Pühapäeval ETVs: häkkerlus & arvutiõpetusest koolis

#

Seekordne saade algab mõistagi kolhoos.ee uue serveri kiitmisega, ühtlasi seletame ka meie (ja ka Ti:ger-saate) produtsendi Ene-Mari Tali näitel lahti kui lihtne ikkagi on sinna ise kodukat teha.

Aga põhiteemaks on häkerlus — Mehis Hakkaja (Domina Security) on just rääkinud real seminaridel sellest, mida häkkerid teevad ning kuidas nendega, Marko Sakkos aga jälgib igapäevaselt toimuvat Starman’i võrguadminnina. Ma saan loomulikult aru, et kõik tulevad nüüd siia otsima linke häkkimise-tööriistadele, aga … me siiski ei pane neid välja B-) — küll aga viited Eesti vebeilehtedele mis on näotustatud: siin ja siin näiteks. Ja muidugi soovitused kasutada personaalser tulemüüri, näiteks:

Saate teises pooles aga uurime veidi kooli arvutiõpetuse teemat: nimelt ajal, kui meie siin kõiki neid vingeid tehnoloogiaid näitame tuleb välja, et koolis on selline aine nagu arvutiõpetus igati valikainete kategoorias ning enamus õpilasi kipub omandama pädevuse surfimises ja jutukate külastamises… aga mitte milleski palju keerulisemas. Ja nii jõuamegi me üleskutseni kirjutada meile (näiteks aadressil kratid@tehnokratt.net või siiasamasse selle loo kommentaariks):

  1. Kuidas on lood arvutiklassi pääsemisega sinu koolis?
  2. Mida (ja kas üldse) arvutiõpetuse nime all õpetatakse?
  3. Mida sa tegelikult tahaksid õppida?

Loomulikult võivad vastata ka arvutiõpsid, koolidirektorid jne, ainult et siis peab vahest mõned küsimused ümber sõnastama (õppida -> õpetada jne.) No katsuge kuidagi hakkama saada.

Ja muidugi: vidinad. Sedapuhku oli mul seltsiks üks Chronos’e MP3-mängija mis kasutab pisikesi, 8cm CD-plaate (sobivad nii CD-R kui ka -RW, mahutavad 200MB). Muidu päris naljakas riistapuu, aga hind 2000 krooni… Nagu ikka on meie kuulsad&kummalised vidinad pärit Ordist (ei me ei ole nende poolt kinni makstud, aga nad lihtsalt kipuvad sellist kraami maale tooma :-).

Postitatud rubriiki Arhiiv, Tehnokratt!. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
  • Kalle

    Ilusat jõulukuud!

    Ning loodetavasti räägib Hr. Marvet ka sellest kuidas kõikvõimalikud valla- jms. valitsused annavad omi vanu 386 – 486 arvuteid koolidele. Kuidas õpilased peavad pidevalt vahtima küll valel sagedusel töötavaid, küll plekilisi ja uduseid või ainult ühte värvi näitavaid monitore!

    Ah jah muidugi – ega seda vist pealinnas näha pole küll aga väljaspool!

  • Taavi Jurtom

    Oh, meie koolis küll pole arvutiõpetust ollagi. Seda saab õppida ainult algklassides ja seejärel läheb suur pauk mööda ja oma kidurate teadmiste täiendamist alustatakse alles Gümnaasiumis. No pagan, miks ei võiks seda ainet õppida vabatahtlikult kogu kooliaja….. Nii, et esimeses klassis alustad ja 12 lõpetad ja lastele ei tohiks ainult netis surfamist ja joonistamist õpetada. Asi võiks näiteks üle minna testidele. No näiteks “Kui hästi sa arvutit tunned.” Ka võiks õpetada midagigi riistvarast. Lapsed küll oskavad arvuti tööle panna ja siis netti minna…… aga mida nad teevad siis kui näiteks alglaadimise ajal tuleb ette kiri “Invalid drive error!” või midagi taolist. Arvuti sisemust nad siis ei tunnegi kui nad ainult tarkavara kasutamist õpivad. No näiteks Hoti tarkvara keskuses on olemas testid arvuti tundmise kohta. Pean silmas nii riistvara kui tarkvara.

