europark ja pargitud ajud

Autor Peeter Marvet | Avaldatud: 2. apr. 2008

Targo Täpsusküsitlemine, 70 küsimust ja Täpsusvastamine projektijuht Joosepi, tippjuht Toomase ja programmeerija Peetriga tekitasid minus kange kiusatuse lahata tarkvaraprobleeme veidi kaugemalt. Nimelt on mul sügav veendumus, et enamus käibel oleva tarkvara bugisid jääb lappimata ühel kahest põhjustest:

  1. bugi avastaja ei vaevu sellest teavitama või ei võimalda tema teavitus (nt “tramaivõi, mul on pulgad täiega kadund praegu, noh”) probleemi lahkamist
  2. keegi pole klienditeenindajat informeerinud võimalusest, et teenindatavas süsteemis võib ka probleemseid situatsioone esineda

Minuga juhtus just selline lugu, et pidin mõneks päevaks maalt lahkuma ja otsustasin auto jätta ühte kesklinna soodsamatest parkimisplatsidest mida haldab Europark. Ma olen juba mõnda aega üritanud pihta saada nende mobiiliga parkimise algoritmi loogikale – süsteem mis kipub limiidi täitumise hetke asemel raha juurde küsima südaöösel saates mulle 2 SMSi – siis oli tegemist hea võimalusega musta kasti veel veidi testida.

Paraku said kõik mu SMSid vastuseks “Parkimist ei alustatud, kuna süsteemi töö on hetkel häiritud. Vabandame”. Seda nii 30nda õhtul kui 31mese hommikul, nii Tallinna kesklinnas kui Narvas kui Peterburis olles. Viisaka inimesena saatsin ma Europarkile hommikul e-posti:

eile õhtust on vähemalt minu jaos maas M-parkimine, paraku olen ise StPeterburgis ja ei saa ka muid makseviise pruukida. sellega seoses paluks leida võimalus mitte rakendada viivistasu EP2 parklas olevale autole 402MDT.

konkreetne veakirjeldus: saates numbrilt 56 565 565 (Elisa) parkimise alustamise sõnumi numbrile 1902 tuleb vastus “Parkimist ei alustatud, kuna süsteemi töö on hetkel häiritud. Vabandame”

Ehk tekst nii lühike ja konkreetne kui ma vähegi suudan produtseerida. Minu konkreetne mure, selleni viinud veateade, treissimiseks vajalik lisainfo telefoninumbri näol. Mispeale vastab mulle klienditeenindusjuht Kristiina:

Kahjuks välisriikidest ei ole võimalik mobiilselt parkida ega parkimisaega mobiilselt pikendada. Kui klient plaanib Eestist ära sõita ja soovib parkida sõidukit tasulises parklas, on ainus võimalus tasuda piletiautomaati. Automaadist on võimalik osta kuupilet või tasuda mitme ööpäeva tasu (Juhkentali parklas on 24 h 50.-; kui Te soovite mitu päeva parkida, tuleks automaati sisestada täpne raha vastavalt soovitud parkimisajale ja pilet armatuurile asetada).

Siin on nüüd mitu probleemi. Kõigepealt on kliendil võimalus mitmeks päevaks ära sõites ka mobiiliga tasuda, sest ma võin lihtsalt kohe alguses saata mitu SMSi ja sellega limiidi vastava piirini viia. Samuti toimib süsteem tegelikult välismaalt – sest minu SMS-gateway jääb samaks ja kõik SMSi lühinumbrid toimivad kenasti. Mida näitas kasvõi see, et ma sain süsteemilt vastuseks eestikeelse veateate (ja olgu öeldud, et järgmisel päeval õnnestus Peterburist ka parkimise alustamine).

