arendusleping ja GPL

Sattusin ülevaatama ühe veebiarenduse lepingut/tingimusi ja jäi silma lause, mille kohaselt klient saab tarkvara osas tähtajatu kasutusõiguse ühe veebi tarbeks – mis on nähtavasti suht tavaline tüüplepingu punk. AGA juhtumisi on ette teada, et platvormiks saab WordPress mille litsentsiks on GPL ning see mida tegema hakatakse ehk kujunduspõhi on tarkvaralises mõttes väga tihedalt seotud WordPressiga jagades aadressruumi ja andmeid, laenates koodijuppe või täiendades olemasolevaid klasse.

Ülimalt lihtustatuna ütleb GPL järgmist (juristid & vaba tarkvara gurud on teretulnud seda tõlgendust täpsustama/laiendama):

  • igaühel on õigus GPL litsentsiga tarkvara kasutada
  • igaühel on õigus seda tarkvara levitada (aga seda tuleb teha koos lähtekoodi ning litsentsiga)
  • igaühel on õigus seda tarkvara muuta/täiendada/jne (aga kui plaanid muudetud tarkvara levitada, peab litsentsiks jääma GPL ja mõistagi tuleb levitada ka lähtekoodi, säilitada viited algsetele autoritele ja lisada enda oma; levitamine ei ole oma firma sees kasutamine, aga nt allhankijale/koostööpartnerile edastamine juba on)
  • tarkvaraga ei kaasne mingit garantiid (aga soovijatel on lubatud pakkuda tasulist garantiiteenust)
  • tarkvara eest ei tohi küsida raha, v.a tasu levitamise eest (nt CD+kopeerimine)

PARANDUS – tõepoolest, Wolli (aka Peeter P. Mõtsküla) leidis punkti, mille ma olin kirja pannud lähtudes (levinud väär)uskumusest ja mitte teadmisest. I shall stand corrected. Tänud! Aga see jupp väärib täies mahus kommentaarist esile tõstmist (toimetatud mõni täheviga):

Tarkvara litsentsi eest ei tohi levitaja raha küsida, kuna GPL puhul saab iga järjekordne tarkvara koopia valdaja litsentsi algselt autorilt. Samas ei ole levitamise eest võetava tasu suurus mitte kuidagi piiratud. GPL ei kohusta ühtegi tarkvara koopia valdajat (sh algset autorit) seda levitama, kuid juhul kui koopia valdaja otsustab selle kolmandale isikule üle anda, peab ta koopiaga kaasa andma ka litsentsi (mille andjaks on algne autor) ja lähteteksti (või tagama kunstlike piiranguteta juurdepääsu lähtetekstile).

Ehk siis kirjutades kliendi tarbeks WordPressi plugina või luues/muutes kujunduspõhja peab selle tarkvaralise osa (aga mitte kujunduselementide) litsentsiks olema GPL. Seda ei pea hakkama aktiivselt levitama, aga kindlasti ei saa piirata kliendi õigust seda veel kusagil kasutada, sõbrale edasi anda… või kui teie teed peaksid lahku minema siis uuele arendajale edastada. Millega seoses tuleks mõelda ka koodi asjakohasele märgendamisele, kusagilt koodijuppi kopeerides peaks viitama allikale… ja ärimudelis ei saa arvestada kliendi enda külge sidumisega autoriõiguse meetodil.

Mõtlemist kui palju, nii juristide kui arendusprotsesside poole pealt – või on kellelgi pakkuda head lepingu-punkti ja selget juhist kõige selle koodi-kommenteerimise jaoks? Ma vaatan, et ka minu õpetustes kasutatavad jupikesed on kohati kopeeritud, mõnikord WordPressi seest, mõnikord Thematic’ust, mõnikord kellegi veebist ning ma pole näinud vaeva allikale viitamisega…

Edasilugemiseks aga 2 linki, esimene neist mullune Matt Mullenwegi seisukohavõtt ja teine kokkuvõte suvisest Matti ja Chris Pearsoni ‘tulisest twitterivaidlusest’:

TÄIENDUSEKS – uurides Gravity Forms’i mis on GPL all tasuline plugin leidsin huvitava intervjuusarja WPblogger’ilt – GPL Week kus vastavad StudioPress’i Brian GardnerWooThemes’i Magnus Jepsonpress75 ja ThemeGarden’i Jason Schuller ja Gravity Forms’i Carl Hancock. Soovitan soojalt…

