joel spolsky kasutajaliidese disainist, eesti keeles
Otsides midagi hoopis muud jäi ette Joel Spolsky kirjutatud, Paavo Helde tõlgitud ja Anti Veeranna toimetatud Kasutajaliidese disain programmeerijatele. Lihtsalt jätkuks muudele kasutusmugavuse postitustele… Soovitan soojalt.
vinged URId ei muutu kunagi
tallinn.ee esitluses sai muuhulgas mainitud probleeme URLidega - nad on krüptilised, veebi uuenemisega kaasnes lingikõdu jne. Kõik see on kenasti koos põhjenduste ja soovitustega kirjas www.w3.org/Provider/Style/URI.
Tõsi, leiab ka alternatiivseid vaateid, nt Tom Scott selgitab BBC mitte-inimloetavate-URLide tausta loos What’s so interesting about URLs anyway? Aga nagu kommentaaridest (või saadete A-Z’ist) näha kubiseb nende superlahendus duplikaatidest (ja triplikaatidest) ning saatest/jaamast/jne sõltumatu URL ei päästa ikka midagi.
milline GA wordpressi plugin valida?
Indrekg küsis kommentaarides kas Google Analytics’i peaks Wordpressile lisama käsitsi või pluginaga. Kuna osad neist pakuvad ka väljuvate linkide ja 404-vigade träkkimist (ning välistavad adminnide jms sisseloginud kasutajate arvestamise külastuste hulka) siis oleks mõistagi mõistlik mõnda neist pruukida.
On’s keegi testind neid pluginaid ja jõudnud miskile eelistusele?
uudis-shmuudis
Tehes U-Neti maksekorraldust on lehel teadaanne, mis infib limiitide muutumisest. Kõik on ju tore, ainult et see käib eelmise aasta 2. mai kohta, selle aasta maist langeb piir juba 5000kr peale. Supporti sai isegi öeldud paar nädalat tagasi… Lahendused: (a) lisaks aastaarvu, siis on tegemist fakti nentimisega (b) vahest hoopis infiks kliente eelseisvast limiidilangusest?
tallinn.ee ettekanne veebis
Minu eilse ettekande video leiab GoogleVideost tallinn.ee uutmine ja usability, slaidipakk on Slideshare’is tallinn.ee uutmine ja usability.
Kui aega saan katsun ka slaidid panna video peale et statistika jms oleks paremini loetav, hetkel liiga kiire…
puumenüü vanast tallinn.ee’st 2x aeglasem
Innustatuna Jaanuse hansa.ee kiiruse-testist (ja kuna tal oli parasjagu kiire) õppisin ise CogTool’i kasutama ning võtsin ette kõige rohkem kasutatud tegevuse ehk busside sõiduplaanid.
Nagu GAst näha minnakse menüüst kõige rohkem Mida -> Transport -> Sõiduplaanid -> Buss või Mida -> Transport -> Sõiduplaanid (kokku isegi rohkem kui nt venekeelsele lehele siirdumisi):
Tulemus on muideks veelgi dramaatilisem kui vaadata otsifraase, URList on näha konkreetne sõna ja järgmises lahtris minupoolne “valdkond”:
Seejärel tegin brauseris ekraanilasud, importisin need CogTool‘i freimideks, märkisin ära klikkimiskohad ehk Widgetid ja kirjeldasin nende kohal viibimise või neile klikkimisega seonduvad liikumised freimide vahel. See pilt käib siis uue veebi kohta, lihtsuse mõttes on korratud sama pilti kus treeview on lahti. Ja nagu näha on tulemuseni jõudmiseks 2 teed, ehk valides puust Bussid või valides Sõiduplaanid ning seejärel avanevalt lehelt Bussid (widgetile on defineeritud eraldi hover ja klikk).
Ja sinna otsa skript mis kirjeldab kasutaja tegevusi. Kuna “hover” ei lisanud kasutaja mõtlemise aega uut pilti nähes lisasin selle ise, samuti sekundi menüü avanemise viivituseks (skriptis on need tagurpidi järjekorras, CogTool isegi rõhutas et üldiselt inimene saab mõelda sama ajal masinaga ja kas ma ikka tean mis ma teen - vaat seda oleks pidanud muidugi menüütegijale mitte minule ütlema).
Ja nüüd siis tulemused:
Ehk siis busside sõiduplaanini jõudmine võtab puu-menüüs aega ca 2 korda rohkem kui vanas veebis niisama klikkides (rääkimata muidugi esilehel olevast otselingist). See on puhas navigatsiooniaeg, ilma menüü kehvast realisatsioonist tingitud jamade ning vajaduseta mõelda selle üle kust ma peaks need leidma. Tegin stopperiga kontrollmõõtmise, minul tulid ajad midagi 9,3 ja 4,7 sekundit.