Mispeale üritasin ma oma soovi veel konkreetsemaks muuta:

veateadet on mulle antud eile õhtust saadik ja siis ma olin Eestis. nii et palun tegelege asjaga, kusagil on miski probleem – võimalik et Elisas, võimalik et EMTi lahenduses.

lisaks ma väidan, et saab ka välismaalt SMSiga alustada, sest smsgateway roamingus ei toimi.

ja kui keegi viitsib siis võiks mulle selgitada EP2 parkla tasu arvestamise täpset algoritmi, st seda mis süsteemis sees on mitte seda mis on ärimudelis.

ehk lühidalt – kui ma ütlen et teil on probleem, siis paluks sellege KOHESELT tegeleda mitte kulutada inimeste aega asjassepuutumatute tüüpvastuste peale

Mispeale Kristiina:

Kui Teil tekkis tõrge mobiilselt parkides, on tegemist mobiilsest operaatorist tingitud probleemiga. Mobiilne parkimine on küll mugav variant, kuid juhul, kui mobiilne parkimine ebaõnnestub, tuleks tasuda piletiautomaati. Parkimise ebaõnnestumise kohta saadetakse kliendile probleemist informeeriv sõnum. Mobiilselt parkides tuleb kindlasti üle kontrollida Teile vastuseks tulnud sõnum, mis kinnitab edukat parkimise alustamist või informeerib Teid parkimise ebaõnnestumisest või võimalikust piirangust. Juhul, kui parkimine ebaõnnestub või ei saa Te vastuseks kinnitavat sõnumit, tuleks parkimise eest tasuda piletiautomaati ja pilet asetada sõidukisse armatuurlauale nähtavale kohale. Alati on võimalik pöörduda meie poole infotelefonil 6610223, kus antakse konkreetsed juhised, kuidas antud situatsioonis edasi toimida (osta pilet ja asetada sõidukisse).

Kui mobiilne parkimine ei ole võimalik, ei anna see Teile õigust parkimistasu maksmata parkida.

Edastasime olukorra kirjelduse EMT-le.

Kui mul tekib probleem teenusepakkuja poolt välja käidud maksevõimaluse kasutamisel on see minu seisukohalt teenusepakkuja ehk antud juhul Europarki probleem. Teenusepakkuja ülesanne peaks olema ka arvestada võimalike probleemi-stsenaariumitega – nt ikka juhtub et m-parkimine esimesel katsel ei õnnestu, aga reeglina läheb probleem kiiresti üle ja mul siiski õnnestub maksta. Sedapuhku nii ei läinud ja ma otsustasin helistamise asemel e-posti kasutada lahenduse leidmiseks. Minupärast oleks võinud mulle saata 3 päeva eest arve või mida iganes.

Järelikult on aeg probleem avalikuks eskaleerida, küsisin Kristiinalt kes suhetega tegeleb ja sain vastuseks “EuroPark’i tegevdirektor on Karol Kovanen ja arendusjuht Lauri Kasper”. Meeldiv tutvuda, eriti võttes arvesse, et mul õnnestus kõige selle kammajjaa juures ka kenasti 450-kroonine leppetrahv saada. See trahv on muidugi omaette nähtus, sest mingi imetabase blanketitehnoloogia tõttu on kogu trahvinõude tekst läbipaistval kilel mis katab trahvinõuet ning tõenäoliselt loetav vaid täiskuu neljapäeval (või äkki tuleb seda triikida?).

Siinkohal siis küsimused kodanikele Kovanenile ja Kasperile:

  1. palun selgitage miks mul ei õnnestunud parkimise eest tasuda?
  2. miks klienditeenindus ei tea, et välismaal olles saab kah parkimist käivitada?
  3. miks lojaalse kliendi teenindamiseks probleemses olukorras võimalust ei leitud?
  4. millise algoritmi alusel toimub tasu arvestus?
  5. palun käesolevat avalikku kirja lugeda ühtlasi leppetrahvi 31973 kohta esitatud pretensioonist, põhjendused leiab ülaltpoolt

Eraldi on mul küsimus arendusjuht Kasperile:

  1. kas oleks palun võimalik korraldada nii, et kui on tegu sagedase kliendiga suudaks süsteem leppida harvaesineva unustamise läbi tasu maksmata jätmisega ning koormaks mind näiteks päevamaksuga?
  2. kas oleks palun võimalik teha nii, et kui ma olen parklas mille hinnamudel lähe sisuliselt tunnihinnast sujuvalt üle ööpäevahinnaks ei peaks ma m-parkimist katkestama et saaksin autot vahepeal ka mujal tasulises alas parkida?
Postitatud rubriiki tarbija | Kommenteerimine suletud

hiir tegi piima pudelist uue äri mudeli

Autor Peeter Marvet | Avaldatud: 2. apr. 2008

Meediateoreetik Indrek Ibrus kribab Sirbis pealkirja “Kaubastaja koorem” all netikommentaaridest ja nende kaubastaja vastutusest jõudes seisukohta, et piletitulu teenija pannakse varem või hiljem vastutama ja “Deontologiseeritud Internet tähendab kokkuvõttes ausalt ja täpselt võetud vastutust – kõige tehtu eest.”

