rahaäravõtmismasina masinist
Postimees kirjutab rahamasina-pettustest, kus ATMile pannakse külge kaarte kopeeriv / PINe salvestav seadeldis. Ma just paar päeva tagasi mõtsin miks kirevase pärast me politsei (ja pangad) selliste lugude juurde pilte ei armasta jagada. Kommenteerijad igastahes tahaksid teada ning netist leiab selliseid ohtralt, näiteks Flickrist ja Google’i pildiotsinguga.
Nagu Flickrist näha on DBS’il ka oma veebis klientide harimiseks vastav artikkel ning mulle meenub, et Peterburis automaadist raha võttes soovitas too veenduda, et automaadi välimus kahtlane poleks (tõsi, puudus vist konkreetne referents-pilt). Lugemist kah. Põmt peaks andma teha nii, et automaat kuvaks oma mudelile vastava õige välimuse ekraanil? Ilmneb, et seda on mujal vähemalt tehtud.
Probleem pole muidugi üldse mitte uus (krati telesaate-ajal ehk ca 2002 sai käidud ühes bentsujaamas PINe filmimas, ei häirinud me tegevus ei kliente ega turvat) ning juhtumid Eestis üsna harvad - seega vahest miskiks suuremaks kampaaniaks pole õige hetk, aga suhtekorraldus võiks vähemasti tagada meedia varustamise asjakohaste piltidega, muidu peavad hakkama ise papist ja platiliinist näidist tegema.
TÄIENDET: pakkusin PM toimetajale mõtte pangalt pilte küsida ja kui sealt ei saa siis netis olevaid kasutada. Sellest siis Pildid välismaistest pangaautomaatide petumasinates (sest “Hansapank ei saa pressiesindaja sõnul pilte Eestis kasutatud petumasinatest välja anda ilma politsei loata. Politsei ei taha pilte välja anda, sest need on seotud kriminaaluurimisega.” - erinevalt neiu Karu röövimise üksikasjadest, mis kaheldamatult avaldamist vajasid, eks?) ja Panga turvajuht: kahte ühesugust petumasinat pole. Tegelt on parim illustratsioon jällegi kommentaarides: Mata Hari lingitud BBC The Real Hustle video klipp. Ahjah, Kirjatsura arvab kah.
TÄIENDET: Nüüd ka pikem lugu Pangakaartide varastatud andmeid kasutati Rumeenias. On ekslik arvata, et ajakirjanikud lõpuks miskit inffi välja ei kaevaks ja selle illustreerimiseks domineerivalt panga logoga pilti ei kasutaks.
comments
5 Responses to “rahaäravõtmismasina masinist”
Leave a Reply
-
Viimne veerg
Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net) ja see on minu üldotstarbeline ajaveeb. Muud minuga seotud veebilehed:
Marveti prepressikoolitused
Prepressi-ajaveeb
altex marketingi ajaveeb
eesti.ee/TOM arendus
-
ISSN 1406-8761
XML & arhiivindus
Mis see on?
Uus audioarhiiv (vana)
podcast.kolhoos.ee
tv.tehnokratt.netMuud tarvilikku
oldversion.com
whatismyip.com
tomshardware.com
dnsstuff.com
bootdisk.com
Ma kardan, et mina küll ei tunneks ära “lutikaga” varustatud automaati isegi kui mul pilt sellisest taskus. Eriti kehtib see kuskil välismaal, kus silm pole automaadi normaalse välimusega kursis. Kas masina enese turvaelemendid ei peaks olema sellisel tasemel, et see võõra osakese kohalolekul lihtsalt ei töötaks?
> miks kirevase pärast me politsei (ja pangad) selliste lugude juurde pilte ei armasta jagada.
hansa PR-mehed mõtlevad: kui meie ATM-i pilt on pettuseloo juures, lähevad (potentsiaalsed) kliendid äkki SEBi.
SEB-i PR-mehed mõtlevad: kui meie ATM-i pilt on pettuseloo juures, lähevad (potentsiaalsed) kliendid äkki hansasse.
stirlitz mõtleb, mida pankade (potentsiaalsed) kliendid mõtlevad.
Ja Z-lehe toimetaja mõtleb, et kui panna lehte pilt kus on X-panga logo siis, tuleb niikuinii mingi jama intellektuaalse omandiga või pannakse telefoniõigusega asjad paika.
PM-lehe toimetaja igastahes haaras soovitusest kinni ja tekitas lisaloo: http://www.postimees.ee/140408/esileht/majandus/323803.php
Suured tänud selle artikli eest!
Kõige ülevaatlikum viidatud materjalidest näis olevat see:
http://www.youtube.com/watch?v=ZQUvySJeLdI
Õppetund läbitud: PIN tuleb ALATI sisestada teise käe varjus nii et sõrmede liikumise suund klahvistiku kohal ei oleks aimatav.