Kahjuks ei saa vaiki olla järjekordselt aktualiseerunud ajaveebide, ajakirjanduse ja autoriõiguse kokkupõrkepunktis. Olgu näiteks Sepp ja Nirti ja I&I.
Nimelt tekivad teose loomisega autorile kahte sorti õigused – isiklikud (AutÕS § 12) ja varalised (AutÕS § 13). Esimesed on rohkem nagu moraalsed (viitamine autori nimele või pseudonüümile, teose terviklikkus ja moonutamata edastamine, võimalus nõuda teose kasutamise lõpetamist jne), teised edasiantavad ja rahalised. Seejuures on moraalsed õigused Euroopa leiutis, mis USAs vaatamata Berni konventsioonile oluliselt nõrgemalt kaitstud.
Seega enamusel puhkudest ei käi tants üldse mitte AutÕS § 19, vaid autori terviklikkuse või selle riivamise ümber. Ning me peame need erinevused endale selgeks tegema, sest piir läheb pigem kohtupretsedente kui seadusesõna mööda.
Piiri on kõige lihtsam sõnastada kui mõelda mõistetele nagu arvustus, paroodia ja pastish – kui ma kasutan sinu teost selle teose kohta (argumenteeritud) arvamuse avaldamiseks, siis see on fair use. Vähemalt kuniks teos on olnud õiguspäraselt avaldatud (ja ma väga palun kõigil enne ajaveebis avaldatu mitteavaldatuks kuulutamist AutÕS § 9 läbi lugeda või siis ennast veidi kainemaks magada; AutÕS § 12.1.8 jätab küll võimaluse nõuda teose kasutamise lõpetamist, kuid seda autori kulu ja kirjadega). Motiveeritud mahus tsiteerimine on OK isegi kommertsväljaandes, samuti sinu teose parodeerimine ja pastish ehk austaval viisil matkimine (viimased kaks on muideks suht uus nähtus AutÕSis, kusjuures pastish ei olnud esimeses eelnõu versioonis sees, ei oskagi öelda kas selle ilmumine oli seotud minu korduvate märkuste või millegi muuga). USAs näiteks on paroodia levinuimaid fair use kaitseid.
AGA moraalsed õigused panevad meile kohuse mitte riivata autori au ja väärikust ning teose terviklikkust. Mulle tundub, et suurimaks probleemiks ongi see terviklikkuse lõhkumine – näiteks lubasin kunagi EPLil blogirubriiki tõmmata sisse ka minu ajaveebi, aga kui ilmnes, et seal kaovad ära hüperlingid ja on võimalus eraldi kommenteerida… siis võtsin selle loa kohe tagasi sest muutus nii “teose” olemus kui selle ümber toimuv diskussioon. Ja meenub teine olukord, kui kasutasin ühe paberväljaande jaoks kirjutatud loos olulisel määral oma ajaveebi jäetud kommentaare, saades ühelt kommenteerijalt loa vaid tänu sellele, et tegu netis mitte oleva ja seega mitte kommenteeritava väljaandega.
Autoriõiguse seaduse paragrahvidega vehkides moraalsete õiguste osas tulemusele ei jõua – mida rohkem peavoolumeedia oma tsiteerimisõigusele rõhub kaitses seda enam on tegelikult tegu autori tahte vastase tegevusega. “Jee, a mul on õigus teha sinu teosega mis tahan”. Mida rohkem ajaveebnikud tsiteerimist keelavad, seda suurem on tõenäosus, et kellelgi suurtest autoriõiguse omanikest on võimalik sellega tagasi laksata.
Seega katsutagu palun mõista teise poole seisukohta ning lähtutagu sellest. Minult võiks kah alati küsida enne, kui diskussioon algsest keskkonnast uude ümber kolitakse. Kasvõi sellepärast, et praktilistel põhjustel kukuvad erineva kvaliteediga välja kommentaar kellegi ajaveebi sabas, postitus oma ajaveebis ja mõne suurema väljaande jaoks kirjutatud arvamuslugu. Ja puhtalt mõtte terviklikkuse tagamiseks võib olla vajalik see teise keskkonna jaoks ümber kirjutada. Näiteks paberlehe jaoks see jutt siin kindlasti ei sobi, sest kogu sissejuhatus koosneb kolmest blogiviitest…