õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi

Navidad on järjekordne viirus, mis levib e-posti teel: sedapuhku on tegemist .exe-failiga ehk programmiga, faili täisnimi navidad.exe — mis käivitamisel mõistagi su arvuti ära nakatab.

Loe lähemalt Navidadi käitumisest ja tema vastu võitlemisest:

• Äripäev: Navidadi nimeline arvutiviirus levis täna ka Eestis
• F-Secure: Navidad (mh erkaanipildid)
• Symantec: fixnavidad (Navidadi eemaldamise programm)

Tasub muidugi tähele panna, et pärast Navidadi käivitamist ei pruugi sul enam õnnestuda samast arvutist netiühendust püsti saada. Ega siis ei jää muud üle ei jää kui flopiga naaberarvutist internetti tooma ;-) (st tuua võiks ülalmainitud FixNavidadi).

Seekordset tele-kratti alustame looga sellest, kuidas Antti Aasma käis microlink.com domeeninime Koreas tagasi ostmas. Loe lähemalt Antti kirjeldust toimunust ja tagamaadest (mida on eelmisel nädalal olnud juba ohtralt ka erinevas meedias), lisaks millal tasub osta ja millal võiks kohtus käia, esmakordselt näeb toimunut aga ka pildis…

Seoses domeeni-teemaga mainime aga veel selliseid aadresse nagu:

• domaininfo.com (Pets kasutab seda kuna on suht reklaamivaba, mugav koht oma domeenide haldamiseks)
• www.domainnamebuyersguide.com (hea koht kust uurida tausta domeeninime-lepingute kohta: mis õigused sa siiski ostad; kahjuks uuemate registreerijate kohta infot ei leia)
• namezero.com (saad endale regida ühe .com nime aastaks tasuta, loomulikult käib asjaga kaasas ohtralt reklaami)
• domainzero.com (USA asukad saavad tasuta aastaks domeeni registreerida, teistele nt meile väga soodne hind, loomulikult käib asjaga kaasas ohtralt reklaami)

Koduvideo / digivideo

Saate ettevalmistamise ajal tulnud kommentaarid leiad meie ekstraneti-forumist. Muhulgas soovitab Jako Bergson lugeda tema kirjutatud artiklit digivideost mis ilmus AMis.

FireWire / IEEE 1394 / iLink

Kõik kolm tähistavad ühenduse-standardit mille kaabel ja pesad-pistikud näevad välja umbes samasugused nagu laialt levinud USB puhul, ainult et ühenduskiirus on märksa suurem ja seetõttu sobib FireWire igati videoseadmete ja kõvaketaste arvuti külge ühendamiseks (IEEE 1394 on standardi number ja reeglina lisaseadmete tootjad oma kaarte ka nii nimetavad; FireWire on Apple’i kaubamärk ja iLink Sony oma).

Kuigi ma saate digivideo-osa alustuseks demon Sony Centre’is nimelt Sony kaameraid siis loomulikult leiab neilt ka teistelt tootjatelt — miniDV on laiatarbekaamerate hulgas suht hästi levima hakanud. Sony on aga (minu teada) ainuke, kes on võtnud kasutsusele senise kogemuse Video8 kaamerate mehaanika valmistamisel ning teinud Digital8: kaamera maki sisu on Video8, lindile kirjutatatkse aga info DV formaadis digitaalsena. Tulemuseks tiba odavamad kaamerad, samuti säilib võimalus mängida maha vanu analoog-8 linte (Video8, Hi8). Digital8 kasutab loomulikult ka samu kassette nagu Hi8 (tõsi, lint liigub kiiremini ja seega samale kassetile mahub vähem minuteid) ja need on jupp maad odavamad miniDV kassettidest.

Omaette oluline teema on digivideo ostmisel jägida, kas 1394 on OUT (ehk kaamerast arvutisse) või IN/OUT ehk saab pärast ka tagasi salvestada. Alan Rein kirjutab:

Kaamera FireWire sisendi probleem tähendab seda, et kõigil mõistliku hinnaga Euroopas müüdavatel DV ja Digital8 kaameratel on DV sisend maha keeratud kuna Euroopas on digitaalvideo salvestid tollimaksu all. Enamusel kaameratest on aga võimalik DV sisend taasvõimaldada, surfates natuke internetis (märksõnade “(re)-enable”, “DV input”, “digital video input”) ja ostes vajalikud jubinad, mõnel lausa distantsuhtimispuldi “salanuppude” (!!) abil.

