õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi

Rossil on tore mäng käimas: 5 küsimust teemal Socialtext round B funding, nagu näha on Jüri Kaljundi esimesele vastuse leidnud. Õnnitlused mõlemale :-)

ja kui eelmises postituses on link [digi] veebile aadressil www.digimaailm.ee kus tegelikult suurt mingit veebi ei ole… siis võivad huvilised nagu ikka reklaamikampaaniate alguses tutvuda epa.ee ja eenet.ee andmebaasidega ning arutada oma ajaveebides, kes või mis on ALT MV ja kes neile vihjas, et sellise (või veidi teistsuguse) nimega ajakiri on tulekul :-)

Kuulutame kevadise kaubamärgijahihooaja alanuks, paluks lugejatel, mittelugejatel, konkurentidel jne kommenteerida mis toimub, aretada konspiratsiooniteooriaid ja muul viisil [digi] kuulsaks teha. Ajaloohuvilistele aga anname võimaluse mõtiskleda kahe teise kaubamärgitaotluse üle. Ja ega mõnel tuttaval Uugol ole plaanis rõivatööstust rajada?

Nii, nüüd võib siis öelda millega Henrik viimasel ajal tegeleb: [digi]. Uus tehnoajakiri, kus uudised pärit ilmumis-eelse nädala ajaveebinduse “web zen“ist ning pealkirjadest jäävad meelde tõsi-elulised “Sony PSP hilineb lootusetult”, “Teine vasikas aia taha” ja “Esimene korralik HP” (koos lead’iga, kus seda IBMiga võrreldakse)… Midagi DI/FHM + tehnoloogia… Esmamuljelt igastahes päris lahe. Äkki just see ongi arvutiajakiri, mis meil seni puudus?

[ Lahtiütlus: arusaadavalt on Henrik kaas-tehnokratt ning mu enda kolumn kah ajakirjas, mistõttu ülaltoodud hinnang osalt selline … osaleja-vaimustus. Seega jälgime, mida rahvas arvama hakkab ]

Happy birthday, Dave Winer! Olgu öeldud, et tehnokratt ja kolhoos jooksevad Dave’i loodud softi peal… ning ainus keel, milles ma viimastel aastatel midagi progenud olen on tema Usertalk…

Ja “sellel teisel teemal” — kuulge, küsimus pole üldse selles kas mingi ports ajakirjanikke ja/või munitsipaalpolitseinikke sai asjale pihta või mitte ja(/või) kas nad seda tunnistavad või(/ei) mitte. Hansapank tahtis olla l33t, aga välja kukkus jälle l4me. Lugedes kommentaare kipub meelde jääma loosung “kolin oma konto kuhugi ümber kus ülekande eest vähem pappi küsitakse”, mida mina näiteks ei loeks väga positiivseks marketingisõnumiks.

See noorte värk ei ole minuteada (st niipalju kui ma lubjakana asjale pihta saan) üldse mitte seina peale logode joonistamises, vaid selles, kuidas koguda street cred’i. Kui sa teed midagi lahedat siis su credibility (või karma) kasvab. Kui sa tegemist fake’id, siis kukub cred topelt. Sest sa oled mõttetu wannabe või towel’ita strag vms. Välja arvatud muidugi juhul kui sa sigahästi fake’id, aga kui fake kohe välja tuleb siis ei ole ju sigahea. Või saan ma milleski totaalselt valesti aru ja fake is the new black?

Hei, SEB — kas te palun teeksite järgmiseks nädalas mulle makse/krediitkaardi kujundusega … no näiteks “fake is the new black“… või “street cred” (mmm…. mmmitmetähenduslikud, onju, lingid kujundusettepanekutele paluks kommentaari või mulle eposti)? Või siis Sepp tegi natu aega tagasi ühe laheda priimuse foto mida ma kannaksin taskus lihtsalt eesmärgiga demoda kõigile kes muudkui seletavad, et trükikoda on alati süüdi kui pilt ilus välja ei kukkunud :-) Või… “food coupon: good for one molotov coctail“. Või siis laiemalt: miks ma ei võiks käia välja OMA kujundatud taustapilti oma krediitkaardi jaoks, see on ju tehniliselt võimalik, eks? Ma raudselt demoks seda kõigile sõpradele… Aga parim oleks ikka superametlik kaart millel domineerib sõna “fake“, rabaks poodnikke ja baaridaame. Täiendet: ma paneks arvestatava panuse ka kaardikujunduse “propelleriga granaat” edule ;-)

Agiilsus on võti, nagu kindlasti kinnitab SEB’lane Paul Leis (kellega on muideks lindis/edimisel laupäevane Tehnokratt).