Alustame millegi toredaga. Henrik saatis mulle sellise uudise, mille olla leidnud BNSist, PR-teadete rubriigist:
Märt Treieri lugu häirekeskusest
18:27, 3. juuni 2003
Tänase saate avaloos esitatud juhtum näitab, et nii kodanikel kui kiirabil ei ole just alati põhjust numbrilt 112 asjalikku abi loota. Asi on seda hullem siis, kui tegu on tõsise tervisehädaga, mille ohvriks sattus läinud nädala lõpul kolmeaastane Tallinna poiss Ken.
Erinevalt päästetöötajast, kes soovitas palaviku alanemiseks lihtsalt oodata, tunnistas Keni Lastehaigla raviarst poisi haiglasse saabumise järgse seisundi eluohtlikuks.
Laupäeva õhtuks oli kenil palavikku juba 41 kraadi. Et poiss on vaid kolme aastane, oli vanemate mure suur. Pühapäeva varahommikul kell kaheksa helistas ema numbrile 112 ja kutsus kiirabi.
51.55-59
Meditsiinilise hariduseta päästetöötaja soovitas oodata kuni päev kätte jõuab, küll läheb siis ka palavik. Päästekorraldaja jutust jäid vanematele kõlama laused, millest viimased ei saanudki aru, missugune terviserike on sii nii tõsine, et selleks lausa kiirabi kutsuma peab.
52.36-43
Lõpuks ise haiglasse jõudnud, said pereliikmed ka koleda diagnoosi – mädane ajukelmete põletik.
53.24-26
58.21-27
50.06-10
58.44-49
Et häiretelefon kiirabi ei informeerinud, ei teadnud kiirabi tänase lõunani juhtunust midagi.
2.42-48
Häirekeskus piirdus eneseõigustusega, öeldes, et lapse vanemaile lastehaigla nimetamisest piisas selles juhtumis küll ja kiirabi tulemisel ei ole mõtet.
Kuidas saab seda öelda päästekorraldaja, kelle ametikohal ei ole vähimgi meditsiiniline teadlikkus sugugi nõutav.
59.00-02
Adlas sellega ei nõustunud ja leidis häirekeskuse teguviisist tervelt kuus möödalaskmist. Muuseas leidis Adlas, et häirekeskuse töötaja ei suutnud selgetele juhtnööridele vaatamata selgeks teha lapse tegelikku seisundit, ei pakkunud lapsevanemale võimalust konsulteerida spetsialistiga.
4.50-52
Töötaja ei kontrollinud, kas vanemad saavad oma lapse haiglasse toimetada, ei palunud lapsevanemal tagasi helistada juhul, kui lapse seisund peaks halvenema. Pealegi rääkis töötaja häirekeskusele vaid sellest, mida kiirabi teha ei saa. Kiirabi ei ole tuletõrje, kes saab lähtuda vaid sellest, kas maja põleb või mitte, ütles Adlas. Kuniks telefon 112 ei ole küllalt professionaalne, et eluohtlikke möödapanemisi sisse lasta, soovitab Kiirabi peaarst helistada sarnastel puhkudel kohe kiirabi otsetelefonil 6971145
Märt Treier
TV3 toimetaja
[email protected]
On äärmiselt tervitatav, et ka teised saated peale Tehnokrati oma intervjuu-stenosid ja ajakoodi netti välja panevad, nii saavad televaatajad alati kõige teles nähtu paikapidavust kontrollida. Ja ärge siis unustage, et “Kuniks telefon 112 ei ole küllalt professionaalne, et eluohtlikke möödapanemisi sisse lasta, soovitab Kiirabi peaarst helistada sarnastel puhkudel kohe kiirabi otsetelefonil 6971145.“
Edasi, veel Henrikult: 3rd Annual Nigerian EMail Conference
Ja siis BSA tellitud Global Software Piracy Study, sellest oleks vaja rääkida kindlasti. Jällegi, lugu Postimehes Henrikult, aga seda ei saa enne kella 14 täies mahus lugeda. TheReg samal teemal aasta tagasi: Software pirates cost industry $11 billion. Ja ammu-ammu: Ja veel kriitikat: On Software “Piracy”, Lies, BSA, Microsoft, Rocks, and Hard Penguins
Siia juurde sobiks näiteks see lugu: Defense Department Issues Open-Source Policy.