Postitatud rubriiki wordpress märksõnaga , , , . Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
  • > tarkvara eest ei tohi küsida raha, v.a tasu levitamise eest (nt CD+kopeerimine)

    tarkvara **litsentsi** eest ei tohi levitaja raha küsida, kuna GPL puhul saab iga järjekordne tarkvara koopia valdaja litsentsi algselt autorilt. samas ei ole levitamise eest võetava tasu suurus mitte kuidagi piiratud. GPL ei **kohusta** ühtegi tarkvara koopia valdajat (sh algset autorit) seda levitama, kuid **juhul kui** koopia valdaja otsustab selle kolmandale isikule üle andma, peab ta koopiaga kaasa andma ka litsentsi (mille andjaks on algne autor) ja lähteteksti (või tagama kunstlike piiranguteta juurdepääsu lähtetekstile).

  • “tarkvaraga ei kaasne mingit garantiid (aga soovijatel on lubatud pakkuda tasulist garantiiteenust)” – see ei ole GPL spetsiifiline omadus, vaid kehtib igatsugu tarkvara (sh kommertsvara) kohta.

    Vaba tarkvara (siin all EI mõtle ma _ainult_ GPL-i) ärimudel põhineb müüja professionaalsusel ja nende professionaalsete teadmiste müügil. Praktikas näeb see välja nii, et inimene (või seltskond) saab mingis asjas väga targaks ja hakkab seda tarkust (või sellel tarkusel põhinevaid teenuseid) siis edasi müüma.

    Sedasi tegutseb näiteks Red Hat (NYSE: RHT), kes on ühe teatava tarkvarakomplekti osas väga targaks saanud ja müüb seda tarkust edasi konkreetsete lahenduste pakkumuse kaudu. Sama teed on läinud ka Suse ja Mandriva ning on minemas Ubuntu. Eestis on seda teed läinud näiteks OKIA.

    Mis puudutab funktsionaalsuse, kujunduse, konfiguratsiooni ja sisu lahususse, siis see peaks olema elementaarne asi, ehkki eesti (ja mitte ainult) progejad seda ei järgi. GPL all oleva tarkvara puhul on selline mõtteviis aga elementaarne (et mitte öelda kohustuslik). Konkreetselt WP näiteks võttes – ma ei usu ealeski, et mõni kujunduse valmistaja tahab (või suudab) tegeleda pideva WP häkkimisega ja leitud turvaaukude lappimisega. Selles osas on palju mõistlikum, kui funktsionaalsuse vead saavad süsteemis lahendatud (ametlike uuenduste installimise läbi), sisu eest vastutab tarbija ja kujunduse tegija vastutab ainult kujunduse (ja selle vigade) eest. Muide sellisel juhul on võimalik isegi garantiid pakkuda :)

  • @hillarp — omanduslikule tarkvarale EI SAA igaüks garantiiteenust pakkuda. esiteks seepärast, et sul pole juurdepääsu lähtekoodile, mida vigade avastamisel parandada, ja teiseks seepärast, et tarkvara omanik võib kasutajale öelda, et garantii- ja hooldusteenuseid ostad ainult kas minu enda või mõne mu volitatud partneri käest “või muidu”.

  • @hillarp — omanduslikule tarkvarale EI SAA igaüks garantiiteenust pakkuda. esiteks seepärast, et sul pole juurdepääsu lähtekoodile, mida vigade avastamisel parandada, ja teiseks seepärast, et tarkvara omanik võib kasutajale öelda, et garantii- ja hooldusteenuseid ostad ainult kas minu enda või mõne mu volitatud partneri käest “või muidu”.

  • @wolli: my bad – jätsin tsitaadi liiga pika. Minu point oli see, et ka kommertsiaalse tarkvaraga ei kaasne mingit garantiid (mõned üksikud kommertsunixid välja arvata).

    • minu point oli lihtsalt see, et warranty puudumine on üks GPL põhipunkte ja kuna ma tahtsin need lihtsustatuna kirja panna siis see kuulus asja juurde. tegelt ma tean juba ammusest… ohh, oli see nüüd Frontdoor’i või Maximus BBS litsentsis kirjas, et “if you break it, you own both parts” :-)

  • Warranty puudumine on suvalise EULA põhipunkte :) loe näiteks http://emedia.leeward.hawaii.edu/itg/sites/default/files/userfiles/file/Microsoft_Office_EULA.pdf alates punktist 16.

  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.