Igaks juhuks allpool leiduv viide veelkord: Presidendi(kandidaadi)d veebis — Terevisioonile. Vt ka sama lugu & kommentaarid mega.ee all.
Ja tagasiteel telemajast sündis veel üks lugu & ülekutse: Võta sleppi!
Igaks juhuks allpool leiduv viide veelkord: Presidendi(kandidaadi)d veebis — Terevisioonile. Vt ka sama lugu & kommentaarid mega.ee all.
Ja tagasiteel telemajast sündis veel üks lugu & ülekutse: Võta sleppi!
Üks kommentaar
Lisaks siia juurde natuke mu isklikest kogemustest valijana ja veebi kasutamisest otsusele kaasa aitavana vahendina. Nimelt toimusid teatavasti 2000. aasta oktoobrikuul Soomes kohaliku omavalitsuse valimised, kusjuures mitmedki portaalid olid nn valimismasina püsti pannud.
Valimisveebi põhimõte seisnes selles, et kandidaatidele oli tehtud küsitlus nii riiki hõlmavatel kui ka kohalikel teemadel. (Märkimisväärne, et kandidaatidest pea-aegu et kõik vastasid küsitlustele.) Valijatel oli võimalus sama küsimustele oma vastus anda ja pärast vaadata, milliste kandidaatidega kõige rohken katuvaid vastusi oli.
Üleriigiliselt (st. et esindatud olid iga linna ja valla kandidaatid) oli valimismasinaid püsti pantud kolm: avalik-õigusliku ringhäälingu Yleisradio, erakanaali MTV3 ning kõige suurema päevalehe Helsingin Sanomat omad. Neid kõiki mina ka proovisin. Lisaks proovisin Helsingi linnavalitsuse veebisaidi masinat.
Esmapilgul oli tähelepanuväärne see suur töömaht, mis valimisveebidele oli pühendatud. Küsimusi oli kümnete kauba erinevates valdkondades. Seda on palju arvestades, et ainuüksi Helsingi volikokku kandideeris üle 1000 lootuserikast poliitikud (valiti 85). Kandidaatide arv üle riigi (rohkem kui 400 omavalitsuses) oli mitu kümmend tuhad.
Küsimuste valik oli igas veebis täitsa omapärane, Helsingi linnavalitsuse saidil üleriigilistele teemadele just ei viidatudki. Kõige vähem mulle meeldis selles osas MTV3 küsitlus, kusjuures küsimused minu arvates puudutasid enam vähem mitte adekvaatseid teemasid, millest suurem osa ei olnud isegi volikogu pädevuses.
Tulemuste osas jätis mind kõige rohkem rahule Yleisradio, kelle TOP 20 nimekiri pakkus mulle just nende kahe erakonna kandidaate, kelle vahel ma oma otsust kaalusingi (12 ühest ja 8 teisest parteist). Mu kaalutuses oli lõppvooru jõudnud neli kandidaati (kaks mõlemast parteist), kellest Yleisradio mulle kolme nimed edastas.
MTV3 õnnestus oma TOP 20 hulka sokutama 15(!) kandidaati sellisest erakonnast, kelle poolt ma ei oleks mitte mingi hinna eest hääletanud. Kahe minu poolt eelistatud partei tegelasi oli 20 hulgas kõigest kolm. Mu kaalutusel alles olnud kandidaatidest esmane oli MTV3’e nimekirjas 84. kohal. Kehvale tulemusele aitis kindlasti kaasa, et küsimused ei olnud üheselt mõistetavad ja nagu eelpool nimetatud ka mitte adekvaatsed.
Helsingin Sanomat ja linnavalitsus said auga hakkama. TOP 20 hulgas oli mõlemal 14 kandidaati minu erakondadest. Linnavalitsuse veebis oli see kandidaat, kelle poolt ma lõplikult hääletasin, 3. kohal. Tema parteikaaslasi TOP 20’s oli kõigest 3.
Kokkuvõteks ütleks (kui MTV3’e ebaõnnestunud teostus kõrvale jäta), et valimismasin on suurepärane mõte, mida kindlasti annaks ka Eestis teostada. Eriti Yleisradio masin (nemad olidki esmased, kes ideega välja tulid) võiks kindlasti ka sellisele kodanikule abiks olla, kes oma otsuses nii kindel ei ole. Igatahes üks suur samm e-demokraatia suunas.