    Kokkuvõtteks võin öelda, et kohati piirdub mõiste “Arvutiõpetus” rohkem tarkvara tundmisega, õpetage midagi ka riistvara kohta. Näiteks kuidas Ram-i juurde panna või kuidas videokaarti peale panna. Mõned võivad küll arvata, et ” noh mis sellest siis ikka kasu on , kui midagi juhtub viime parandaja juurde” Siiski sellest on ikka kasu, see muudab õpetamist aktraktiivsemaks. Kuid ega see ei tähenda, et kõikjal Eesti koolides asi hull oleks. Kindlasti õpetatakse õpilastele riistvara, kuid miks nii hilja, paljudel tekib isu arvutil korpus maha võtta, ka näiteks 5 klassis!

  • Peeter Marvet

    Tunnistan, et vanade arvutite probleemi pole isiklikult eriti märganud (ja ausõna, ma tõesti kolan heameelega mööda Eestit ringi, suvel olime kaks nädalat Kinobussiga tuuril ja praegu üritan iga paari nädala takka kusagil Tallinnast kaugemal koolis esinemas käia) — küll tean nimetada kohtasid, kus vanaraud on viisakalt tänades vastu võetud ja kohe teisest uksest jälle välja visatud. Vilkuvate monitoride probleem on aga sageli seotud mitte kehvade monitoridega vaid lihtsalt oskamatusega… või teadmatusega?

    Samas leiaks aga ka vanematele arvutitele tahtmise korral praktilist rakendust, sest tekstirezhiimis tööd nt e-posti lugemist peaksid need ikka kannatama kui kõige hullemad monitorid välja praagiks. Sellise võib julgelt koolis koridori seina külge e-posti-terminaliks kruvida, et arvutiklassi vingemate masinate peal jääks rohkem aega millegi loovamaga tegeleda.

    Aga Taavile ja teistele küsimuseks: kas teil on tuua ka praegusest mõned head näited, kuidas on koolis õpetatud arvutit kasutama?

    • Taavi Jurtom

      TO: PETS

      Näiteks mina olen alles päris noor, arvutiõpetust ma pole koolis tundigi saanud. Kõik kogemused on tulnud minu enda arvutiga tegelemisest. No.. mul on juba vana pill (200 mhz, 2 MB video, 196 Ram jne) On saanud seda kõvasti putitada. Mu vend käib gümnaasiumis (ma põhikoolis) ja ma näen ta kaustast ainult õppematerjale wordist ja muust vajalikust, näiteks “mida teha siis kui arvuti kinni jookseb” Riistvara kohta midagi, oleks vähemalt ka windowsist, näiteks midagi regediti ja telneti kohta. Nüüd tekib küsimus, kas kogu kahe koolitunni jooksul õpitakse wordi? See on vale, ülejäänud aeg istutakse netis….

      Ei oska muud midagi öelda.!?

  • EzY

    Meie koolis on olukord , teistega võrreldes , vist päris hea.Arvutipark on üsna normaalne – 2 klassi ja puha. Tunde on minuarvates natuke vähe – 1 nädalas. Meile on õpetatud mingil määral riistvara , softi(word,exel,Iexplorer,staroffice) ja nats pascalit. Ise tahaks õppida ka php-d. Ma arvan , et tegelikult on see üsnagi piisav arvutitunni kohta , sest kes tahab , see otsib omale mingi ringi või klubi , kus siis midagi enamat õppida. Kui hakata arvutitunnis õpetama mitmeid programmeerimiskeeli ja sellist süvaõpet , siis neile , keda arvutid niiväga ei huvita , muutuks see tund ebameeldivaks ja võibolla isegi ebavajalikuks. Arvutiklassi kasutamine pärast tunde on hästi korraldatud. Stendile pannakse üles tabel , kus saab ennast registreerida(1-ks tunniks) ja siis tuleb õhtul vastaval ajal kohale tulla. Arvutiklass on avatud 21.00-ni. Ka arvutiõpetaja on tavaliselt seal , nii et on , kelle poole oma probleemidega pöörduda.

