Kõigepealt positiivsest: linnakantselei oli nii lahke ja registreeris ära minu digiallkirjastatud teatise piketi korraldamisest 21.12 kell 13-13:40 ÄP maja ees, lisades, et “Tallinna Linnakantselei aktsepteerib kõiki digitaalselt allkirjastatud dokumente.” Eraldame neile selle eest 80 karma-punkti mida saab kasutada näiteks kaasamaks meid ümarlauda eesmärgiga tsiteeritud edumeelne suhtumine ka paberisse raiuda ehk muuta ära Linnavolikogu poolt kehtestatud Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded 22 punkt 4:
isiklikult, esitades samas isikut ja Eesti kodakondsust või Eesti
alalist elamisluba tõendava dokumendi.”
Igastahes on meil nüüd olemas Teatis nr 174.pdf
Vaadates laupäevaseid kommentaare jääb mulle aga tunne, et piketi mõiste on meie peades väärastunud — mingid banaanikastid ja muu butafooria… Jah ma saan aru, et default pikett ongi plakatitega vehkimine jms, aga kuna minul isiklikult pole aega pikalt vehkida siis katsuks mõelda suunal “mis on probleem” – “mis on probleemi põhjused” – “mida põhjustega ette võtta” – “kes võivad aidata seda teha”. Sellest tuleneb sihtrühm ja sõnum.
- Probleem: üle igasuguse mõistuse piiri vohav bännerlus
- Põhjus: usaldusväärsetest allikatest pärit info põhjal on netiväljaande ülalpidamiseks vaja raha ning reklaamiosakond oskab müüa bännerit, seejuures suuremat bännerit suurema raha eest
- Mida ette võtta: tõenäoliselt ei õnnestu meil ÄPd veenda õhust ja armastusest elama, küll võiks uurida kas annaks müüa midagi muud peale generaalse bänneri; minu vestlused “kasutajatega” annavad reeglina tulemuse, et suur “lugejasse” mitte puutuv reklaam + popupid jms ärritab, samas lugejat puudutav reklaam mõistlikus mahus teretulnud
- Kes võiksid aidata: reklaamimüüjad ja -ostjad
Piketi sihtrühm ei ole seega mitte “lugejad” või “toimetus”, vaid reklaamiturg. Ja sõnum millega välja läheme ei peaks neile vastanduma või teatama “tehtagu palun midagi” vaid pakkuma välja midagi reaalselt tehtavat – kusjuures soovitavalt sellist mida probleemist aru saavad “sihtrühma esindajad” saaksid ise ära teha ootamata suuremat sorti progressi saabumist. Umbes nii, nagu linn sai hakkama meie piketist teavitatud saamisega ilma määrust muutmata :-)
Mina saatsin täna hommikul AP3 lehel bännerit näitavatele firmadele (turundusjuhile või kui seda veebist ei leidnud siis üldaadressile) kaks küsimust:
* kas jälgite ka kampaania abil saabunud kontaktide tegevust teie veebis? (detailsema infoga tutvumine, liikumine müügifirma veebi, ost postilistiga liitumine)
Elame-näeme kas vastuseid kah tuleb kiirel jõuluajal :-)
15 Kommentaarid
Probleemile on olemas osaline lahendus — ülemisest bännerist saab lahti, kuid ülejäänud reklaamid jäävad alles.
Jutukese lõpus läheb jutt just sellele, millele tahtsin ka ise viidata – selgitada reklaamitellijatele sellise raharaiskamise mõttetust. Kui ikka keegi ei telli, siis pole bännereid nii palju ka (ma naiivselt loodan).
kasutatagu Adblocki ja asu ants.. :)
aga mõttetud on need bännerit küll.. ei meenu endal mite ainsamatki juhust kus oleks mõne sellise peale klikanud..