Kes tahab võib võtta mu projektifaili ja seda edasi aretada või parendada.
põhjendet arvamust tallinn.ee kohta?
Olen lubanud teha kolmapäevasel ÄP internetiturunduse seminaril ettekande tallinn.ee uutmise ja usability seostest. Eks seda ole parasjagu rapitud kah, aga kuna silmatorkav osa keskendub aspekti “õumaigaad mis nad tegid ja vaata kes sellega seotud on” lahkamisele tekitab see linnavalitsuses kerge allergilise reaktsiooni ja ei enamat.
Seega, kui kellelgi headest lugejatest on käia välja argumenteeritud arvamust mõne tallinn.ee featuuri osas - link study‘le mis tõestab puu-menüü kasutajavaenulikkuse või Nielseni konkreetsele soovitusele seda vältida - siis oldagu teretulnud. Kui kellelgi on arvamuse toeks vaja mingit numbrit Google Analytics’ist, siis mul on selle ettekande tarbeks ligipääs olemas - või siis vaadake metrix.ee avalikke andmeid. Kasutajate võrdlus perioodidel 17.03-13.04 ja 14.01-10.02.2008 on muideks selline:
Võib kommida siin, pingida mind lisaküsimuste ja ideedega skaibis (petskratt) võimisiganes. Olen kaks päeva selle ettekande päralt.
Ahjah, kui sellest kõrvalolevast pisigraafikust tundub nagu oleks bounce stabiilselt ajas kasvanud ka vana veebi korral, siis pikemat aega vaadates (tänud Google’ile siluva nädala-vaate eest) on vana veebi bounce stabiilselt 34-37% vahel keskmisega ca 34% ja uus siis ca 45%. Kuna pageviewde arv ei muutu siis on sisuliselt kasvanud ka mittebounce‘ivate kasutajate poolt vaadatud lehtede arv.
mayday ja inimhingede insenerid
Ei anna mulle need paanika ja rahamasina lood rahu. Koristasin tesktoppi ja avastasin sealt faili RFS0803.mp3 mis osutus Watchguard’i Radio Free Security podcastiks märtsi algusest. Küllap see jäi näppu kuna üks teema oli MayDay botnet, aga enne kui jutt selline jõudis käidi üle andmete kogumine sotsiaalse tarkvara profiilidest ja meetodid kuidas mitteavalike veebisaitide abil lasteporri levitatakse. Soovitan soojalt. Paar nuppu olgu aga esile toodud:
- esimeses osas on juttu sotsiaalsest insenerlusest ning sellest mida selle vastu teha - “You can put this very sharp perimeter, but if you haven’t informed and trained the users of your systems and employees to understand the social engineering pieces your perimeter of safety can tip over in a heartbeat.” See on tegelt sama asi miks ma eile Hansa bankomaatide-teema kallal norisin. Lasti käest ära juhus harimiseks: publikul ja meedial oli ilmselge huvi teema vastu olemas, kui oma nime all ei taha arvamust avaldada siis on ju pankade finantseerimisel Arvutikaitse 2009 jne… Harida klienti. Punkt.
- umbes 16:48 läheb teema edasi botnettide sh MayDay’ga. Kirjeldatakse toimimist, sihitust Fortune500 firmade vastu ja levistrateegiat läbi regulaatoritelt tulevate nakatatud PDFide. Ehk see jätab mulje botnetist mille eesmärk on oluliselt spetsiifilisem kui aljosha osas arvamuse avaldamine… (täiendet: ilmneb, et PDFidega seoses lisatud link pole botneti moodustamine vaid Rumeenlaste meetod ühe päevaga rikkaks saada)
rahaäravõtmismasina masinist
Postimees kirjutab rahamasina-pettustest, kus ATMile pannakse külge kaarte kopeeriv / PINe salvestav seadeldis. Ma just paar päeva tagasi mõtsin miks kirevase pärast me politsei (ja pangad) selliste lugude juurde pilte ei armasta jagada. Kommenteerijad igastahes tahaksid teada ning netist leiab selliseid ohtralt, näiteks Flickrist ja Google’i pildiotsinguga.
Nagu Flickrist näha on DBS’il ka oma veebis klientide harimiseks vastav artikkel ning mulle meenub, et Peterburis automaadist raha võttes soovitas too veenduda, et automaadi välimus kahtlane poleks (tõsi, puudus vist konkreetne referents-pilt). Lugemist kah. Põmt peaks andma teha nii, et automaat kuvaks oma mudelile vastava õige välimuse ekraanil? Ilmneb, et seda on mujal vähemalt tehtud.
