagu näiteks pangad.

Ja minuteada ei ole olnud kodanike suunamine IDkaardi poole muhelevate pangahärrade seltskonnas eriti populaarne idee. Pigem võiks esile tuua turvaga seotud tuttavate frustratsiooni mida võiks kokku võtta näiteks sõnadega “suure laeva pööramine on äärmiselt raske ettevõtmine”.

Täiendet: DT blogis Lembitult kena mõistulugu (koos viitega lühikokkuvõttele artiklist Nordea ründajaga)

Tänases Tehnokratis võtame letti erakondade vastused IT-neegri seitsmele küsimusele (vt ka: Erakondade valimislubadused IKT valdkonnas). Stuudios on seltsiks Enn Saar Microlinkist, kes mõni aeg tagasi samuti Riigikogu valimised ja erakondade IT alased lubadused teemal sõna võtnud. Ja alustuseks Linnar Viik kes samuti oma postulaadid juba kirja pannud: Erakondade infoühiskonna poliitikate analüüs. Ja saate lõpuks peaks olema telefoni otsas IT-neeger Janek Priimann.

Vot. Selline saade. Loodame, et on tolku lubaduste põlistamisel.

Postimees: Arstid katsetavad bakteriresistentset patsiendikitlit (refereerides ilmselt livscience.com lugu New Hospital Gown Fights Deadly Bacteria). Permagard on kindlasti tore asi ja “bakteriresistentne” on selle sõna esmakasutus, loodetavasti kaasneb sellega ka kangastele nii oluline koiresistentsus :-)

ITneegrid väärivad aplausi (mis paisub mõistagi tormiliseks ovatsiooniks jne) ettevõtmise eest, mis annab meile Erakondade vastused seitsmele küsimusele.

Suurt üllatust muidugi pole, vahest vaid Vasakparteilt oleks lootnud veidikenegi süvenemist auotoriõiguse (võrdsustada muu omandiga???) ja tarkvarapatentide teemasse (viimati nad vähemalt tunnistasid, et ei tea sellest valdkonnast midagi, aga sedapuhku on teadmatus asenunud veendunud arusaamatusega). Ja Silver, kirjuta tõepoolest oma jutud lühemaks ning … sulle paluti teha ka ühiskondlik noomitus kuna igas sinu kirjatükis saab isamaa või sotsid mingis punktis pasunasse – jätaks selle nipi äkki mitteblogivate poliitikute relvastusse :-)

Lastele muideks meeldis see jäätsirkus väga, nii et tervitame siinkohal vanaema ja õeraasu kutsumast-korraldamast :-).

Aga kas ma nõustuks ka Lauri Laubre ütlusega pressiteatest “Eestis on siiani puudu olnud suurejoonelistest ja kvaliteetsetest
kogupere üritustes, soovime selle showga seda tühimikku vähendada ja
tuua ka täiesti uut kvaliteeti Eesti meelelahutusmaastikule tervikuna.”?

80 minutit kultuurilist diversiteeti millest 40 möödus P- ja L-Ameerikas (üllatav, et sellises suunas ettevõetud ümbermaailmareis ei külastanud ka Kanadat), ülejäänu aga kängururohkes Austraalias (mõistagi), Hiinas kus ei ela ühtegi inimest, Indias kus ninjad peavad päästma printsessi sealsest mainstream-tavast ehk ohverdamisest, Aafrikas kus on võimu haaranud sõjakad lepatriinud… (võib-olla jäi mulle midagi ka arusaamatuks, sest porgandihäälne tekst oli nähtavasti tänu saali kajale pea täielikult arusaamatu).

Erakordse leimi auhinna saavad aga Postimees ja Andrei Babin isiklikult eelarvustuse Uisutav animajänes trikitab Tallinnas eest. See niinimetatud ajakirjanik käis väidetavasti Peterburis etendusega tutvumas ja pidas pärast kõige nägemist vajalikuks tuua meieni üksikasju nagu rekvisiitide transpordiks vajalik konterinerite arv (20, muideks), kostüümide arv (350), artistide arv (ligi kolmkümmend) ja nende päritolu (tosin eri riiki). Way to go, Postimees! Keep up the good work! No ei võind siis öelda, et vanemad varuksid kannatust ning 75 krooni, et lastele ka vilkuvate tulekestega kepp osta.

Lõppeks – lapsed olid ju megarahul kõigega, lihtsalt Laubre võiks meile vanematele müüa asju sellisena nagu need tegelikult on:

Onju Lauri, sa ise arvad pärast kammajaa reaalselt nägemist sama, eksju? Ja EMT kah, eksju, te kah sõdite kvaliteedirindel ja võiksite aidata mul aru saada mis on kvaliteet marketingi tähenduses ja mis teie austatud teh-osakonna poolt kordasaadetav reaalne kvaliteet?