Priit: mis on loo taga (ja kapitalisti kommentaarid kah paluks läbi lugeda). Mis õppida? Ära mine kaasa käraga, vaid katsu aru saada millest kära sünnib. Ära unusta uurida ettesattund fakte mõne teise nurga alt, tulemus võib olla hoopiski põnevam. Aga lugu “RA vaenlased üritasid teda meedia abil toolilt kangutada” vist ei ole nii lihtsalt lahtikirjutatav, kui see X5-olukirjeldus. Miskipärast tundub, et ainus toimiv lahendus oleks kui meedia sellisel puhul seljad kokku paneks ja ühest kahurist tolle tegeliku tausta pihta tuld annaks. Peatoimetajad teeksid kiire telefonikonverentsi, otsustaksid, et katse meediat ära kasutada käib nende au pihta, jagaksid ülehomsete kaanelugude teemad omavahel ära ja väljastaksid seejärel töökäsud, tagaksid kommunikatsiooni teemat uurivate ajakirjanike vahel jne.
Siia juurde sobib (suht keerulist loogikat pidi) link Daily Show’le: “I did not leak her name”…
Ja sobib vist ka see: mõni aeg tagasi tuli RP (ei ole RA sugulane) välja kavaga “Internet on inimõigus: Igale Tallinna perele tasuta interneti püsiühendus”, mis sai tuld mitmest suunast — sest tegu on populistliku mulliga. Palts jõudis ringiga teema juurde tagasi, misläbi lobisesime hommikul tunnikese tema ja JMO‘ga. Minu poindid mis hommikul enne kohtumist kirja panin olid sellised:
Eesmärgid
- Internet võimaldab arengut
- Talendid ja tolerants
“tasuta kõigile” probleemid
- Toetus neile, kes saavad niigi hakkama
- Raha liigub sinna, kus niigi toimib
- Ei soodusta operaatorite paljusust
- Selge populism
Mis on
- Magalates hinnatase OK, fiiber, majavõrgud
- Norby: “baaspakett 64kbps tasuta” (küllap järgnevad teisedki)
Mida vaja
- Operaatorite paljusus tagab hinna ja teenuse arenemise
- Turutõrkepiirkondadeks väikeelamurajoonid
- Inerneti hind vs arvuti: pigem takistus arvuti (?)
- Juhendamine, koolitamine, tugi (sh vabast tarkvarast lähtuv)
- Noortele talentidele “e-Energiakeskus” (“fablab”, juhendajad)
- WiMAX: kliendiseadmed kallid (9tuh???)
- Infra: alternatiivoperaatorite ligipääs OTE infrale
Probleemid eelolevaga
- Keeruline müüa valimistel loosungina, sest ei sisalda lihtsaid löövaid lahendusi (vahest vaid “40 miljoni panemine internetti”)
- Keeruline / võimatu teostada, sest eeldab sisulist lähenemist mis paraku ei toimi poliitilisel / ametnike tasandil
Jõudsime vist niikaugele, et Palts nõustus vajadusega teha antud osas ka muud peale tasuta neti jagamise (mh noortele tegevust jne) ja mina, et kohati on ka otsetoetused vajalikud.
Miska küsimus laiale ringile, oletame et meil on 40 MEEK raha, millest võiks teha ülaltoodud kahest eesmärgist (“internet võimaldab”, “talendid”) midagi mõjuvat ja arukat. Palts arvas, et talle pole probleemiks, kui internet teda argumenteeritult ümber veenab. Mulle tundub, et alustada võiks kolme laia teemaga:
- otsetoetused: kas, milleks, kellele, mis kriteeriumide alusel?
- infra: mida, kuidas? vahest mitte raha vaid seadusandlust?
- “e-energiakeskus”, fablab, nõustamine jne ehk pelgalt internetist ja arvutist ei piisa arenguks või talentide loomiseks: mida oleks vaja, kuidas seda teostada?