Kuivõrd meie armas kultuurileht ei evi kommenteerimisvõimalust – mida intellektuaalsed autorid niikuinii ei pruugiks sest nii kaoks repliikide elitaarsus – ega automaagilisi hüperlinkimislahendusi mis lubaksid mul oma arvamust nende kasitud territooriumil toimuva dispuudiga siduda ei jää mul muud üle kui loota, et Google’i hinnangul vaid peavoolumeediasse kirjutav m-meedia-arheoloog lisaks konverentsidele ka oma nime mainimist monitoorib ja võimaluse leiab siinkohal vastu kajada.

Nimelt … (a) jäi mul kõige selle deontologiseerimise (ja muu diskursuse paine) juures ikkagi mõnevõrra segaseks, kuhu tõmmata piir mis lahutaks peavoolumeedia poolt kaubastatava kommentaariumi ja Google’ile piletimüügitulu toova Bloggeri jt teenused. Ja kuigi artikli lõpuks saadetakse kokkukeedetud supp meediajuhtidele lahendada siis (b) tahaks kangesti kuulda ka miskit autori seisukohta – et kuidas siis ikkagi teha selline lahendus, kus õnnestuks kahepoolset suhtlust evida samas kenasti riskihalduse ja sõnavabadusega shongleerides.

Loomulikult rahuldab Eesti Teadusinfosüsteemi versiooni 1.0.9.56 ka semiootilise soki jätkusuutlik venitamine, aga vahest annaks seda kuidagi teha ilma surnud puid raiskamata.

Postitatud rubriiki langleim | Kommenteerimine suletud

ohutus läbi kõrgema teadlikkuse

Autor Peeter Marvet | Avaldatud: 22. märts 2008

Esmaspäev on sedapuhku tihepäev – Jaani ajaveebist jäi silma seminar/ümarlaud “Kõrgem internetiteadlikkus – suurem turvalisus” ning kohe pärast seda on MKMis järjekordne Informaatikanõukogu.

Nagu Jaani hilisemast postitusest lugeda võivad kutset mitte saanud ajakirjanikud veel meldida, miska käin siinkohal välja paar asjassepuutuvat ressurssi nii osalejatele kui lihtsalt huvilistele. Kõigepealt päevakava (ainult sisulised kirjed, st ilma kogunemise ja kohvita):

10.05 – 10.20 Ülevaade valdkonnaga tegelevatest osapooltest (Jaak Aab, Riigikogu liige)

10.20 – 11.10 Internetiohutus maailmas (Peter Fifka, Microsoft)

11.10 – 11.35 Olukorrast koolides internetiohutuse valdkonnas, Eesti näide (Hanna Toom, Tallinna Ühisgümnaasium)

11.35 – 12.00 Noppeid õpetajate ja õpilaste projektitöödest (Signe Piirsalu, Tiigrihüppe SA ja Birgy Lorenz, Pelgulinna Gümnaasium)

12.50 – 13.15 Meedia kui alternatiivne teadlikkuse tõstmise kanal õppekava kõrval (Halliki Harro, Tartu Ülikool)

13.15 – 14.45 Diskussioon: Kas kool on valmis internetis valitsevaid ohte õpetama? Kas koolile on teavitustöös alternatiive, millised need on? Näited elust, koolist ja kodust. Vestlusringist võtavad osa poliitikud, hariduseksperdid ja lastekaitsega tegelevad inimesed.

Ma ei tea kas ma diskussioonis osalemiseks kvalifitseerun, aga igastahes käiks välja veidi lugemist mis on mulle viimasel ajal silma hakanud.