  • trafic

    Nii pika kirja ma juba kirjutasin (epostile) sellest samast teemast mida Kalle esimese reageerijana püstitas.

    Samuti peaks Marvet ka püüdma ette kujutada olukorda, kus lastakse lapsed vabalt kooli peal asuvatesse terminaalide juurde. On proovitud ja tehtud ka see läbi – ja järele jäid vähesed. Ei osata asju hoida ja lõhutakse. Piisab paarist lõhkujast kui asi muutub kriibulisemaks. Kui asi on kriime täis, siis ei hooli asjast enam ka teised ja nii lõhuvad kõik koolis vajalikke terminaale. Asja ülevalhoidmise kulu ja vaev on liiga suur, et neid seal hoida.

    2 nädalst ei piisa ka et millesti aru saada. Samuti ei ole kool koht kus iga asja peale raha välja käiakse. Vähemalt siis kui riik ka sama asjaga koonerdab.

  • Papa Carlo

    1. Klassi pääseb sisse küll, kuid vahetundide ajal on nüüdsest keeld peale pandud; ei tea, ehk on õigegi – õhku kipub väheseks jääma.

    2. Õpetatakse aga üldiselt Wordi ja Excelit, Internetis otsingute tegemist; kes tahab, teeb oma kodulehekülge. Programmeerimist vist on õpetatud, aga praegu võib ise otsida, et kui leiad, siis ka teed.

    3. Minu arvates on vist raskegi midagi ühesugust õpetada, sest osadel on arvuti kodus, nemad teavad rohkem. Teised aga pole näinudki …

    4. Mis puutub sellesse, et õhtul oleks klass mingi kella 9-ni lahti, siis õpilaste seisukohalt on see ju kindlasti tervitatav, kuid teiselt poolt, olgem ausad, keegi peaks ikka juures ka olema, muidu läheb asi läbuks. Ja minuteada keegi arvutiõpetajale selle eest ei maksa, et ta seal kohal oleks.

  • Taavi Jurtom

    Tooks ühe huvitava teema, milles võiksid koolid üle Eesti osaleda.

    Nimelt aadressil http://setiathome.ssl.berkeley.edu saad ennast kirja panna maavälise elu otsimiseks. Ning aadressil http://setiathome.ssl.berkeley.edu/windows.html saad tõmmata screensaveri, mis lisaks elektri säästmisele uurib satelliitide omavahelisi sagedusi, mis siis otsivad “tulnukaid.” Point oleks selles, et näiteks Eestis võiks luua ühe võistluse, mis kool kõige rohkem ajaliselt tulnukaid otsib. Aasta lõpuks võiks näiteks Tiigrihüpe kinkida võitnud koolile arvuti. Kui vaadata programmi Seti @ Home ennast, siis seal on põhjalikud graafikud arvuti panusest UFO-de avastamisele. Muideks selle projektiga on liitunud miljoneid inimesi maailmas. On olemas ka meie riigi enda tiim nimega SETI@ HOME ESTONIA.

    Liituge ja avastage!!

  • Larko

    Mul oli kavas siia kommentaar paigutada. Sellest aga kujunes kavandatust pikem lugu, mistõttu paigutasin selle oma lehele. Lühikokkuvõtes on asi selles, et arvuti on sama elementaarne isiklik töövahend kui pliiats. Sellepärast peaks iga tund arvutitund olema. Sellest aga juba rohkem artiklis.

  • šaasš

    Mina käin sõle gümnaasiumis ja seal saab arvuteid kasutada peale tunde aga igal klassil on oma huviaeg arvutis ja terve klass arvutise ei mahu.

    Arvuti tunnis õpetatakse Ms Wordi , Ms Exceli ,Ms Access ja see kõik on nii igav Arvuti õpetaja on meil Tiit Piibur.

    Arvutitunnis tahaks õppida programeerimist ja muud mite wordi ja excelit.

