Antispämmi-eelnõu veebikujul

Mario Sõrm saatis eile laiali lingi Elektroonilise side seaduse ja Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis paraku viitab eÕigusesse kus vajalikud tekstid on ddoc-konteineris mis nõuab vähemalt minusuguselt OSX 10.6.x kasutajalt lugemiseks suurt pingutust (tundub et ddoc klient ei toimi, ainus lahendus logida mobiilID’ga eesti.ee-sse, laadida ddoc üles ja sisu alla) otsustasin korra juba nähtud vaeva muuta ühiskonnale kasulikuks hüveks ning avaldan nii seletuskirja kui eelnõu teksti html-kujul nii ilusti-koledasti kui WP Wordi-teksti pasteerimisega hakkama sai.

Elektroonilise side seaduse ja Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse seletuskiri ja eelnõu

Paar kommentaari kah. Nagu seletuskirjast – aga kahjuks mitte seaduse tekstist – ilmneb jagatakse otseturunduse (mitte enam “kommertsteadaannete”) saajad füüsiliste ja juriidiliste isikute aadressideks põhimõttel mis lubab eesnimi.perenimi@firmanimi.tld käsitlemist nii ja naa ehk autojuhile võib saata opt-out tingimustel rehvireklaami ja sekretärile pastakareklaami, aga vastupidisel ehk töösse mittepuutuva sisuga otseturunduse puhul on nõutav opt-in (ütleme nii, et ilmselgelt oli vaja mingit kompromisslahendust ja see võiks ju olla seeditav). Samas info@ ja firmanimi@ tuleb vist üldse ära kustutada sest tundub, sest neid soovitatakse lugeda juriidilise isiku aadressideks.

Sellisel puhul lähevad hinda hästisegmenteeritud ent nõusolekuta aadressilistid ja see teeb mind tiba murelikuks, sest mul puudub sisuliselt võimalus nõuda oma aadressi eemaldamist algallikast. Esimene idee oleks selline:

  • otseturunduslike teadaannete puhul olgu alati välja toodud aadressi allikas (see on niikuinii hea tava)
  • füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus nõuda kontaktandmete eemaldamist mistahes allikast

Ma kolmanda poole listide kasutamise täieliku välistamise võimalusse eriti ei usu, aga võib ju proovida enne eelnõu menetlemist saata kõigile riigikogulastele “heas usus” ohtralt majoneesi-pakkumisi ja vaatame mis välja tuleb :-)

Või mis?

Postitatud rubriiki sahteldamata asjad. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.

7 Kommentaarid

  1. Lisatud 13. jaan. 2010 kell 09:52 | Püsiviide

    Kas spämmilistist eemaldamise nõudmise asemel ei ole kordades lihtsam oma spämmifiltrile öelda, et sa ei taha sellelt aadressilt enam kirju saada? Eriti Gmaili puhul teed sellega ju teene ka kaaskasutajatele :)
    Ma arvan, et paljud arvutikasutajad mõtlevad nii, seega hiljemalt paari aasta jooksul saab iga soliidne internetiturundusfirma aru, et oma spämmilisti korrektne majandamine on eelkõige tema enda ellujäämise küsimus :)

  2. Lisatud 13. jaan. 2010 kell 10:53 | Püsiviide

    Ma toetan su ideid kahe käega. Kindlasti peab olema võimalus opt-out teha, seda nii juriidilise kui ka füüsilise isiku puhul.

  3. Lisatud 13. jaan. 2010 kell 13:10 | Püsiviide

    Pets opt-out põhimõte on ju seletuskirjas üsna kenasti olemas. Mis aga puudutab “andmete eemaldamist mistahes allikast” siis sellega on veidi keeruline :) Kuidas saaks firma nõuda oma kontaktandmete eemaldamist äriregistrist või inimene näiteks rahvastikuregistrist?

  4. Lisatud 13. jaan. 2010 kell 13:33 | Püsiviide

    Rahvastikuregistrist andmete väljaandmist on minuteada juba praegu võimalik keelata (vähemalt teoreetiliselt, mõistagi puudub lihtne one-click-lahendus).

    A jutt käib kontaktandmete kasutamisest otseturunduseks. Ehk siis peaks kõigil kes soovivad miskite listidega otseturunduse eesmärgil äri teha olema kohustus hallata blacklisti.

  5. Lisatud 13. jaan. 2010 kell 13:58 | Püsiviide

    Ma tooks siia konkreetse näite:
    Mõned head aastad tagasi küsis üks linnavalitsus RR-st statistka tegemiseks andmed. Tegelikkuses kasutati neid poliitilise reklaami saatmiseks – kuidas sellist olukorda vältida?

    Muide äriregistri andmed on kõik avalikud. Samuti on võimalik läbi krediidiinfo endale andmebaas tekitada.

  6. alari
    Lisatud 13. jaan. 2010 kell 14:26 | Püsiviide

    mul nagu õnnestub eõiguse failide avamine siukse lihtsa kirvega, et kustutan nime tagant xml ära, siis ta küsib, kas jätta xml v ddoc formaati ja voila. ja iwork võtab kenasti lahti docxi.

  7. zurgutt
    Lisatud 14. jaan. 2010 kell 12:20 | Püsiviide

    Mõttetu ja hambutu seadus.

    Esiteks, nagu öeldud füüsilise ja juriidilise isiku meiliaadressi vahel vahet tegemine on nii subjektiivne, et selles tehtud vigade eest ei saa kedagi vahele võtta ja kõik käib samamoodi edasi.

    Teiseks, seadus ei määra KELLE andmebaasi läheb opt-out. Mis tähendab et spammiteenuse pakkuja saadab kampaania lõpus nimekirja neist aadressidest teenuse ostjale aga ise kasutab mu meiliaadressi järgmise kliendi jaoks edasi. Tulemust ei mingit. Kui seadusse teha pisike täiendus, et opt-out andmebaasi peab pidama spammiteenuse pakkuja, siis oleks pisuke efekt. (aga ka sellest mindaks ilmselt riiulifirmade kasutamisega mööda)

    Kolmandaks, mis pärast tehakse asi nii idiootselt keeruliseks? Ainus lihtne ja efektiivselt töötav vahend oleks riiklik spammi mitte soovivate aadresside register, kuhu iga firmaomanik oma aadresse lisada saab. Infra on meil olemas, kuhugi e-äriregistrisse üks väli juurde ja ongi. Otseturunduse tegijatele kohustus igat aadressi sellest registrist kontrollida. Kogu moos.

  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.