Aveke viitab sõna “leim” ajaloole (tänud!) ning muuhulgas Linnar Viigi artiklile Leimivaba avalik ruum, mis lõpeb tõdemusega:
Leim – solvava, laimava ja pahatahtliku sisuga mõttejälg peaks interneti kasutajate käibest kaduma ning seda pole võimalik saavutada seaduse jõul kehtestatud normidega ega repressiivse hirmu tekitamisega kasutajate jälgimiseks. Professionaalne meedia ja kasutajad ise peavad oma käitumist ja valuläve korrigeerima avaliku ruumi pideva parendamise nimel. Eelkõige on see aga professionaalse meedia enese huvides jõuda välja tasemeni, kus kommentaarid oleksid osalusdemokraatia sisukaimad kandjad. Elagu teine võit!
Linnar vastas sellega muideks Liia Hännile, kes veidi varem ilmunud artiklis Teel tuuleveskite maailma esines üleskutsega:
Oleks aeg, et need, kelle käes riigi juhtimine, näeksid ka moraalses terroris valitsevaid ohte ja püüaks seda seaduse jõuga ohjeldada. Seniks aga võiks igal autoril olla õigus jätta oma kirjatöö ainult paberkandja veergudele, et hoida iseenda ja oma lähedaste närve selle ilkumise ja sõimu eest, mis iga veidigi probleeme tõstatava artikli puhul reeglina online-kommentaarides vallandub.
Linnaril muideks 70 kommentaari, Liia 310. Ei viitsi neid lugeda, aga ma umbes kujutan ette, miks Liial rohkem.
Ja näe, sellegipoolest on hea, et Liia artikkel on ikka netis väljas — ma saan sellele kaks aastat hiljem viidata. Olen muideks viimase aasta jooksul Liiaga sellel teemal päris palju vestelnud, aidanud tal e-misiganes-üritusi plaanida (ja me olime Liiaga ainsad eestlased, kes eelmise aasta detsembris Tallinna väisanud iLaw seminari kuulasid)… ning mulle tundub, et Liia on vahepeal tükk maad Linnari arvamuse poole liikunud. Pole muidugi ilus teise inimese kohta oletusi välja käia, nii et ega.ee ajaveebi-seminaril (10.nov) mida Liia korraldab võib talt endalt järgi küsida :-)