eilase saate juurde

Nagu podcast.kolhoosist näha, sai eilses saates tegeletud mitte-tulundus-ühinguga, mis abistab politseid ekspert olemise meetodil — ehk siis EAKOga. Ilmar Härg selgitab oma arusaamist internetist ja autoriõigusest, mina ei veendu (ja lõpuks tuleb välja, et ka Linnar mitte).

Kogu tants käib videote ümber www.allstarz.ee veebis — kes oskab sortsu vaadata saab kähku pihta, et tegemist on AOLi, Yahoo Music’u jne striimitatavate videotega, mis <embed>’iga lehele pistet. Tundub, et selline linkimine on võrdlemisi levinud tegevus, vt näiteks http://www.videocodesforfree.co.uk või http://videoclips.funplein.com — mistõttu on äärmiselt ebatõenäoline, et suured striimijad sellest ei tea (võib ette kujutada millise täpsusega on kirja pandud leibli ja striimija vaheline leping)… Ehk seda võib nimetada leechimiseks, veebilehe kasutamistingimuste rikkumiseks vms, aga mitte autoriõiguse rikkumiseks.

Täiendet: Linnar käib välja idee, mida sellisel puhul teha: kult-min peaks kasutama õigust ja moodustama ekspertkomisjoni. Brå idee!

Täiendet 2: kuna allstarz.ee (igati mõistlikult, sest kahjuks puudub meil EFF.org harukontor, mis sellistel puhkudel juriidilist abi pakuks) eelistas Linnari idee tulemusi mitte ära oodata ja videote-lehed maha korjas, siis pakub Paavo elavat näidet sellest, kuidas õiguserikkumine toimus ehk teeb üldsusele kättesaadavaks ühe video.google.com servis oleva video, mis muidu üldsusele kättesaamatuks oleks jäänud. (Paavo on vastavaid osaluseksperimente ka varem läbi viinud).

Postitatud rubriiki Arhiiv, Foorum. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
  • Priit Tamboom

    Pets, tänud hea saate eest ja tänud ka Ilmarile oma rada kündmast. Igatahes see saade kujuneb vist selle aasta üheks parimaks raadiosaateks, mida kuulnud.

    Kuigi te proovisite jääda viisakuse piiridesse, siis ma pole pikal ajal nõnda kõrvasti itsitanud, silmad olid lausa vesised.

    Muideks mul üks ettepanek, nimelt ma proovisin saadet paeva.net’i üles panna aga link (ja see pole vist püsilink) on ainult saate mp3 või ogg failile aga ei suuda saate html lehele linkida. Vaata, it-conversationis on igal saatel oma leht ja püsilink, kuhu saab linkida aga podcast.tehnokratt.net’is on võimalik linkida kogu saatesarjale aga mitte saatele. See pole väga hea ning oleks vaja just igal saatel oma püsilinki (ja võimalusel ka träkkbäki võimalust). Vaata kuidas IT-conversation tehtud, seal nad mu torkimisel panid Technorati träkkbäkk-lingi üles.

    Ok, olge vaprad.

    • londiste

      kas mingi plaan podcastid tekstikujul ka esitada on?

      jutt oleks ilmselt huvitav aga podcast formaadina lihtsalt ei sobi. kergemat tüüpi multitasking + kiire lugemiskiirus + mõtete hajuvus kuulamisel. :(

    • Priit Tamboom

      Teksti kujul – vaevalt. See on lihtsalt nõnda töömahukas. Isegi IT-conversations pikemat aega tagasi lõpetas saadete tekstikujul esitamise.

      Muidu kui soovide jagamiseks läks, siis Peeter võiks hooksamalt Wikisid kasutada. Näiteks podcast.kolhoos.ee juures võiks olla soovituste leht nagu a la http://videoblog.org.ee/wiki/index.php/Soovitame
      või ühiselt tehtav juhend nagu http://videoblog.org.ee/wiki/index.php/Sissejuhatus

      Omast videoblogi lehe tegemise kogemusest ütlen, et asi toimib ilusti.