  • ‘Internet Predator’ Stereotypes Debunked in New Study – American Psychologist’is ilmunud artikkel võtab ette meedias korduma kippuvad väited ohuvektorite, riskigruppide ja potentsiaalsete kurjategijate profiilide kohta ning paneb sinna kõrvale nende uurimustest tuleneva statistika (2000-2002 baasil, aga neil on käimas 2007-2008 uuring ja väidavad, et olulisi erinevusi pole märgata), minu üle-jala-tõlkes:
    • vaid 5% juhtudest valetab seaduserikkujua ennast teismeliseks
    • ligemale 75% neist kes kohtusid seaduserikkuja näost näkku tegid seda korduvalt
    • enamus netiga seotud seksuaalkuritegudest ei ole vägivaldsed, väga harva esineb jälitamist või röövimist
    • noored kes tegelesid nelja või enama ohtlikuks loetud tegevusega (mh võõrad sõbralistis, seksiteemalised vestlused inimestega keda nad ei tunna ning jõhkrutsemine netis) said keskmisest enam seksuaalset laadi ettepanekuid
    • poisid kes onhomoseksuaalsed või kahtlevad oma orientatsioonis satuvad keskmisest enam internetist alguse saanud seksuaalkuritegude ohvriks
  • MacArthur Foundation ja MIT Press on andnud välja seeria artiklikogumikke noorte, digimeedia ja õppimise teemal: The John D. and Catherine T. MacArthur Foundation Series on Digital Media and Learning. Sellelt lingilt saab nii paber-raamatuid osta kui tasuta versiooni alla laadida – ning kuigi need minul endal veel to-read listis kutsuks (Tiigrihüpet? Micorosoft Eestit? Haridusministeeriumi?) üles kaaluma võimalust neid (a) raamatukogudele tellida (b) tõlkida ja levitada. Heaks sissejuhatuseks on John Palfrey blogipostitused (John ja Urs Gasser, kes parasjagu sarnasel teemal raamatut kirjutavad, on juhtumisi minu RSS-i põhilistis… jajah, sellest ajast kui ma neid iLaw’l kuulama sattusin):

Jätan endale vabaduse seda postitust täiendada kui peaks meenuma asjassepuutuvaid linke (või kui keegi midagi privas/kommentis soovitab). Ja kui ma peaks suutma lokaliseerida eelmise kevade TÜ bakatööd mis eriti just rate.ee teemat puudutasid siis need kah.

Postitatud rubriiki turvalisus | Kommenteerimine suletud

ärimudel ja kohtupuder

Autor Peeter Marvet | Avaldatud: 22. märts 2008

Seekordse saate teema tekkis Leedo vs Delfi kohtuloo meediakajastusest nädala algul. Kuna ma olin just kulutanud e-kaubanduse direktiivi kodulehel Eesti-poolse kontaktina esitletud Mario Sõrme (MKM) aega saamaks ülevaadet Euroopa kohtupraktikast mis seotud n-ö web2.0 lahendustega siis tekkis mõte see kontakt realiseerida. Teiseks külaliseks kujunes asjaolude kokkusattumise läbi Ants Nõmper, üks vähestest IT-õigusele keskendunud juristidest Eestis (mh ilmus sellel sügisel tema ja Eneken Tikki kirjutatud Informatsioon ja õigus, mille tagakaane blurb’id juhtumisi Rein Langilt ja minult).

Mariol oli selles mõttes lihtne, et ametnikuna ei saanud ta pooliku kohtuasja kohta arvamust avaldada küll aga asjassepuutuvaid seadusi kommenteerida – samas Ants kui Leedot esindava Raidla&Partnerid advokaadibüroo partner pidi valima laiema konteksti ja kolleegidele lisatöö tekitamise vahel.

Võimalik, et sellest kõigest on mingil moel abi diskussiooni edendamisel – ilmselgelt ei saanud ma Antsult ühtegi mõistlikku vastust küsimustele lubatava ja mittelubatava ärimudeli erinevuse kohta ning tema kindel positsioon oli ainult eeltsensuuriga (olgu käsitsi või tarkvaraline) netimeedia lubamine.

Välistamaks võimalust, et tegu on pelgalt taktikalise positsiooniga tõmbasin mängu mõned üldisemad lähenemised nagu Jonathan Zittrain’i The Generative Internet’i – tegemist tuntud ja tunnustatud tegelasega kes toob ühelt poolt välja eeltsensuuri probleemid ent samas arutleb võimaluste ja vajaduste üle tagada vajalik turvalisus internetis ning nagu sisukokkuvõte ütleb ei pruugi kõik need lahendused avatud neti pooldajatele meelt mööda olla. Minu pime-eelduse kohaselt peaks The Generative Internet olema läbi loetud isegi neil kellele Lessig’i Code v2 vahest liiga autoriõiguse-keskne tundub (tegelikult ei ole ju) – ning nii ühest kui teisest leiab piisavalt näiteid huvitavaks diskussiooniks. Paraku jäi mulle nende viidete väljakäimise järel mulje, et tegu ei ole sooviga mõnda teemat vältida vaid me tõepoolest loeme väga erinevaid autoreid.

