õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi

Sattusin miskile lehele, mille omanik pidas vajalikuks reklaamida Adult FriendFinder’it — teate küll, see “Adult FriendFinder members near [sinu asukoht IP-aadressi alusel]”. Ja mida pakutakse: kuum prantsuse tibi Piyzukyulas Harjumaal! Kiire netiotsing näitab, et Piyzukyla on täiesti tuntud koht (kui muidu välja ei mõtle mis see on, siis võib geokoordinaatide järgi uurida). Aga tuleb välja, et Harjumaal on (lisaks Res Publica Juventusele) veel palju huvitavat pakkuda: Usad’ba Kar’yakyula, Yyysmyae, Van’yal, Khyur’yaste jne. “mesta chuzije, a imena rodnije” — või kuidas selles Tara-Tapaa kohta käivas naljas öeldigi. Mis on aga eriti teretulnud: kõik asula-lingid viivad lehele, kus saab registreerida kohalikke organisatsioone, teavitada toimuvatest üritustest ning sõbruneda omakandi-inimestega. Üüber-naljakas. Palju parem kui uncyclopedia.

Idee Mobi-poistele: selle nimekirja alusel võiks toota eriti nakkava SMS-mängu “arva ära, millist kohanime on mõeldud”. Ma ei oska öelda mis täpselt nendes väärnimedes naljakas tundub, aga ma lihtsalt ei saanud enne tööd jätkata kui see uudis on postitatud.

Täiendet: Olgu lisatud, et üleval korra lingitud fallingrain.com/world on megalahe mootor ning seal erinevate nimekujude kasutamine täiesti mõistlik. Näiteks see “suvestuudio” pilt seal allpool on tehtud Alliklepa külas. Ainult et kust tuleb see ilmateade ja miks nad arvavad 7km raadiuses 4574 inimest elavat?

BusinessWeek’i kaanelugu on The Power of Us ning siia juurde sobib linkida ka see Steve Rubel’i nupp, kust ma viite leidsin: 10 Commandments for The Era of Participatory Public Relations. Loetagu ja jäetagu meelde. Miskipärast ma arvan, et siia juurde tuleks linkida ka Kiil (nähtavasti kiil nagu see asi, millega pakku lõhki aetakse; mitte see kiil, kelle vastsed on puruvanad :-)

Jälle on inimesed Estonian Air’i lennult maha jäänud, Epp korrutab vajadust varem kohal olla (ja reisijad väidavad, et nad ka olid), PM juhtkiri aga jahub midagi suurusjärkude võrra erinevatest lennujaamadest.

Sellel probleemil on tegelikult nimi: crowd management (õigupoolest selle puudumine). Seal on mälu järgi 13 letti, millest vaid 7 on aktiivses kasutuses. Mingit toimivat rahva suunamist ei toimu (vahel harva letipiigad hõikavad kohalikus keeles, et selle lennu kodanikud võiksid ette trügida). Väidan, et probleemi saab asjatundjate abil lahendada, kui tagada teadustus, “hostess” kes hädas inimesed saba ette suunab jne. USAs on sabade juures alati sabavalvurid, seletad mure ära ja ta aitab sind. Kes meil sellise teadusega tegelenud on, Falck vahest? St vaja pole suvasehmijaid, vaid läbimõeldud tegevusplaani. Kas keegi on huvitatud oma crowd management’i teadmiste Tehnokratis tutvustamisest?

Ma olen Epule kunagi varem samal teemal ka kirjutanud, aga kuna pressiesindaja töö hulka ei kuulu nähtavasti saadud kriitilisele e-postile reageerimine, siis ma paluks meediamonitooringul (onju et keegi seda siin loeb, eksju?) panna lipp püsti ja edastada mu URL (ja urrrhhhh!) enne, kui ma sellest raadios rääkima hakkan. Lipp edastatud, kätte saadud ja suheldud, vt allpool :-) Sest äkki ma eksin, spetsialistid on olukorraga tutvunud ja öelnud, et 700-800 inimest on täiesti haldamatu rahvamass?

Täiendet: Marek seletab asja “kassaefektiga”. Tõepoolest, kui lennujaam on loodud 1,4mil reisija jaoks, koormusennustus selleks aastaks on 1,3mil (täpsemalt 2005 statistika siit) ja midagi 14st check-in lauast töötavad pooled… siis on tõesti kassaefekt.

Täiendet: Rääkisin Epuga. Ma saan aru, et nad väga pingutavad ja on suutnud tuua inimese check-in aja 1 minuti peale… Ja et pooled lauad on Tallinna Lennujaama omad ning sellepärast seisavad tühjalt… Ja et probleemiks on ka see, kui kahest olemasolevast röntgenaatorist falkonäärid korraga ainult ühte kasutavad. Seega peaks olema meedia roll antud juhul: uurida välja kas ja miks EA ei saa tll.aero’lt lette juurde; kas ja miks röntgen läbi ei lase; kas meil Eestis on CM spetse ja mis nad teeksid. Sest mingil põhjusel ei saa need firmad omavahel neid probleeme lahendatud, misläbi kannatavad reisijad. JA LOOMULIKULT tuleb ka lennujaama varem kohale minna, eriti “tipptundidel”.