Ja muideks, Spam Overtakes Legitimate E-Mail.
Televisiooni-vabaduse kasvust USAs: NYTimes, Dan Gillmor, Wired News.
Joel Spolsky: Internet Explorer 7.0 ehk Mozilla Firebird. Peab proovima.
Piraatluse-teemal ka jätkame saate teises pooles, nimelt sellest kuidas ühe kop-kop peale annab mitu aastat kohtus käia. Selle kõlli kohta tuli meile ka spin-doctoritelt järgmine pretensioon:
Teiseks aga küsimus või palve saate kõlli osas. Nimelt võib Kuku raadios jooksvast saate reklaamlõigust aru saada (võibolla on mulje ka ekslik ja öelda on tahetud midagi muud), et Tehnokrati autorite arvates on võitlus piraatlusega ning politsei tegevus antud vallas “vana haisma läinud kala.”
Viisakas küsimus väärib ka samasugust vastust, toon selle õigluse huvides siin ära:
Tekst on minu teada: “Tehnokratid torgivad kolmapäeval kell 1233 vana, haisma läinud kala: jutuks nimelt politsei, tarkvara-piraatlusega võitlemine ja mis võib ühe enda teada legaalse firmaga juhtuda, kui keegi koputab. Kuula ja ahasta! Kell 1033 aga nagu ikka, uudised ja muu hala.”
Selle kõlliga tahame tähelepanu juhtida faktile, et politsei tegevus tarkvarapiraatlusega võitlemise osas on nagu kala, mis mitte et ainult peast mädanema hakkab, vaid on juba algusest peale üleni mäda olnud. Palun loe minu kommentaari Henriku loole, mis väljas Postimees Online’is ja ka minut.ee’s.
Nagu näha ei puutu BSA siin absoluutselt asjasse, ja politsei esindajat pole mul mõtet kah saatesse kutsuda sest kui ta tunnistaks, et tehti mingigi viga, siis lastaks ta ju lahti ja seda ma küll ei taha :-)
Aga me suurima heameelega võtame see-eest näiteks saates ette selle viimatise kellegi eksperdi selgituse, et tasuta alla laaditavas Adobe Type Manageris olla justnagu suurelt kirjas et see Light on ja proovime seda saate ajal installida ning leida, kus täpselt see Light on…
Alguses oli meil plaanis kutsuda saatesse ka asjaosalisi, aga hiljutised sündmused politseis annavad märku, et meil pole mõtet neilt mingit normaalset vastust loota. Kui keegi tunnistaks, et töökorraldus on mäda, siis lahkuks ta lihtsalt peagi omal soovil. Ja seda me ju ometi ei soovi.
NB: Käesolevad veebi-uudised on sponsoreeritud Karu Võrgu poolt, mis või kes iganes see ka ei oleks. Aga kuna Laptop-poe WiFi oli maas, siis otsisin Kuku lähistelt lihtsalt järgmise. Tänudega! :-)
Üks kommentaar
Üritasin eile saate teist osa kuulata, kuid “valulävi” ei kannatanud välja ja keerasin raadio kinni… :-( Samas ei tea ma miks seda siia kirjutan, võibolla peaksin vait olema ja “edasi teenima”, kuid haaras teema: BSA & piraatlus Eestis.
Olen vastuvaidlematult nõus, et piraatlus on halb ja ka intellektuaalse omandi vargus on kuritegu, kuid tunduvalt inetum ja elementaarse eetikaga vastuolus on FUD-imine (fear, uncertainty, doubt).