Mind ausalt öeldes huvitaks adblocki asemel rohkem mingi selline lahendus, mis võimaldaks ka minul (ja miks ka mitte BC veebiprojektidel :-) raha teenida.
isegi kui see ülemine bänner ära võtta, ikka on kole ja ebamugav veeb. lugege parem börsiuudiseid (yahoo, google), külastage tarkinvestor.ee ja lhv.ee protaali. ;)
Kui ma vaatan välismaiseid netiväljaandeid, siis torkab just silma loetavus. Ja ka reklaam on asjalik, ei kipu kohe adblocki kasutama. Aga need kodumaised vilkuvad jõulupuud on mul armutult puhtaks roogitud.
Peeter, tuleta mulle meelde, miks sa seda nõmedat veebi üldse loed? Töö pärast?
On õige, et enne bännerid ei kao, kui on olemas toimiv alternatiiv reklaamiklientidele. Reklaamiklient tahab üldiselt 2 asja:
1. Konkreetsele tulemusele suunatud netireklaam, selline, mis toob inimese tema veebi, kus temaga saab edasi tegeleda. Üldjuhul tähendab see siis klikkimist. Mõõdab reklaamiklient seda üldiselt kas oma veebi statistikas (ning seda tõesti jälgitakse) või veelgi täpsemas tulemuses (registreerumine, mingite valikute teostamine veebis, mõnele lehele jõudmine jne).
2. Brändi- või imagoreklaam, kus otseselt ei ole vajalik inimese poolne tegevus, vaid kaubamärgi või toote/teenuse meeldejäävus. Siin on tavaliselt tegu suurema või väiksema graafilise reklaamiga. Mõõdad pigem erinevate brändiuuringutega, lihtsamal juhul sihtrühmaga näost näkku rääkides (kas/mis meelde jäi).
Mõlemad on vajalikud ja ei tasu väita, et brändireklaam kuhugi kaob, ei kao, sest ta reaalselt töötab, väitke mida tahes. Olen paljudelt inimestelt küsinud nt tükk aega peale Delfi vaatamist, millised eelmiste kuude kampaaniate kaubamärgid on neile meelde jäänud, ning alati tuuakse esile just suuri lehe keskel olevaid Starmani/SEB/Hansa jt kampaaniaid, mis on aastateks meelde sööbinud. Samuti oskavad täna paljud ÄP kasutajad öelda, et seal jooksis mõni aeg tagasi hiiglaslik Nordea reklaam. Ning mitte just kõik kasutajad ei mäleta neid asju negatiivses kontekstis.
Meediapind tahab aga seda, et iga lehele tulnud inimese pealt x krooni teenida. Ei hakka hetkel väga kiirelt arvutama, kuid põhimõtteliselt teenivad täna Delfi/EPL/ÄP’d jt parimal juhul sinu ühe lehevaatamise eest kuni 1 krooni, halvemal juhul 1 krooni inimese pealt päevas. See tähendab, et reklaami kaotamisel peaksid sa Delfi/EPL/ÄP jt lugemise eest maksma 30 krooni kuus kuni xx senti – 1 krooni per lehevaatamine. Siis saaks ka selle soovitud reklaamivaba brausimise. Need arvud võivad veidi kõikuda, kuid suurusjärgud on õiged. Enamus inimesi pole nõus täna seda summat ise maksma. Tasuta lõunaid pole aga olemas.
Seega ei ole õige siin süüdistada meediapindade omanikke, ma ei usu, et nad ei ole proovinud erinevaid lahendusi, kuidas reklaamiandjatelt neid kroone kätte saada. Kellel on aga häid lahendusi, pakkuge välja.
Meediapinna (Nagi) ühe omanikuna oleks me väga rõõmsad, kui suudaksime 100% vilkuvaid bännereid vältida. Samas on täna väga väga raske mingeid muid reklaamiviise müüa, olgu see siis kas tekstireklaam või mõni erilahendus.
Protestida tasub seega vaid juhul, kui lahendus on välja mõeldud ning teada, et ta toimib. Mida oleks Nordea ÄP hiidbänneri asemel ÄP veebis tegema, et sa nende veebi erinevaid pangatooteid uurima oleks läinud? Mida peaks tegema seal veebis täna olevad LVM kinnisvara oma Pärnu korterite ja teine kinnisvarafirma Kuressaare kinnisvaraga?