Tegelikult on kokku monteeritud video säilitamine Hi8 lintidel kallis ja ebamugav, eriti hull on asi DV ja miniDV-ga – meedia maksab hullu raha. Tunduvalt praktilisem on pakkida saadud tulemus MPEG1 või 2-ks ja salvestada CD-le – võtab vähem ruumi jm hüved. Korraliku arvutist mahamängimise kaardi+TVout ja riistvaratoetusega MPEG2 pakkmise / mahamängimise peaks iga videohuviline endale niikuinii soetama (Matrox Marvel 400 elik ATI Rage 128 Pro jne)

Tegin soovitatud otsingu, DV IN huvilised vaadake näiteks Enabling Digital Video Input (samalt lehelt ka muid häid linke!). Üldiselt paistab, et pea kõiki kaameraid (sh Digital8) saab panna salvestama kui osta programmijupp või vastav julla).

Ma usun, et selle viimase otsa, ehk kuidas videot säilitada mujal kui lindil, võtame ette mõnel järgmisel korral.

Kuidas aga saada arvuti külge 1394? iMac on vist ainust koduarvuti, kui Sony Vaio välja arvata, mille osadel mudelitel see kohe ostes küljes on. Tulemus muidugi väga mõnus, Alan Rein:

Kasutan Sony Digital 8 kaamerat, olen ise proovinud iMac’il ja ilmselt lihtsamaks minna ei saa. Keerulisemad montaazivõtted mis on Adobe Premier’is küll puuduvad aga olemasoleval kujul täiesti kasutatav. PC peal olen proovinud vaid v. lihtsat lahendust, nimelt on Intel PC Camera Pro Pack’i kaameral analog video sisend ja capture võimalus. Superkvaliteeti a la kaamerast FireWire’ga ei saa aga näiteks kena raporti oma isale sellest, mis seisus on meil maal 30a vana eterniitkatus, sai küll kenasti tehtud. Pluss Teil on PC kaamera ja video capture 2in1. FW dedicated PC capture lahendustest Pinnacle kindlalt parim (ka hinna osas) loetud võrdluste põhjal.

Eestis tean, et 1394 võib leida kahest kohast (kui keegi veel pakub, andke aga teada, panen siia kirja): PC Kaubamaja ja Joosti. Joosti on seejuures pigem profipoole pakkuja, PC Kaubamajast leiab paar mudelit 1394 kaarte ka hinnaklassis 1800-2000 krooni (tasub kohapeal küsida asja tundvat müügimeest, sest kaardi valik sõltub mh kas on vaja draivereid Win2000 jaoks, väidetavasti on ka küsimusi kaartide-kaamerate kokkusobivusel mida ma küll hästi ei tahaks uskuda — aga küllap siis).

Kevadel Lätis BITT messil jäi mulle meelde ATEN’i 1394 kaart, selle soovituslik müügihind koos softiga on hetkel 129$ (vt allpool link www.cwol.com — seal küsitakse sama asja eest koigest 69$ !!!) — kahjuks ei tea, et keegi Eestis pakuks. vt http://www.aten-usa.com/

Videomontaazhi softist

Kodukasutaja tarbeks sobib reeglina suht lihtne soft (hinnaklass 99$), näiteks:

• MGI VideoWave
• U-lead VideoStudio
• Maci-kasutajatele muidugi iMovie (tuleb kõigi uuemate Macidega sh läpakad tasuta kaasa, veebist ostes 49$)

Analoog

Petsi digi-vaimustust jahutab Rein Kasak (kelle põhitegevuseks on lastele videotegemise õpetamine — vanused 9-19, aga pidavat kohtama ka 49-aastaseid ;-), temal kasutusel PC ja Matrox Marvel 400 kaart (hind Eestis ca 6500 kr, otsi: www.hinnavaatlus.ee), mis lubab suvalist videot (võid ühendada VHS-maki, superVHSi, Hi8 või mis iganes) arvutisse digida, arvutis monteerida ja seejärel uuesti lindile tagasi salvestada.