Ilmselt olen üks paarisajast (hinnanguline suurus) Eestis, kes on viitsinud-vaevunud BSA Piracy Study metoodika osa läbi lugema — see on masendavalt ameerika-keskne ja korporativistlik, just halvas tähenduses, mille abil püütakse maailmale “absoluutset tõde” pähe tõmmata. Üldistused tehakse *lähtuvalt* Ameerika Ühendriikide turust, teisisõnu oleks näiteks Hispaania seisukohalt Eestis rikkureid üle 20%, sest neil on võimalus kasutada oma sauna, Lääne-Euroopas on sauna omamine eksootika.
Metoodiline käsitlus viib lõpuks mõtteni, et kui kasutad PC-d, peab selles olema kindlasti BSA liikme operatsioonisüsteem. Sellest tingituna ja arvestades Ameerika Ühendriikide tarkvara-kasutust, on paigaldatud muidki BSA liikmete aplikatsioone (sest Ameerika Ühendriikides on nii). Metoodikas on arvestatud sedagi, et ühte riiki müüdud tarkvara võib jõuda naaberriikidesse, kuid metoodika-kohaselt on täielikult välistatud võimalus, et kasutatakse non-member’ite tarkvara.
Teine anti-piraatlusfirma on IIPA (International Intellectual Property Alliance – http://www.iipa.com), kes võtab asju laiemalt ette ja vaatleb muudki intellektuaalset omandit peale tarkvara — helisalvestised, filmid, raamatud, meelelahutustarkvara(?). Aastas korra koostatakse aruanne, milles võetakse kokku üldine piraatluse tase ning selle aasta veebruaris avaldatud IIPA 2003 “Special 301” recommendations (ingliskeelsena laiemalt tuntud kui IIPA watch-list) on Eesti sattunud sellesse nimekirja. Sellega seotud raport, mille nimi on “2003 Special 301 Report – Estonia” ning milles räägitakse pikalt-laialt kohalikest oludest ja mida peaks võimuorganid ette võtma piraatluse vähendamiseks, tundub kohati iseseisva riigi siseasjadesse sekkumisega… :-(
Kuhu siis jõuame? Aga sinna, et sellised raportid ja väljaanded on suurkorporatsioonide turustusstrateegiate osa. Neid dokumente, eriti BSA üllitist mõttega lugedes, paistab sealt selgelt läbi väiklus ja omaenda naba imetlemine — tarkvara, see on BSA liikmete tooted. Tarkvara piraatlusega seotud, värskelt avaldatud dokumenti ei saa ega tohiks võtta sellise tõsidusega, nagu ajakirjandusele seda teha meeldib — see ei ole adekvaatne ega erapooletu arvamus! Selle dokumendi mõte on pigem ühiskondliku surve avaldamine läbi “sõltumatu” organisatsiooni.
BSA seekordse raporti näol on IMHO tegemist alatu väljapressimisega. Järjest enam võetakse kasutusele avatud lähtekoodil baseeruvat tarkvara ja riikki on ühte sellist projekti omalt poolt toetanud. Peale selle on mitmest riigiasutusest kuulda heietusi vabavara kasutuselevõtust, võib näida suhteliselt loomulikuna BSA-poolne “hammaste näitamine”. Jah, nad kaotavad raha ja turgu ning survevahendiks on piraatluse osakaaluga tahtlik manipuleerimine, perspektiivis mõjutab see üldist arvamust riigist. BSA liikmetest mööda minnes ja vabavara kasutades puudub kasutajal vajadus end kuskil registreerida või kellelegi midagi maksta. Seepärast puudub reaalne ülevaade tegelikusest, mis annab nimetatud organisatsioonile vabaduse vägivaldselt sellised kasutajad momentaalselt liigitada pättideks… kõige tipuks puhub ajakirjandus mulli läbi ruupori edasi. Kahju…