    • Peeter Marvet

      Tean, et saadetel permalink puudu — see on mu to-do listis sees (koos eraldi arhiivi-lehega, lihtsustamaks saadete leidmist otsimootorite poolt)… ja veel mitme muu asjaga, kahjuks ei jõudnud see nädalavahetus veel emaplaadi-vahetuseni (senisel on miski jama, mistõttu reboot eeldab kohal-olekut, mul on aga plaanis masin endast kaugemasse kappi poetada). Ja träkbäkist… mul on üks selle-alane mõte kah peas…

      Tekstiks konvertimine oleks võimalik, kui keegi raha / tööjõudu eraldaks. Hetkel toodan tehnokratti puhtalt oma pere-eelarvest … ja ma olen niigi pere jaoks liiga busy tänu saatele jms ühiskondlikele asjadele.

      Wikid jne kah meeles, aga … iga asi omal ajal.

    • Alar

      Vaata kui hea, et seadus käib ainult kaabli kohta. Mina kasutan internetti Wifi’ga… järelikult.. ma ei downloadi kaabli kaudu.
      See selleks.. ma ei mõista lihtsalt kuidas nii “pädevad” inimesed satuvad sellistele ametikohtadele.

      Ma arvan, et tuleks teha AEKO MTÜ’le konkureeriv asutus.. sest ma siiani ei mõista, et mis “püha lehmaga” on tegemist.. kes tuleb ja keelab ja käsib.. poob ja laseb..kutsub politsei ja sulgeb lehti. Ma ei mõista kust on võetud selline õigus – autoriõiguste ainu-maaletooja, keelaja ja maksukoguja.
      Kas tegemist riikliku järelvalveorganisatsiooniga? Või on tõesti tegemist isehakanud MTÜ’ga, kes on endale võtnud kuskilt laest sellise õiguse?

    • haberebane

      Brå !!!!!!
      Saatekülalise kontseptsioon on jesuiit-härjalik.
      “Draamateatris on täna õhtul etendus.”
      Absoluutselt kõigil on keelatud sellest rääkida ja teha viiteid. Järsku saavad autoriõigused rikutud !!!!

    • Peeter Marvet

      Alar, Ilmari tsiteeritud pragrahv ehk AutÕS §10 lõige 6 (http://wlex.lc.ee/list/Aut%C3%95S.htm#p10) kõlab siiski nii:

      “(6) Teos loetakse üldsusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on üldsusele suunatud kaabli kaudu või kaablita suunamise teel sellisel viisil, et üldsus võib teost kasutada enda poolt valitud kohas ja ajal.”

      Selle lõigu mõte on selles, et kui sa allalaadid MP3-faili siis loetakse teos “üldsusele suunatuks” allalaadimise hetkest, mitte ei hakata uurima kas, millal ja kus sa seda reaalselt kuulasid. Sama asi on FM-raadioga: kui saade on antennist eetrisse paisatud, siis on see “üldusele suunatud”, pole vaja tõestada kas keegi ka kuulas.

      Üldiselt suht mõistlikud täpsustused, paraku kasutavad autorikaitsjad neid sisu mõistmata… ja ausalt öeldes on lobigrupid selle FM-osa totaalselt perse keeranud, loe §10 lõige 2 punkt 1:

      “(2) Teose üldsusele suunamiseks loetakse muu hulgas:

      1) teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele avatud, või ka kohas, mis pole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, sõltumata sellest, kas üldsus teost tegelikult tajus või mitte;”

      Vaat see “kas tajus või mitte” käis vanasti raadio ja televiisori kohta, nüüd aga ei saa enam keegi aru mida selle all mõeldakse.

      Ja nii neid seaduseid ratsitakse. Loe näiteks minu kommentaari eelmise aasta lõpus SLõhtulehes, langleimi teemal aga sobib ka siia väga hästi: http://www.sloleht.ee/2005/12/29/kommentaar/188639

    • ivar

      Minu sügav kaastunne vastava saidi meeskonnale, kes siis said härra Ilmariga asjades maili teel vaielda :D.
      Peaks tegema seaduse, et ajukääbikud ei tohi inimesi kohtusse anda. Ok mida iganes. Tõsiselt naljakas oli igal juhul.
      Edu!!