Probleem pole muidugi üldse mitte uus (krati telesaate-ajal ehk ca 2002 sai käidud ühes bentsujaamas PINe filmimas, ei häirinud me tegevus ei kliente ega turvat) ning juhtumid Eestis üsna harvad - seega vahest miskiks suuremaks kampaaniaks pole õige hetk, aga suhtekorraldus võiks vähemasti tagada meedia varustamise asjakohaste piltidega, muidu peavad hakkama ise papist ja platiliinist näidist tegema.
TÄIENDET: pakkusin PM toimetajale mõtte pangalt pilte küsida ja kui sealt ei saa siis netis olevaid kasutada. Sellest siis Pildid välismaistest pangaautomaatide petumasinates (sest “Hansapank ei saa pressiesindaja sõnul pilte Eestis kasutatud petumasinatest välja anda ilma politsei loata. Politsei ei taha pilte välja anda, sest need on seotud kriminaaluurimisega.” - erinevalt neiu Karu röövimise üksikasjadest, mis kaheldamatult avaldamist vajasid, eks?) ja Panga turvajuht: kahte ühesugust petumasinat pole. Tegelt on parim illustratsioon jällegi kommentaarides: Mata Hari lingitud BBC The Real Hustle video klipp. Ahjah, Kirjatsura arvab kah.
TÄIENDET: Nüüd ka pikem lugu Pangakaartide varastatud andmeid kasutati Rumeenias. On ekslik arvata, et ajakirjanikud lõpuks miskit inffi välja ei kaevaks ja selle illustreerimiseks domineerivalt panga logoga pilti ei kasutaks.
kuidas meie MEPid hääletasid
Köhh vihjab suhtleks oma eurosaadikuga kommentaarides, et nimetet punkt 22a (mille eesmärk välistada “inimõiguste ja kodanikuvabadustega, samuti proportsionaalsuse, tõhususe ja hoiatamise põhimõtetega” vastuollu minevad meetmed interneti reguleerimisel) läks resolutsiooni sisse häältega 314/297 ehk suht napilt, seega on nüüd paras aeg vaadata kes kuidas hääletas. Miskit mugavat lahendust oma maa saadikute hääle jälgimiseks ei tundu olevat, ainult suured PDF-failid.
- 314 poolt-hääle hulgas on Oviir, Saks ja Tarand
- 297 vastu-hääle hugas on Kelam ja Savi
Eks see hääletus suht fraktsiooni peajoont mööda läks, aga meil oleks tarvis sellistes küsimustes miskit juhet Kelami ja Savi juurde edastamaks neid valinud elanikkonna arvamust.
Veebisaidi How MEPs Work kohaselt on meie omade pikema-ajalised tulemused sellised (lojaalsus näitab kas hääl vastas enamuse sama fraktsiooni või maa saadikute häältele):
- Tunne Kelam - kohal 95%, fraktsoonile lojaalne 96%, kodumaale lojaalne 74%
- Marianne Mikko - kohal 68%, fraktsioonile 98%, kodumaale 94%
- Siiri Oviir - kohal 90%, fraktsioonile 99%, kodumaale 87%
- Katrin Saks - kohal 83%, fraktsioonile 98%, kodumaale 92%
- Toomas Savi - kohal 98%, fraktsioonile 99%, kodumaale 86%
- Andres Tarand - kohal 90%, fraktsioonile 98%, kodumaale 92%
Tegelikult annab kodumaa % pigem sarnasuse sotside platvormiga keda meil teadupoolest 50% Europarlamendis, aga huvitav näha et sellest on kõige kaugemal Kelam - kes samas on ka kõige väiksema fraktsioonisisese lojaalsusega. Huvitav kas ta oleks äraräägitav, et saaks tema fraktsiooni vastu hääletamise protsendi sisse ka tehnopoliitilised teemad?
Savi peale pole mõtet auru raisata, aga Mikko tuleks lihtsalt otsustavaks päevaks plenaarile kohale orgunnida.
Arvamusi?
-
Viimne veerg
Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net) ja see on minu üldotstarbeline ajaveeb. Muud minuga seotud veebilehed:
Marveti prepressikoolitused
Prepressi-ajaveeb
altex marketingi ajaveeb
eesti.ee/TOM arendus
-
ISSN 1406-8761
XML & arhiivindus
Mis see on?
Uus audioarhiiv (vana)
podcast.kolhoos.ee
tv.tehnokratt.netMuud tarvilikku
oldversion.com
whatismyip.com
tomshardware.com
dnsstuff.com
bootdisk.com