Veel digivideo-linke

Alljärgnev on väljavõte minu brauseri bookmark’idest teemal DV:

• Adam Wilt: The DV, DVCAM, & DVCPRO Formats (väga kasulik koht, kui tahad teada mida siiski digi kujul lindile kirjutatakse; või pead osalema vaidlustes, kas DV on parem või kehvem kui Beta SP; või et mida tähendab 4:2:0)
• DV.COM (DV-teemalie ajakiri, DV-Expo korraldajad)
• Dirck Halstead: The Digital Journalist (ehk nokkloom: DV on loonud uue liigi ajakirjanikke: senistest fotoreporteritest on saanud videoreporterid)
• Videosmith (Platypuste lemmik-videopood: lisavarustus laiatarbekaameratele, et teha nendega profitööd)
• 2-pop (peamiselt Final Cut Pro montaazhisoftile pühendunud sait, leiab aga muidugi ka üldisemat; Final Cut on Macide jaoks)
• Cameraworld (lihtsalt üks koht hindade võrdlemiseks)
• CWOL.com (FireWire, digivideo jne vidinad)
• Comparing Some Sony, Panasonic, and Canon Mini-DV Camcorders
• Samy’s DV & Edit (proffima poole pood)
• Steve’s Digicams (kohutav kujundus, leiab hindu ja asjassepuutuvadi linke)
• DVFormat.com (ajakiri, teemadeks FireWire jne)

Täna rääkisime sellest, kuidas ettevõte saab oam IT-lahenduse lihtsamini ja mugavamalt seda rentides. Külaline Teet Rannut rääkis, et selline rentimine toleb igati lihtne. Rakendused jooksevad pakkuja serveris, neid hooldab, uuendab ja parandab pakkuja, kasutajal tuleb maksta vaid igakuist renti.

Pets pakkus paar kohta, kus saab mujal paiknevat rakendust ka ise proovida (veel tasuta). Nii saab terve hulga grupitöö lahendusi omale tellida aadressilt www.hot.ee

Veel oli meil juttu arvutitest, millele jalad kipuvad alla kasvama ja mis kipuvad ära kõndima. Kas ja kus on arvutite seerianumbrite hoidla (kunagi see oli)? Ja kust osta arvuti kinnitusköit (või turvatrossi). Petsil tööl värske kogemus jalutava arvutiga ja Põllumajanduse Kaubanduskoja plaan panna odava liisingu saajate talumeeste nimed ja aadressid internetti, võib sellist jalutamist edaspidigi suurendada.

Mõni aeg tagasi raadio-Tehnokratis e-arvest rääkides — et kuidas ikka saab neid saata panga postkasti ja siis teine poole neid seal kätte saab ja kuidas tuleks standardeid luua — võttis keegi saatesolnutest pähe ja teatas, et tegelikult võib ju arve ka niisama ‘kettale trükkida’ ja e-postiga saajale lähetada (kuivõrd juba jupp aega pole enam vaja arvele pastaka-allkirja, piisam KMKR-numbrist).

Kuidas aga seda ‘kettale trükkimise’ asja teostada? Tänases Tehnokratis (11.09.00 kell 20:00) proovib Indrek Saul järgi ja avastab, et tema arvutis olevast raamatupidamisprogrammist õnnestub arve viia Wordi ning… selle e-postitamine pole juba probleem.

Praktikas ei õnnestu see aga sugugi mitte igast programmist. Meie üleskutse kõigile majandustarkavaraga tegelevatele firmadele oleks selle kirja kommentaariks lisada oma nägemus asjast: kuidas sama asja ühe või teise tarkvara puhul korraldada annaks. (või hoopis: miks nii mitte mingil juhul teha ei tohiks).

Ivar Hütt kommenteerib allpool näiteks, et kasutades Adobe Acrobat’i ja printides PDFiks saab sellist e-arvet teha absoluutselt igast programmist: aga Acrobat maksab. Acrobatile on aga kindlasti alternatiive, näiteks liiguvad liikluskindlustuspoliisid väljaandmiskohta PDF-kujul, nende printimiseks kasutatakse aga GhostScripti. Siit ka üleskutse: kas leiduks hakkaja, kes teeks eestikeelse selgituse, kuidas saab kasutada TASUTA tarkvara e-arve tegemise hõlbustamiseks?