Nordea võiks teha eraisikutele/väikeettevõtjatele suunatud finantskeskkonna miks pakuks võimalusi mis sarnaneks ntx MS Money poolt pakutavaga, lisaks lihtsam raamatupidamine jne. Tglt võiks sellist asja pakkuda riiklukul tasemel mudugist …
Reklaam veebilehel peaks olema selline mis ei sega lehe enda vaatamist, praegune ÄP ülemine reklaamibanner varjab laptopi kasutades praktiliselt 40% lehest. Seda ei saa ka eest minema “kerida”. Konkreetselt mina ei loe tänu sellele ülemisele ribale ÄP veebi enam absoluutselt. Suhteliselt mõistlikud reklaamid on silma hakanud välismaa lehtedel kus teatud temaatiliste (tarkvara,laen, jne.)sõnade alla on pandud popup. See on aksepteeritav lahendus: saan ise valida kas loen reklaami mis mind huvitab või mitte.
Ise küll ei mäleta et mõnele bannerile kunagi klikanud oleks tahtlikult…
Et inimene reklaami positiivselt suhtuks, peaks olema tal mingi eelnev soodumus, huvi reklaamitava teema vastu. Selles suhtes google ads-i ees müts maha.
“Mida peaks tegema seal veebis täna olevad LVM kinnisvara oma Pärnu korterite ja teine kinnisvarafirma Kuressaare kinnisvaraga?”
Kõik kv firmad koos pakkuma uute korterite kataloogi paberil (4- 6 x aastas ilmuv) pluss palju pilte ja korteriasukohaskeeme oma veebilehel?
Toivo idee juurde — juhtumisi trükib Uniprint/Unipress mitmeid Venemaa kinnisvara-teemalisi väljaandeid ning mul on olnud au vestelda nii nende peatoimetajate kui omanikega. Neile on alati jäänud suureks müstikaks miks Eestis ei ole kinnisvara-ajakirju…
Avalduse registyreerimine oli muidugi linnakantseleist kena. Teisest küljest, nad olid ju selleks tulenevalt Vabariigi Valitsuse 26. 02. 2001. a määrusest nr 80 kohustatud:
6. Dokumendihaldussüsteemidele esitatavad nõuded
(1) Asutustevahelised või asutuse elektroonilised dokumentide loomise, haldamise ja menetlemise infosüsteemid (edaspidi dokumendihaldussüsteem) peavad tagama nõuetekohase asjaajamise, sealhulgas võimaldama:
1) dokumendi registreerimise, sõltumata dokumendi kandjast;
Põguse otsingu tulemusel ei saa kinnitada, et Tallinna linnavalitsus oleks täitnud digitaalallkirja seaduse §4.(3):
Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning avalik-õiguslikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud isikud on kohustatud hoidma üldkasutatavas andmesidevõrgus kättesaadavana teavet digitaalallkirja kasutamise võimaluste ja korra kohta nende asutuste ja isikutega suhtlemisel.
sealjuures, sisustusajakirjad ON olemas. aga neid on jälle liiga palju, ma siis olen ostnud iga kuu erineva.
Larko — seda sinu viimasena tsiteeritud lõiku suudavad riigiametnikud kuuldavasti tõlgendada ka kui “paneme üldkasutatavasse võrku kirja, et võimalust digiallkirjaga suhelda ei ole — ning sellega asi tahe”.
Toivo — ei ma mõtle sisustusajakirju, vaid ikka lausa kinnisvara-ajakirju. Et millised on trendid podmoskoovjes ning kuidas areneb kindlustusturg jne.
Ka sellist avaldust Tallinn.ee’st ei leidnud. Ega nad ometi seda nõnda ei tõlgenda, et üldkasutatavasse võrku kuid mitte tingimata oma enese veebisaidile? Näiteks et Tallinna linnavalitsus soetaks endale domeeni dontreadthis.com ja avaldaks vastava teabe seal.