e-hädandus

Aabram kirjutab hädadest ID-kaardi kasutamisel, valimise kontekstis — aga probleem on iseenesest laiem ja ajalooline. Kui puudub motiiv tehnoloogia usability testimiseks ja tagamiseks on reaalne usability raske tulema. Mis oleks motiiv? Kasutajad, kes pruugivad ID-kaarti millekski muuks, kui poes pangakaardiga makstes ja piiri ületades (ja bussipiletina). Sest on olemas reaalsed teenused, mis teevad elu mugavamaks. Ja need teenused tõesti toimivad ilma igakordse ametisse/panka ettehelistamata.

Aabram kirjeldab üsna täpselt seda, millega tegelesin täna õhtul oma ema juures. Tuli nimelt järsku pähe mõte, et olen 5min kaugusel ja e-hääletuse lõpuni ca 2 tundi, aitaks natuke. Olukorda komplitseerisid Win95, muinsuskaitselise väärtusega kaardilugeja ja ID-kaardi algusaegadel installitud soft. Ütleme nii, et pärast kolmveerandtunnist pusimist sai asi tehtud minu läpaka pealt. Kusjuures IE all see ei õnnestunud ka seal, kasutasin eelnevalt (Firefoxi abil) alla-laetud .exe’t. Võrdlemisi masendav.

Nüüd peaks kasutama juhust, et e-hääletus on ID-kaardi keskmisest enam tähelepanu-fookusesse sokutand ning mitte kordama ID-kaardi launchi järgset kollektiivset kuudepikkust pohmelli. Let’s make sure the darn thing works.

PS. minu huumor ei ole kuuldavasti ajakirjanikele arusaadav ja ma isegi kujutan ette miks. Olgu siis igaks juhuks lisatud, et ülaloleva point pole mitte üleskutses hakata nüüd IDkaardi infrat kottima, vaid pigem soovitus teha endale selgeks, mis on vaja ühe olulisel määral kokkuhoidu ja mugavust pakkuva tehnloogia keskmisele kodanikule kasutatavak muutmiseks — ning siis torkida adekvaatsel määral neid, kes võiksid asja reaalselt käima jooksta. Adekvaatsel ses mõttes, et neil on kah tuge vaja.

Postitatud rubriiki Arhiiv, Foorum. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.

9 Kommentaarid

  1. meelis
    Lisatud 13. okt. 2005 kell 09:49 | Püsiviide

    Ilmselt tegemist tehnop… arusaamisega kasutajamugavustest, lihtsusest jms. Ilmselt ka paratamatu, et raud aegub ja osade uuemate tehnoloogiate rakendamine on vaevarikas või suisa lootusetu.
    Mis arvad kui Sa oleksid oma emale ütelnud lause” Kui puudub motiiv tehnoloogia usability testimiseks ja tagamiseks on reaalne usability raske tulema” siis mida ta vastanud oleks?

    • Ivar
      Lisatud 13. okt. 2005 kell 10:28 | Püsiviide

      natuke nõus teemaga. Kui asi lükatakse massidele kasutamiseks, peab ta olema kasutajasõbralik selle täies mõttes. Mudu on nagu minuga, kes ma eile 15 min enne aja lõppemist avastasin, et võiks hääletamist proovida. Noja ikka on asju, mis esimesel korral segadusse ajavad – ID kaarti tunnistas ta umbes 5 korral, “hääletama” nuppu pidin taguma ka mitmeid kordi ilma arusaamata, kas ma olen “asjal” või on mind mingil põhjusel outi´tud. Tegelt muidugi pisiasjad, meenutavad mulle e-maksuametit mõned aastad tagasi (no parem siiski), kus ka aru ei saanud, kas nüüd läks ok või mitte. Aga iseenesest positiivne, ja järgmisteks kordadeks asi kindlasti full kasutajasõbralik. Edu! (krt, Lasnas tõsinärused nimekirjad)

    • vogi
      Lisatud 13. okt. 2005 kell 11:56 | Püsiviide

      Näh, minul taas (Win2k) ei tahtnud kuidagi käima minna soosiku Firefoxiga. Käivitasin muidugi seks tarbeks soovitatud utiliidi…
      IE vahetasin soomekeelsest inglisekeelseks – siis läks kombe.
      Küll tasapisi asjad lähevad!!!