Ja kes/mis võiks selles teemas nõu anda? Mina esimese hooga pakkusin, et Praxis. Ahjah, ma endiselt kahtlen tõenäosuses, et midagi sellist õnnestub ära teha. Aga huvitav oleks ideid kuulda ikka. Ma eriti ootaks JS’i omasid ;-)
7 Kommentaarid
Valimisi arvestades oleks kõige optimaalsem teha suure käraga juurde mõned tasuta AI-punktid. Lisaks noortele keskkond, kuhu kogu info linnas toimuva kohta kokku jookseb. Samas võiks toimuda OS-rakenduste loomine, et hõlbustada linnavalitsuse tööd ja pärssida veebielanike kriitikat. Ja kui mõtlema hakata, siis võiks see kõik tõesti toimida mingi noorte arvutiklubi raames, mida vanameistrid (a la ülalkirjutanu) juhendavad. Põhimõtteliselt oleks projekti käivitamiseks vaja poliitilist tahet (40M näib olevat selle tarbeks juba mõttes kõrvale pandud) ja sellist eestvedajat (näiteks Peeter Marvet), kes asja vastu ka tegelikult huvi tunneb. Valimisplakatite vorpimine ei ole probleem, st. koopakirjanike fantaasia on piiritus. Ise arendaks ma selles osas mingit metropolise, tulevikulinna, tech-city teemat, kuid mitte utopistlikult, vaid kahe jalaga maa peal seistes (näiteks loosung: Lahendused, mis toimivad.). Kõige olulisem on ajakava ehk asjade täpne ajastatus, mis tugevalt peale pressib. Kuna valimisteni on jäänud vaid kolm kuud, siis tuleks asjaga kohe algust teha, et esimesed töötavad lahendused juba ENNE valimisi linnarahvale abiks oleksid. Esimese asjana võiks tulla välja midagi ühistranspordiga seotut (puudutab piisavalt suurt hulka valijatest), mõni lihtne OS-rakendus (ma ei kujuta küll praegu üldse ette, mis see olla võiks), mis inimeste elu lihtsamaks muudaks (reklaam a la “juhendaja oma lastega”, tekst: Näete, mõtlesime siin noortega välja sellise asja… Lahendused, mis toimivad. Res Publica.). Oluline point on asja juures see, et valimisreklaamid rõhutaksid mitte kandideerivaid poliitikuid, vaid midagi, mis on juba ära tehtud (mingid hooned, tänavaid asfalteerivad töömehed, misiganes) ning erakonda (Lahendused, mis toimivad. Res Publica.). Võimuparteidel on see eelis, et nad ei pea (ega üldiselt saagi) teisi sopaga loopima ja suurtele näopiltidele panustama, vaid võivad kelkida oma tegudega. Seejuures oleks nüüd mõtekas vähemalt osa reklaame aegsasti üles võtta, sest oktoobris on enamasti suhteliselt sombune ilm ning siis oleks kasulik inimestele mingit normaalset tausta lasta (roheliste lehtede ja sinise taevaga), mis pimedate aegade saabumisel paljudes kodanikes tekkivat masendust leevendaks ehk positiivseid emotsioone esile kutsuks.
Soovimata “midagi ise kah tegemisest” kõrvale hiilida arvan ma, et noortega tegelemise vallas on minust oluliselt tõsisemalt võetavaid tegijaid — Kullo, noortekeskused, Ahhaa & Energiakeskus… Tõsi, selle kõige ümber on vaja selline prestiizhi-mull tekitada (“noorte häkkerite ring on poosem kui hokitrenn”). Kui linnapea tahab meid talentide linnaks (seejuures mitte ainult viiuldaja-talentide linnaks) kuulutada, siis peaks kasutama mida vaid, et veidi nohikumaid alasid promoda (linnavalitsuse väljasõiduistung Energiakeskuses? Palts robotex.ee patrooniks? jne)
Kui sa ühistransa osas mõtled kah e-rakendust, siis minu mäletamist mööda sai sõiduplaneerija (“palun hõimu peatusest siili peatusesse nii et oleksin seal kell 10”) tln.ee veebi muudatuste kavasse sisse, st mitte lihtsalt visionäärliku mõtte vaid töökäsuna.
