Saade hetke pärast netis, teemaks Tiigrihüpe ja eriti selle edasised plaanid nime all Õppiv Tiiger, jutukaaslaseks Enel Mägi. Umbkaudne ajaliin (minutites) selline:
02 õppiv tiiger
04 näited senistest lemmikprijektidest
08 õpivara mis loodud, uued projektid mis pigem netis väljas kui CD’l
15 kõige selle kasutamine koolis
20 tagasi õppiva tiigri juurde, “õpiobjektide ait”, mobiil platvormina
30 õpetajate täiendkoolitus: Digitiiger
33 IKT oskused, mida õpilased tegelikult vajaksid, meediaõpe jne
40 fab nagu fabrication .. vt kindlasti ka Wired’i lugu The Dream Factory ja proovi järgi eMachineShop’i CAD
9 Kommentaarid
eMachineShop link ei funka korralikult.
Tegelikult see on vana asi aga püütakse seda teistmoodi müüa.
Proffidel praegult käes palju paremad CAD süsteemid kui see suht nõrk tööriist.
Kuid selliseid 3D mudeleid saab ka eestis kohapeal ilma probleemideta lasta välja freesida.
3d printeritest pole muud kuulda olnud, et TTÜ ühte omale soetamas. Aga avastamisrõõm on ikka suur :-)
See tiigrihüppe asi on tegeilkult ikka oluliselt nutusem, kui saatest paistis..
Peeter, äkki vaatad ise ka selle pakutava nn. õpitarkvara üle.. kamoon, pdf dokumendid matemaatika ülesannetega pole õpitarkvara. Entsüklopeedilised andmebaasid eesti loomadest-lindudest ka mitte.
Need on siiski õpiku-raamatu sisu ümbertõstmine võrku.
Ka see 40-tunnine õpetajakoolitus, mis nagu oleks midagi vinget, muutub naeruväärseks kui teada, et seal treeniti pedagooge Publisheri kasutama..
neegerloom — link parandatud; loomulikult on proffidel ammu see käpas, asja kooli jõudmine on minu meelest hoopis teine tera ning ma isiklikult piirduksingi alguses lihtsamate lahendustega (videomontaazhi algeid õpetan kah StudioDV ja mitte mõne keerulisema tööriistaga); muz — on meil kusagil olemas nende probleemide kohta avaldatud kriitikat, või tead sa kedagi kes võiks sellega esineda (nt hinnand viimase aasta TH loodud õpivarale)?
Kahjuks ongi asja nõrgim koht arvestatavate (a’la pedagoogiharidusega ja praktiseerivate) kriitikute puudumine.. minu informatsioon on lihtasalt õpetajatega suhtlemise tulemus.
Aga seisukoha saamiseks piisab siiski seal TH lehel avaldatud valmis õpitarkvara lingide klikkimisest. Selleks ei pea pedagoog olema. Me võime nüüd muidugi rääkida juttu, et igasugune lisainformatsioon arendab jne, aga kahtlen siiski sellise papihulga igasugusele pahnale kulutamise mõtekuses.
Minul kipub käsi küll rusikasse selliste “Aita ennast, kaitse teisi” tüüpi veebi eest 55 000.- välja pritsimine.
Ei usu, et tiigrihüpe aktiivsete kooliõpetajate lisafinantseerimisallikana mõeldud oli..
Äkki siiski lead kellegi infotehnoloogiast jagava ja visiooniga pedagoogi, kellega seesama nimekiri läbi vaadata.. Oleks tore.
Veel üks karm asi jäi silma.. http://www.tiigrihype.ee/projekt/valmis_opi_2.php?pID=22 sellise asja eest on 300 000.- makstud? Huvitav missugune see taotlus välja nägi? Paneme entsüklopeedia veebi ilge papi eest?
tjah, soovimata hakata õunte pealt ühe või teise projekti hinda pakkuma (kuna materjal läheb vabasse kasutusse siis ära unusta autoritasusid jne) — ei maksa unustada, et Eesti sisutootmine ja veebimeisterdamine on üleüldse suht nadis seisus ning millegi revolutsiooniliselt interaktiivse (mitte lihtsalt flashis realiseeritud, vaid tõesti õpilasi kaasava) loomine üsna ebatõenäoline. äkki peaks TH innustama kodanikke ka veidi Web 2.0 peale mõtlema?
Need eelnimetatud projektid omavat mõtet, kui ettevõtlik õpetaja KOOS õpilastega asja valmis treib.. See ei keegi erafirma seda õppematerjalipähe müüb, nojah.
Võrdluseks proovi mõelda missugise IT lahenduse oleksid nõus trükikotta 300 000 eest ostma.
Niipalju kui minul on koolist igasuguste tarkvaraarenduste loengutest meelde jäänud on alati raskeim probleem kasutajate motiveerimine.
Kõik need projektid on head küll aga siiamaani pole näiteks minu 6 klassi minev laps neid pea ühtegi kasutanud (vä mingi referaat millega üritati teha 99% kopipasteed, mis sai ära keelatud ja pisarsilmil tegelane raamatute manu kihutatud), rääkimata kooli või õpetajapoolsest suunamisest.
Põhiline ei ole mitte see, et keegi ei oskaks tahaks mingit sisu toota vaid see, et õpetajad tuleb seda kasutama õpetada.
Aga et teist õpetada peab juba ise mingi taseme saavutama. Palju meie koolides on õpetajaid kes suudavad õpetada õpilast näiteks videomonteerimist, pilditöötluse algeid ja normaalsel tasemel tabelarvutust, tekstitöötlust ja presentatsioonide valmistamist (viimasd 3 kõige elementaarsemad asjad)?
Neid on aga mitte palju.
Väga paljude (aga õnneks mitte kõikide)koolide arvutiklassid on rohkem teistele näitamiseks kui sisulise TÖÖ tegemiseks. Õpetaja on selline, et tulge posisid otsige mu wordi ikoon üles et saaksin õpetada teile tekstitöötlust. Arvutid ära ussitanud ja kasutatakse rohkem kohalikuks Lanpartyks…
Aga asja ei muuda tegelikult mitte see kui palju Tiigrihüpe igasugustesse projektidesse raha matab vaid see kui õpetajaametil tekib prestiiz ja oma ala proffessionaalid lähevad ja õpetavad lastele oskusi mida nad tegelikult vajavad. Aga selleni on veel pikk tee. Ja tundub, et praeguses seisus käib haridusministeeriumis mingi jama ja selle poole küll ei püüdle keegi.
Käisin ka just lastevanemate koosolekul ja kui uut hindamissüsteemi tutvustati siis mõne põhimõttelisema küsimuse peale piiksus õpetaja ainult seda, et varsti tulevad täpsed hindamisjuhised ja sealt saab teada…
Ok ei taha rohkem tatti pritsida. Aga lahendus ei ole ikkagi see, et keegi mingi koodijupi valmis treib ja selle eest oma raha kätte saab…
See “koos õpilastega treib” on muideks oluline point — sest kuniks lihtsalt materjale netti pannakse edendab see copypaste-kultuuri. Internet ilma linkimisõpetuseta on üks suur jama… (ja muideks, nii umbes 300tuh eest võiks ma teile aasta otsa Photoshopi ja videokursasid veebi toota :-)