    • Peeter Marvet
      Lisatud 13. okt. 2005 kell 12:16 | Püsiviide

      meelis — tegelt peaks alustama hoopis sellest, et miks ma ei võtnud kaasa emale mõeldud oluliselt uuemat arvutit :-)

    • Martin Vahi
      Lisatud 13. okt. 2005 kell 17:22 | Püsiviide

      V8ibolla kohatu kommentaar, aga yliparanoilise ja vigiseva isikuna olen r88mus, et paber-h22letus toimis kyll, v2hemalt kasutusmugavuse seisukohast vaadates, p2ris h2sti. Ma sain kah h22letamisega maha. :-D

    • meelis
      Lisatud 14. okt. 2005 kell 09:02 | Püsiviide

      tõepoolest, tõepoolest Rajades kiirtrammitee Lasnamäelt Õismäele peame selle kasutamiseks vahetama ringi senise trammipargi.
      Siinkohal jääb muidugi alati küsimus kas uute tehnoloogiate kasutuselevõtt t(L)oob meile mingeid täiendavaid hüvesi,teeb meid õnnelikumaks või on tegemist lihtsalt innovatsioon iseenesest elik sisuline muutus puudub, toimub vaid vormi muutus.
      Usun et tähtis pole mitte kuivõrd kuidas me hääletame(olgu selleks või kirjatuvid) vaid Kuidas suudaksime mõjutada et kogu tehtav poliitika oleks enam läbipaistev ja tõsta seeläbi kodanike igapäevast seotust

    • Peeter Marvet
      Lisatud 14. okt. 2005 kell 10:48 | Püsiviide

      täpselt-täpselt, e-hääletus on minu jaoks ennekõike hea võimalus rääkida vajadusest ja võimalusest mõelda kaalutleva demokraatia peale. AGA — on sul juhuslikult mõningaid häid ideid/viiteid kuidas poliitikat läbipaistvamaks jne teha?

    • Martin Vahi
      Lisatud 18. okt. 2005 kell 19:09 | Püsiviide

      Peeter kirjutas:
      AGA — on sul juhuslikult mõningaid häid ideid/viiteid kuidas poliitikat läbipaistvamaks jne teha?

      Mul on, aga h2bi mulle, et must ei ole nii palju asja, et neid korralikult kirja panna, et Sinu ja teiste asjast huvitatute vaheline arutelu k2ima lykata. :(

    • meelis
      Lisatud 20. okt. 2005 kell 08:59 | Püsiviide

      ilmselt pole ühte head ja õiget lahendust On hulk pisikesi ja vajalikke tegevusi mis võtavad suhteliselt pika aja. Kas nendega saab tegeleda oma igapäevaste tegemiste kõrvalt? kindlasti, et saab.
      1 mõtte ma siiski siinkohal pakuksin
      Andes laenuks poolvõõrale inimesele 1000 eeki lubaduse peale maksta teatud intressi. Peame me selle inimese tegevusel vägagi silma peal ning lubaduste mittetäitumisel Me ilmselt järgmine kord lükkame tema laenutaotluse tagasi
      Eesti suurfirmad on käima lükanud krediidiinfo portaali, milles hinnatakse taotleja võimet täita oma kohustusi. Poliitiku kapital on tema ausus ja võime täita võetud lubadusi. Saagu Poliitiline krediidiinfo. Sisaldades endas nii positiivseid tegevusi ( antud ja täidetud lubadused) kui nö “apsakad”

      sry poolik mõte aga ikkagi on tööpäev. Kui keegi mõtet edasi arendab või selle maha laidab mõtisklen ka mina