    • Martin Vahi

      Kui H2rg peaks see kord kohtus 8iguse saama, siis siit edasi j2rgmine samm(H2rja-sugustel) on see, et kui keegi viitab oma kirjutises teisele raamatule, laulule, filmile, a la “mina lugesin X, minge ja vaadake/lugege ka”, siis tullakse kysima:”Aga nyyd n2ita meile, allkirjastatud ja KIRJALIK DOKUMENT, kas sul OLI ikka yldse LUBA(litsens) seda teost lugeda/kuulata/vaadata?”

      No t8esti. Kui see nyyd H2rjasugustel l2bi l2heb, siis v8ib kyll t8esti k8iki 8nnitleda!!!

      Ja muideks, ma arvan, et seoses sellega, et enamik eesti vabariigi kodanikke h22letab kas Keskerakonna, Rahvaliidu v8i (uute)Reformikate poolt(positiivseid erandeid leidub vast igas erakonnas, n2iteks Reformaritel Meikar), siis ma olen yldsusest juba niiv8rd halval arvamusel, et ma kipun juba vaikselt arvama, et paraja suure t6en2osusega ei tee enamik rahvas seaduste sellisest k2ek2igust praktiliselt yldse v2lja.

      V8ibolla p2rast keegi ykskik pooljuhuslikult imestab, et huvitav kyll, kas ehk leidub ka ehk m8ni inimlikum ja produktiivsust rohkem soodustav, versioon(kui linkimise keelustamine v8i sellega seonduv keelustamisega praktiliselt v8rdv22rseid barj22re seonduv byrokraatia)?

      Lihtsalt masendav.

    • albert

      Teose “kättesaadavaks tegemine” tähendab selle viimist algolekust “kättesaamatu” lõppolekusse “kättesaadav” ja saab seega juba olemuslikult toimuda ainult üks kord, kuna edaspidi pole teos enam vajalikus algolekus. Selles mõttes võiks teda võrrelda teiste olemuselt ühekordsete tegevustega. Kas näiteks kaks pätti saab mõista süüdi ühe ja sama inimese mõrvas kahe erineva episoodina, kui nad omavahel koostööd ei teinud? Tapetu pussitamist hiljem teise päti poolt saab kvalifitseerida küll ehk laibarüvetamisena, aga kui ohver oli juba enne surnud, siis teistkordne mõrv see ju ei ole. Seaduses pole vaja eraldi täpsustada, et mõrva paragrahvi alla mahub ühe inimese tapmine ainult ühel korral.

    • UB

      Kuulates saadet ja ka teiste kommetnaare jäb mulle üha enam ja enam mulje, et tegemist ei ole millegi muu kui lihtsalt asjatundmatusega ja kusjuures nii süvenenud võhiklusega, et teisi ka enam kuulda ei võeta. Kas jällegi on norm täidetud ja üks ametnik kohale juurde munstertatud. Kas hr Härg ei mõtle hetkekski, et ei ole ju võimalik, et nii paljud isikud on tema seisukohast vastupidisel arvamusel mis teeb ju nad kohe piraaltlust soodustavateks isikuteks. Kirjutasin Peeter Marvetile kirja oma seisukohaga ning ta selgitas, et kasutaja peab tõepoolest tõendama autori teose kasutamise õigust. Minu arvates tuleks see seadusepunkt üle vaadata, et Autorikaitse ei pea reeglite rikkumise korral üldse autoriga ühendust võtma. Minu arvates tekib siis küsimus, et keda ta üldse kaitseb. Tal ei ole mingeid kohustusi, aga õiguseid on rohkem kui gestaapol omalajal. Sellised asjad teevad lihtsalt vihaseks ja ma usun et ma pole mitte ainus. Ilmselge asi suudetakse nii peapeale keerata, et tekib kahtlus, kas meil on tegemist ikka õigusriigiga või mitte-

  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.