Tundub, et kommunaal-hala peaks statsionaarseks rubriigiks kuulutama. Tänaseks peateemaks on õhtul toimuv “koosviibimine” Minu Vara esindajaga meie maja haldamise teemadel. Nobe rehkendus näitab, et maksan aasta jooksul paartuhat krooni praktiliselt õhu eest. Kuidas sinu majas asjalood on? Kommenteeri seal “nobeda rehkenduse” lehel.
Ära osta põrsast pannkoogis?
Aga söök on ikka põhiline. Reedel leppisin kokkusaamise Mustamäe teel asuvasse restorani La Cucaracha, mis üldiselt mulle väga meelt mööda on, nii toidu kui õhkkonna mõttes. Ainult et sedapuhku valisin söögiks burrito mis tehakse kas “kana või põrsa lihaga”. Valisin põrsa ja… Kusagil poole söögi ajal käib hamba all mingi raksatus. Vähekeenud uba, oletan ja jätkan, kuid mõne aja pärast jääb veel midagi hamba alla… ja siis veel… Hakkan leidusid taldriku servale reastama ja ilmneb, et tegu on kõhrekestega. Pean vajalikuks teemat ettekandjaga arutada (peast tsiteerin siinkohal):
- mina: “kuidas teli siin põrsast defineeritakse, kas tegu on lihtsalt käitumismalliga või viitab see eriti noorele seale?”
- kandja: “see on ikka vist siga”
- mina: “aga millega seletaksite neid konditükke siin?”
- kandja: “aga te võite need järgi jätta”
- mina: “kas oleksite nii lahke ja kutsuksite juhataja”
Ka juhataja-piiga arvab, et põrsas on eesti keeles siga ja tähistab täpsemalt sellist ribitükki, mille küljest ei õnnestugi ilma kõhrepuruta liha eemaldada. Duhh… Pakutakse mulle vähemalt võimalus kondi-burrito arvest maha arvata? Duhh-duhh…
Lahkudes kohtume juhuslikult veelkord juhatajaga kes näib veidi häbenevat ja ütleb, et ribi on selline peenikesemat sorti, et sealt ei saagi paremini kätte. Kamoooon! Koka töö on valida toidu jaoks sobilik tooraine ja kui eelarves kasin ja supikogust paremat põrsast välja ei venita, siis… äkki annaks parema tulemuse hakkliha kasutamine? 65 kroonise “mehhikopärase pannkoogi” juures ei tohiks see ju väga hull väljaminek olla. Hasta luego, cucaracha!
Mitu pelmeeni saab 100 krooni eest?
Ja veel üks söögielamus eelmisest nädalast. Olles kolmapäeva õhtul hirmnäljane otsustasin võtta midagi Deli24 nimelisest kohast (mis sest, et mu kaasa poolt nädal varem sealtsamast toodud lambapada koosnes peamisel kõhrest) — laadisin karbi täis, üks Aura mahl kah kaasa, kassasse, arve 90-midagi krooni, aga ega nälg numbreid näe…
Kusagil poolel teel koju tekkis tunne, et ma oleksin sama raha eest oma lemmik-õllekast võinud rammusa prae kaasa tellida. Pilk kviitungile — täpselt 1 kilo on mu noos. 1 kilo? hmmm…. kiire peatus Valdeku poes ja käik juurvilja kaalu juurde (thnks, Valdeku pood!), tulemus 506 grammi.
Mõistagi olin ma hetke pärast Deli24 juures tagasi ning neiu Anne tagastas mulle pärast kohapealset ülekaalumist (kah 506 grammi) üle neljakümne krooni (kilohind hetkel 89 krooni).
Aga kahest asjast ei saa ma aru:
- kaalust läks välja kaabel, mis minu meelest pidanuks teise otsaga kassasse jõudma. Teenindaja väidab, et peab kaalu sisse lööma käsitsi.
- Ja: kui sa päev otsa kaalud karpe, kuhu keskmine kodanik kogub üsna keskmise koguse moona, siis… kas ei peaks müüjal tekkima kahtlus, kui arve harilikust oluliselt suurem on?