Nagu näha, on minu positsioon paljuski pärit Berkman Center for Internet & Society @ Harvard Law School seltskonna teoste lugemisest – õigupoolest olen ennast smugeldanud ka nende iLaw-programmile Tallinnas (varasemad-hilisemad iLaw’d).

Võimalik, et mu maailmavaade on seetõttu äärmiselt ühepoolik ja kusagil on olemas ka seltskond, kes põhjendab ära miks Berkmani-keskuse õpetusega arvestamine mitte-adkevaatne on. Olen avatud lugemis-soovitustele (ja seminari-kutsetele), privas või siinsamas kommentaarides.

Aga vastutasuks on mul väga suur palve, et nii juristid kui netiäri ja -meediaga seotud loeksid alustuseks läbi The Generative Internet’i ja Code v2. See aitab meil kui mitte teineteisest aru saada siis vähemalt suhtluse samasse mõistetesüsteemi tuua.

Saade mis originaalis eetris 22. märtsil 2008 (kordus 24.03 õhtul) ise on allalaadimiseks siin: [ MP3 22.7MB ] [ OGG 34.8MB ] (ja mugavalt netis kuulatav siin).

ps. kuna meil läks Antsuga vaidluseks sai Mario natuke liiga vähe sõna, parandan selle vea üks teine kord sest vaadates samuti lõppeval nädalal päevakorda kerkinud spämmi-teemat mis läbi Infoühiskonna teenuse seaduse samuti Mario valdkonda jääb on meil kohtumisteks põhjust külla ja veel.

Postitatud rubriiki langleim, saade | Kommenteerimine suletud

AKI konverents: isikuandmete kaitse ja meedia

Autor Peeter Marvet | Avaldatud: 23. jaan. 2008

Järgmisel neljapäeval s.o 31.01.2008 toimub järjekordne isikuandmete kaitse päevale pühendatud konverents (minu eelmise korra ettekanne “Minu andmed on minu omad” vaadatav YouTube’is), sedapuhku teemaks isikuandmete kaitse ja meedia. Kuna ametlik inff jõudis minuni PDFina (konverentsi kava) ja ka AKI veebist pole muud leida siis teen siinkohal kopi-paste, registreerimine ja lisainff [email protected]:

9.00-9.30 Registreerimine

9.30-9.45 Konverentsi patrooni avasõnad / Justiitsminister Rein Lang

9.45–10.00 Kuidas kaitsta neid, kes ise ennast kaitsta ei saa? Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Urmas Kukk

10.00–10.30 Privacy and the Media – are there any limits for the journalists? / Sloveenia andmekaitse järelevalveasutuse juht ja endine ajakirjanik Nataśa Pirc-Musar

10.30–11.00 Peenike punane joon. Kui avalik huvi ristub isikuandmete kaitsega / Ajakirjanik Tarmo Vahter

11.00–11.30 Kohvipaus

11.30–12.00 Millal on avalik huvi isikuandmete avaldamise eelduseks? / Raidla ja Partnerid vandeadvokaat dr.iur Ants Nõmper

12.00–12.30 Isikuandmed ja ajakirjanduseetika / Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk

12.30-13.00 Arutelu paneel

13.00-14.00 Lõuna

14.00-14.30 Meedia ja vanglasüsteem / Viru Vangla direktor Edvard Remsel

14.30-15.00 Vaba ajakirjandus ja vaba inimene – kes kelle tapab? / BNS peatoimetaja ja endine teleajakirjanik Ainar Ruussaar

15.00-15.30 Andmete avaldamine kriminaalmenetluses / Riigi peaprokurör Norman Aas

15.30-16.00 Arutelu paneel ja konverentsi lõppsõnad

Paraku ei mahu sinna alla Lüngad rämpsposti reguleerivas seadusandluses mille üle tahaks kangesti AKIga aru pidada. Kui kohvi- ja lõunapaus välja arvata ;-)

Postitatud rubriiki privaatsus | Sildistatud , , , | Kommenteerimine suletud