Kommentaari teksti saab lihsalt lisada ka URLi oma kodulehele, kui peaks olema soovi näiteks põhjalikum kasutusõpetus lisada…

Kas võõra keele õppimiseks peaks minema kursusele või hoopis poodi ja ostma CDle pakitud teadmised? Mare Teichmann kirjutas Tehnokratile TTÜ, ETV, Avatud Ülikooli ja PE Konsult’i tehtust ja me leidsime, et teema on väärt ka pikemat käsitlemist lisaks lihtsalt loengu-CDdele on ju olemas veel ka interaktiivsed õppe-CDd nagu näiteks Tea kirjastuse pakutav Talk to Me, kus arvuti üritab kõnetuvastusega õpilasest aru saada ning kirjeldab talle seejärel tema vigu, veebipõhine õpe jpm.

Aga alljärgnev on Mare kiri, millest teema alguse sai. -pets-

Olen veendunud, et digiõpe ei hakka kunagi asendama klassikalist klassi/konverentsi õpet, kus õppijad ja õpetajad vahetult suhtlevad. Kuid digiõpe (näiteks kodus digitaalseid õppevahendeid kasutades) võimaldab loengute/seminarides midagi asjalikumat teha kui õppejõu loengut üles kirjutada – kodutöö oleks õppijal juba eelnevalt tehtud, teoreetilised teadmised omandatud ning loengus/seminaris saaks keskenduda probleemide, kaasuste lahendamisele, videotreeningutele ja muudele praktiliste oskuste kujundamise võimalustele.

Digiõpe on üks paljudest kaasaegsetest individuaalsetest õppimise ja õpetamise meetoditest, mis võimaldab õppuril ise valida õppimise aega ja kohta ning muuta enesetäiendamine senisest paindlikumaks ja efektiivsemaks.

Digitaalseid õppevahendeid on mujal maailmas peamiselt rikastes ülikoolides valmistatud ning TTÜ õppeprorektor prof. Kübarsepa andmeil on need niivõrd kallid (umbes 30000 EEK üks CD-plaat), et inglisekeelsete digitaalsete õppevahendite ostmine käiks lähiajal kindlasti üle jõu. Teiselt poolt on digiõppe ja digitaalsete õppevahendite kasutamine mugav ja meie kiiret aega arvestades eriti otstarbekas nii ülikoolis (eriti magistri- ja doktoriõppes, kuid ka kaugõppes) kui ka täiskasvanute täiendkoolitusel (näiteks juhtide koolituse, kuid miks ka mitte müüjate õpetamisel).

Meie digitaalne õppevahend on õpikeskkonnaga CD-plaat, millele on salvestatud:

• loengu video (25 – 45 min)
• esitlusmaterjalid (loengul kasutatud 10 – 25 slaidi)
• õppematerjalid väljaprintimiseks (10 – 20 lk)

Digiõpe eeldab arvuti (soovitatav alates Pentium + helikaart ja kõlarid) olemasolu. Digitaalset õppevahendit on lihtne kasutada: tuleb arvutisse sisestada CD-plaat, AutoRun käivitab digitaalse õppevahendi automaatselt (kasutades Windows Multimedia), seejärel järgida oma arvuti ekraanil kajastuvaid õpikeskkonna poolt pakutavaid võimalusi ja valida soovituid. Digiõpet on otstarbekas kasutada oma teadmiste ja oskuste täiendamisel mingil konkreetsel teemal.

Pakutavad digitaalsed õppevahendid valmisid tänu

• Tallinna Tehnikaülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi
• Tallinna Tehnikaülikooli täienduskoolituse keskuse
• Eesti Televisiooni, Avatud Ülikooli
• koolitus- ja konsultatsioonifirma AS PE Konsult koostööle.