Täiendet: Paavo võrdleb check-in aegu lennujaamades, kus rahvast paar suurusjärku rohkem läbi käib

Täiendet: Nimetu kommentaator PM juhtkirja sabas:

Tulin hiljuti Chicago O’Hare’ist (minu meelest maailma suurim lennujaam reisijate arvult) American Airlines’iga Pariisi. Jõudsin kohale napilt poolteist tundi enne väljalendu, mis oli muidugi minu poolt rumalus, kuid American Airlines’i registreerimislaua juures lookleva saba juurest käis pidevalt läbi American Airelines’i töötaja ja käskis nendel inimestel, kelle lend varsti suletakse, ette minna. Ma küsisin üle, kas ikka kindlasti jõuan saba ära seista ja lennu peale, ta küsis, kuhu ja mis kell ma lendan, ja ütles, et “it should be OK“, et vajaduse korral andku ma märku ja et igal juhul tuleb ta tagasi.

Miks Estonian Air ei võiks tipptunnil lasta oma vahetuse ülemal seda teha? Kord olen vahetuse ülemaga rääkima läinud: tema mobiiltelefon helises vahetpidamata (uskumatu lausa), ja minu meelest ei olnud tegemist tööalaste kõnedega.

Ilmneb, et ma ei ole ainuke inimene, kes on märganud aktiivset rahvamasside haldust mujal-maailmas…

Muideks, tähelepanek: ma võin mitu nädalat arvamusi avaldada nii, et ühtki tagasisidet ei tule. Ja siis ühel päeval kodanikud edastavad lingi kuhu vaja (tnx, smr!), saadavad oma ideid jne. Eelmine esmasp olin Linnari ajuloputusel ja seal üks osaleja mainis, et ta on küll “oma teema” kohta lehes kirjutanud ja palun kommenteerida (et ta saaks neid mõtteid vajalikus kohas pushida) ja ei ühtki vastust. Mispeale mulle meenus, et kui paluda lihtsalt kommenteerida siis tõesti ei juhtu midagi. See, mis paneb reageerima, on pigem seotud küsimuse püstitamise viisiga… või millega?

Javeelüksmuideks: kirjutas lugeja X.Y. (nimetähed muudetud) kes vabandas, et õigel ajal ei märgand minu küsimust “kes veel palts.ee RSSi loeb” ja saatis mulle otsitud .doc’i URLi :-) Ilmneb, et ma ei näinud viirastusi. Mida kinnitas eelmisel nädalal ka Palts ise (tln.ee istumisel sattusin olema ainus kohalelaekunud visionäär) viidates põhjusele, miks link maha võeti. Kehvalt võeti, ütleksin. Mõistagi siinkohal URLi avalikustama ei hakka, kuigi minumeelest võiks selle doku (vahest vaid ilma viimase lauseta?) ka avalikuks panna ;-)

Täiendet: Rex Postimehe kommentaarides viitab asjakohasele euromäärusele. mmmm… kas pooleteist-tunnine eel-laekumise aeg üldse kusagil peale laiatarbemeedia kirjas on? Ma usun, et viidatud regulatsioon ei loe “lehes on ju varem kirjutatud” “at the time indicated in advance and in writing (including by electronic means) by the air carrier” alla kuuluvaks.

Kuulge, keegi on kindlasti tegelenud Eesti blogosfääri kaardistamisega — kas ta palun paneks selle kirja ka LoicLeMeur’i vastavasse wikisse? Lisasin just peanimestikku Estonian Blogosphere ja ilmnes, et see kohe ka linkus juba alustatud lehele, mis aga kindlasti sisustamist vajaks.

Urs Gasser viitab OECD digitaalse muusikatööstuse uurimusele, 132lk ehk keskmisele kodanikule pikavõitu, aga must-read kui plaanid miskil puhul sõna võtta vaidluses teemal piraatlus, MP3, CD-läbimüük ning muusikatööstuse olukord ning tulevik laiemalt. Urs: “Today we congratulate the study’s authors to a thorough multi-stakeholder analysis, written in a challenging environment“. Yep, väga mõistlik lugemine. Soovitan vähemalt link meelde jätta. Sisu kokkuvõtteks sobib vahest see tsitaat:

The most important is to find an equilibrium between available legitimate and innovative uses of new technologies for online music and the necessary protection of associated intellectual property rights.

Sageli kipub sellisele lausele järgnema laus-DRM propaganda, sedapuhku aga mitte.