    Võite vaadata milline näeb meie arvuti klass välja aadresil:

    http://www.sole.tln.edu.ee/fotod/arvutiklass.jpg

    ja võite tutvuda kooli arvuti tunni koduleheküljega

    http://www.hot.ee/sole40/

    • Kalev Lasberg

      Igav võib ju olla, aga kool on ikka suuresti selleks ellu kutsutud, et edaspidi neid õpitud asju kasutada saaks :-)

      Ning suure tõenäosusega läheb Sul pigem tarvis Wordi ja Excelit kui programmeerimist (seda viimast ehk tavaline lihtsurelik ei omandagi …).

      Teiselt poolt, ka igavaid teemasid saab huvitavamaks teha, pakkuge ise ülesandeid, situatsioone välja, mida arvuti abil lahendada saaks.

      Näit. proovige Exceli-tunnis teha valmis abivahend, mis oleks sarnane kui “7 vapra” saates keskmise hinde arvutaja – nii kui tulemuse (helistaja arvamuse) sisestad, nii näed ka kohe keskmist hinnet. Jne jne

      • Kaarel Tamm

        … See Exceli-näide – no ega ta miski keeruline asi pole, aga ega iga netis istuv naga seda ka ära ei tee, ma arvan.

        Pigem ma vaatan, et kooli arvutiklass ongi selline – mitte et nüüd lausa läbustamise koht, aga midagi sinnapoole küll. Kes kirjutab, kes istub “armastuse toas”, kes niisama uitab sihitult ringi. Vahel mõni kirjutab (ehk siis täpsemalt – kopeerib netist) referaati. Nii see tegevus on.

        Noh, kodulehekülgi proovitakse ka teha, aga 80% juhtudest piirdutakse mingite primitiivsetega.

  • Taavi Jurtom

    Loodan, Pets, et said kirja kätte.

    Kui ei saanud, siis ka teistele teadmiseks. Jutt, käib nüüd riistvaratestide kohta, (arvutiõpetusest koolis) nimelt Hoti tarkvarakeskuses Hariduse alt leiad sellise programmi nagu How To Identify PC Components v5.0. See on vinge programm, mis sisaldab ka pildimaterjali. Teheke test ilma vigadeta läbi ja te saate tegeliku pildi oma arvutialastest teemadest.!?

    T@@vi

  • Ronald

    bwahahahahhahahaha

    Kes sa šaasš oled? :P Peaks eesti keele õpetajalt küsima kes meil koolis kõige sitemini eesti keelt oskab. Ise käin ka Sõle Gümnaasiumis ja ütlen et arvuti tund on selline nagu ta olema peaks, sest igaüks ikka asja ei oska nii nagu peaks et progeda ja sihuke Wordi jms asi on nagu kah oluline, kuigi me õpime seda natuke liiga sügavalt minu arvates. Jama on aga selline et see |337h2x0r|)00|) kes meil _infojuht_ on, ei ole nagu eriti pädev. Ta nagu teeb seda mis talle õpetatud, see on püha ja vastu ei tohi vaielda, kuigi et noh -. Mis ajast jätab mis tahes faili korraks kõvakettale panemine ja selle kustutamine jääkfaile? Selle _infojuhi_ sõnul just selle pärast on arvutid nii kehvas seisukorras, aga tegelikult on see sellest et arvutitele on pandud kõige vingemad antiviiruse programmid,mis võtavad terve mälu ära ja draiverid on kah mingid sellised mis tekitavad miljon tray ikooni ja threadi. Paar asja on veel, aga noh, las see kool olla, väga hull ta ikkagi pole.

  • Taavi Jurtom

    Arvamus selline:

    Koolis võiks küll exelit, wordi, officit õppida. Selles pole midagi halba. Paha konks peitub selles, et sellega asi piirdub. Siiski see on loogiline, kuidas sa jõuad kahe tunni (mõnel 1tunni) jooksul kõike korraga õppida. Siit saab asi jätku : nädalas võiks rohkem arvutitunde olla. Asi piirdub: on vähe haritud pedagooge, kes võiks asja õpetada. Küsiks nüüd : miks te neid pedagooge, siis ei palka?? Vastus: pole raha.

    Nüüd on asi selge, koolidel pole lihtsalt raha, et võimaldada rohkem arvutitunde, seetõttu kannatab ka õpilane, kellele word ja paeluv internett pinget ei paku.

  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.