Digiõpet hakatakse kasutama Tallinna Tehnikaülikooli “Juhtimispsühholoogia” magistri- ja doktoriõppe kursuse läbiviimisel alates sügissemestrist 2000.a. Digiõppe kursuseid hakkab täienduskoolitusena läbi viima AS PE Konsult:

1. Teadmiste juhtimine Mare Teichmann (PhD), psühholoogiaprofessor, Tallinna Tehnikaülikool

* teadmiste juhtimise vajadus * teadmised ja informatsioon * teadmised professionaalses organisatsioonis * teadmiste asukoht organisatsioonis * firma saab teadmisi juurde * teadmiste saamise protsess * teadmiste spiraal * teadmiste juhtimine ja arendamine * neli töötajatüüpi * proff ehk asja-tundja * profi isiksus * teadmiste juhtimise ees-märgid * strateegilised otsused * teadmiste juhtimise protsess ja vajalikud struktuurid * võtme-küsimused * soovitused

2. Muutuste juhtimine Mare Teichmann (PhD), psühholoogiaprofessor, Tallinna Tehnikaülikool

* muutuste juhtimine professionaalses organisatsioonis * muutuste organiseerimine * argumendid muutuse poolt ja vastu * töötajate käitumuslikud reaktsioonid muutustele: halvatus, identiteedi kaotus, negativism ja viha, desorientatsioon * töötajate ootused * resistentsus muutuste suhtes: põhjused organisatsiooni ja töötaja tasandil * resistentsuse ületamine juhtimise tasandilt * manipuleerimine

3. Juhi imago Mare Teichmann (PhD), psühholoogiaprofessor, Tallinna Tehnikaülikool

* juhi imago * Johar’i aken * isikutaju efektid * isikutaju vead * juhi positiivne imago * ideaalne juht * juhi negatiivne imago * kommunikatsioon, mida alluvad juhilt ootavad * kommunikatsioon, mida juhid ootavad alluvatelt * organisatsiooni imago * organisatsiooni positiivne imago * organisatsiooni negatiivne imago

4. Delegeerimine Mare Teichmann (PhD), professor, TTÜ

* delegeerimine * miks delegeerida * miks alluv aktsepteerib delegeerimist * juhi tegevused * juhi tööaeg * keskastme juhi kohustused * kuidas alustada delegeerimist * miks mõned juhid ei delegeeri *juhi osa delegeerimisel * alluva osa delegeerimisel * vead delegeerimisel

5. Meeskonnatöö Mare Teichmann (PhD), psühholoogiaprofessor, Tallinna Tehnikaülikool

* meeskond * meeskonna loomine * sünergia * meeskonna loomise ABC * meeskonnaliikmete rollid: tulemusele ja suhetele orienteeritud rollid * destruktiivsed rollid * meeskonna areng * meeskonna arengu staadiumid: formeerumine, tormlemine, normeerumine, tõhus töö * allüksuse juhtimine versus meeskonna juhtimine

6. Tööstress Mare Teichmann (PhD), psühholoogiaprofessor, Tallinna Tehnikaülikool

* stressi dünaamika * tööstress elukutsete järgi * stressorite tüübid * läbipõlemine * läbipõlemise staadiumid * potentsiaalsed stressorid tööl * A-tüüpi isiksus * stressiga toimetulek * juhi isiksuse balanss * sotsiaalne toetus * juhi tööstress * juhtide läbipõlemine * õpetaja tööstressorid * õpilase stressorid koolis

7. Tööstressiga toimetulek Liina Randmann (MSc), Tallinna Tehnikaülikooli lektor, doktorant

* stressiga toimetulek * toimetuleku protsess * toimetuleku eesmärgid * toimetuleku funktsioonid * probleemi lahendamisele suunatud toimetulek * emotsioonidele suunatud toimetulek * hinnang situatsioonile * hindamise protsess * situatsiooni hindamisviisid: kaotus, ähvardus, väljakutse * stressiga toimetuleku erinevad strateegiad

8. Kliendikeskne teenindamine ja psühholoogia Mare Teichmann (PhD), psühholoogiaprofessor, Tallinna Tehnikaülikool

* teenindamine ja müük * püsikliendi võitmine * kliendi teenindamise psühholoogia * suhtlemine * käitumine * aktiivsus * empaatia * asjatundlikkus * teadete tajumine * isikutaju * teenindaja professionaalsuse 10 käsku * suhtlemise elemendid * stereotüübid * kliendi stiilid * “raske” klient