Kultuurikaubamaja. Esiteks. PROBLEEM. Lähtun eeldusest, et koolid ja raamatukogud asuvad vales kohas. Utlib, nlib, kumu jm on koledad, kõledad, kivist ja külmad. LAHENDUS: Pane üles suur telk. Teiseks. PROBLEEM. Internet on info, meelelahutus, suhtlus. Aga see on raha eest, juhet on vaja. Vask ei ulatu igale poole, wimax veel kallis, wifi-ga katmine kahtlase kasutajaid investeering suhtega. LAHENDUS. Osta 100Mb ühendus telki. (Tln koolides on juba?) Kolmandaks. PROBLEEM. Telk on olemas, katus pea kohal, juhe olemas, pistik seinas. Milleks me seda kasutame? LAHENDUS. Osta eelarvest iga aasta digitaalset kunsti ja tehke see tasuta (CC) kättesaadavaks. JKuuskemaa ajaloost ja inimestest, ILinna 60-ndatest, TMägi vanalinnast jne Kunst ja õppematerjalid. Neljandaks. PROBLEEM. Lapsed istuvad ja vahivad arvutit? LAHENDUS. Tuua kultuurikaubamajja ka olemasolevad teenused. Raamatulaenutus, ahaa-keskus, kunsti ja fotonäitused, teater jm. Kui turg, siis turg. Värske kurk, tomat, kartul, till jms. Värske kala otse saaremaalt. Mmm. BOONUS poliitikutele. Digitaalne teadetahvel valimised2005.ee. Võimalus eksponeerida oma valimisplatvorme, plakateid ja videoid. Kihutuskoosolekud ja hyde park, tasuta tomatid. SLOGAN. Loomulikult särab selle telgi kohal alati vikerkaar (tore, ilus, nunnu, Kunst jm epiteedid). Tuleneelajad ja akrobaadid, habemega naine, lipsuga poliitikud! Astu kultuurikaubamaja ustest sisse! KOKKUVÕTEKS: 10milj telgile, 10milj digikunstile, 10milj suurte, avarate, mitmekülgsete kasutusvõimalustega raamatukogude ehitamiseks järgmisel aastal, 10milj jääb veel üle. VÄIKE ON SUUR. Kui paks on piibel? 1000 inimest loeb sisse 1 lehekülje eesti kirjanduse klassikast. 40 milj või 100 kr. Iga nädal on Tln kümneid näitusi. Parima ja huvitavama tutvustuse (tekst, pilt, video, intervjuud) eest kooliõpilasele 100kr või aastapilet igasse muuseumisse. VIHJE. Telki ei ole vaja. Suvel, laupäeval, pühapäeval on koolid tühjad?
Ma ei viitsi linki välja otsida, aga kuskil ajukääru vahel on mul uduselt mingi väide, et Eesti IBM´i üks kunagine juhtliige olevat öelnud, et umbes 10 miljoni krooniga saab vast Linux´i korralikult lära eestistada. Idee oleks olnud teha sarnaselt Hiinlastele “Riiklik Linux´i” distro.
Minule isiklikult see “ametliku” ja “plaanimajandusliku” distro idee ei meeldi, sest inimeste maitsed/vajadused on erinevad, kuid vabavaraliste rakenduste ülesviksimine ja lihvimine ja siis “Vaata Maailma” sarnase projekti raames tutvustamine/koolitamine näib küll sisukas olevat. Võimali, et mitte kõige sisukam ja kasulikum, aga minu meelest siiski palju kasulikum kui “Laialt, tasuta ja kõigile”.
Noh, kui ma pikemalt mõtlek, siis ma tuleks ehk parema mõttega välja, see yllitis siin on sõna otseses mõttes 7min. töö(sisaldab teksti sisestamist).
(a) ma katsun leida aega teha midagi selle kommenteerimisakna reavahetuskao vastu, endale käib kah pinda. aga mitte täna. sry
(b)tänud anon, Martin. anon, kas sa oleks nõus oma teksti audiona lähetama paneks saatesse sisse?
Marekil ei õnnestund mikskipärast oma kommentaari lisada, saatis postiga:
Tasuta on alati paha sõna. Keegi peab selle paratamatult lõpuks kinni maksma, ühel või teisel kujul. Pigem oleks mõtekas tegeleda mingite teenuste soodustamisega mingil kindlal teemal (hullud päevad kodanikuportaalis tallinn.ee!!!). Samas, RP idees on oma uba. Nimelt, et “linn peaks toimima lisaks sotsiaalsele mõõtmele ja struktuurilisele mõõtmele ka interaktiivses mõõtmes. ehk siis oleks integreeritud kaasaegsesse telekommivõrku. mõned sellesuunalised tegevused:…” http://herbaarium.blogspot.com/2005/04/e-linnad.html
AIP-d kuid laiema skaalaga: üks kutt juhendamas ja teenuseid vahendamas: pank, äri, meditsiin, transport, e-Õpe jms.
Neid võiks olla igas linnaosas. Omalt poolt olen nõus võtma ühe algatuse edendamise omale- hiidlaste e-majake hiidlaste ja saarlaste jaoks kes linna on pääsenud ja tahavad midagi saavutada. E-majake saab toeks olla. Hiiumaal olen sellise ette võtnud omas majas- Palade Teabetoas.